kestää kesta; vastu pidada kesä suvi kesäkuu juuni kesäloma suvepuhkus, - vaheaeg kesämökki suvila kesätapahtuma suvesündmus kesäyliopisto suveülikool keuhkot kopsud kevät kevad Kiasma (nykytaiteen museo) Kiasma (kaasaegse kunsti muuseum) kieli keel kieltää ära keelata; eitada kierros ringkäik, tuur kihloissa (olla kihloissa) kihlatud (olla kihlatud) Kiina Hiina kiinni suletud Kiinni veti. Hea küll! Oleme rääkinud! kiinnostava huvitav kiinnostuksenkohde huviobjekt kiire kiire, rutt kiireellinen kiire, kiireloomuline kiirehtiä kiirustada, rutata
Sehän on suurenmoista. See on ju suurepärane. Loistava esitys! Vörratu etendus. 3 2 Kysymyksiä Mikä? Mis? Missä? Kus? Milloin? Millal? Miksi? Miks? Kuka? Kes? Kuinka? Kuidas? Millainen? Milline? Kuinka kaukana? Kui kaugel? Kuinka kauan? Kui kaua? Kuinka paljon? Kui palju? Paljonko maksaa? Kui palju maksab? Milloin kauppa avataan? Millal kauplus avatakse? ...suljetaan? ...suletakse? Mitä se tarkoittaa suomeksi? Kuidas see on soome keeles? Vastakohtia hyvä/huono hea/halb lyhyt/pitkä lühike/pikk iso/pieni suur/väike kallis/halpa kallis/odav kuuma/kylmä kuum/külm nuori/vanha noor/vana uusi/vanha uus/vana matala/korkea madal/kõrge musta/valkea must/valge kirkas/tumma hele/tume Värit valkea valge musta must punainen punane sininen sinine keltainen kollane vihreä roheline oranssi oranzh violetti lilla 4 Tutustuminen ja kielet Mikä on nimenne? Kuidas on teie nimi? Nimeni on Maija Matka. Minu nimi on Maija Matka.
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! Töötame tööpäeviti ja puhkep?
Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutavatest võimalustest ning kohandada ja rakendada sobilikke metoodilisi variante lasteaias Adelion. Töö valmimisel lähtus autor eelkõige kontentanalüüsist ning interpretatsioonist. 1. Eesti keel vajab tunnustamist 1.3. Eesti-ja vene keele integreerimine Vastavalt keeleseadusele ja valitsuse määrustele peavad töötajad, kes suhtlevad isikutega tööalaselt, valdama eesti keelt. Keeleametil on õigus seda kontrollida ja nõuda asutustelt-ettevõtetelt, et nende töötajad oskaksid riigikeelt. On väga oluline, et eesti keel oleks 100% riigikeelena tunnustatud, mitte ainult seaduses, vaid ka tegelikkuses. Eesti rahva ja riigi tervise seisukohalt on väga tähtis, et
hästi kurjalt." ,,Vaata peeglisse." ,,Suu natuke lahti, naeratame hästi-hästi suurelt." ,,Ja nüüd huuled ette torru." Kokteilikõrre laiema otsaga saame keelt 1.2.3. Lai keel (5x) ,,Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. laiaks vajutada. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti" Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning 1.2.4
enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline.
Kõik kommentaarid