8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15
DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine. Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel? – Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted: bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on
Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e.akson, pikemad jätked, juhivad närviimpulsi teistesse rakkudesse Neurogliial-rakk, mis ümbritseb neuroneid, toetatades ja kaitstes neid Neuronid-närvirakud Närvikude-võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad.
õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE
molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA proovide abil monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks
Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel
u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL) MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT OMANDADA ei suuda infot üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse
Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu
Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3]. Subjektiivse kordamise vorm on känkimine. Känk on psühholoogias ingolünk, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9 Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3
Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3.2 Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast? Positiivne mälujälg on aluseks püsikliendisuhetele. Kui teenindaja on meeldiv, kuid mitte pealetükkiv, soovivad kliendid tagasi tulla ja oma ostud järgmine kordki samas kohas sooritada. Minu kolleegid arvavad end põhiliselt sageli positiivset jälge jätvat ja seda on ka näha, sest Sadama turul käib üsna kindel grupp inimesi. Hea sõna küll levib, kuid enamus kohalikust klientuurist on siiski ise toreda kogemuse osaliseks saanud ja seetõttu tagasi tulnud.
toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi. Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid ·Lühimälu unustatakse kiiresti ·Püsimälu säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg tugevneb sensoornesõnastamine primaarne mälu primaarne harjutamine sekundaarne mälu Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired, · närvisüsteemi infektsioonid, · mürgid, hormoonid
Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu.
Erineval viisil kordamine. Kokkusurutud ajas kordamine halvendab tõenäosust hiljem mäletada, kuna üks mõte ajab teist taga ega suudeta keskenduda xd Hajutatud ajas kordamine tagab korraga vähema info kinnistumise ja vähemale on korraga kergem keskenduda d. Seosed varasemate teadmistega. Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja
esmasuse efekt kalduvus mäletada nimekirja eesotsas olevaid esemeid värskuse efekt kalduvus mäletada nimekirja lõpus olevaid esemeid känkimine töömälus olevate materjalide ümberoragniseerimine, ühendades infokilde suuremateks üksusteks Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse retrograadne amneesia mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava
Pikaajaline mälu- suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused, k.a need, mida ei kasutata Esmasuse efekt- kalduvus vaba meenutamise korral mäletada nimekirjas esimesi liikmeid paremini kui keskmisi Värskuse efekt- kalduvus vaba meenutamise korral mäletada nimekirja lõuosa liimeid paremini kui keskmisi Säilitav kordamine- info mehhaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata Mälujälg- mälestust säilitav füüsiline märge närvisüsteemis Mälu konsolideerimine- bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest ja haprast seisundist püsivamasse ja tugevamasse seisundisse, enamik teadlasi usub, et konsolideerimiseks . Retrogaadne amneesia- mälupuudulikkus, mis ilmneb sageli pärast peavigastuste saamist, mille korral inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi
Episoodiline (nt mälu konkreetsete sündmuste/kogemuste kohta). Semantiline ehk faktimälu. ● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5
Näiteks uisutamise õppimine ei häiri sellele järgnevat prantsuse keele õppimist, küll aga eelnev hirpaania keele õppimine. Lk. 264 Lapseea amneesia enamik inimesi ei suuda meenutada oma väga varase lapseea sündmusi. Kõige varasemad mälestused pärinevad keskmiselt vanusest 3,5 aastat. Naised mäletavad meestest mõnevõrra rohkem sündmusi varasest noorusest, selles võib peegelduda tüdrukute varasem küpsemine poistega võrreldes. [joonis 7.10] Teatavasti peavad mälujälg ja taastamistunnused (retrieval cues, st reprodutseerimisel esinevad meenutamise ajendid) teineteisega sobima, selleks et meenutamine aset leiaks. Selle põhjuseks peetakse taastamistunnuste (retrieval cues) ulatuslikku muutumist lapse saamisel täiskasvanuks. Lapse maailm on oma mõõdetelt ja vahekordadelt täiesti erinev võrreldes teda ümbritsevaga 1015 aastat hiljem. 1
on kasulik õpitut kohe korrata). Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Arvatakse, et unustamine on põhjustatud interferentsist, st üks psüühiline protsess kahjustab teist. Nt uus omandatud info põhjustab vana info kustumist ja vastupidi. d) meeldetuletamine e. reprodutseerimine, ehk talletatud info uuesti esiletoomine. Võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise teel. Mälu liigid. Info jääb meelde sõnalisel kujul, engramm e mälujälg a) sensoorne mälu, kus info sorteeritakse ja kodeeritakse vähem kui 1 sekundi jooksul edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses. Kestus < 30 sek, maht 5-9 infoühikut, unustamine toimub kiiresti seoses pideva uue info lisandumisega c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud
Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad. Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida Sarnasus: mõlemal cue töötab. Iseloomustab kokteilipeo efekti. (Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati)) Kuidas jagada tähelepanu mitme ülesande vahel (multitasking)? Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded on minimaalselt segavad ehk erinevates modaalsustes. Mõjutab ka ülesande harjutamine ja raskusaste. Töömälu Millised on töömälu omadused? Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine, seoste loomine
Võrreldes eakaaslastega on tähelepanu püsivus igal juhul väiksem ÕR lastel. Pikalt keskenduda ei suuda. Mälu iseärasused. Mälu on järjekordne keeruline psüühiline funktsioon, mida saab käsitleda erinevatest aspektides lähtuvalt, meie räägime mäluprotsessidest, neid tuleb õppetegevusel arvestada, seal on ka probleeme leitud ÜÕR lastel. Neid protsesse kolm – meelde jätmine, meeles pidamine ja meelde tuletamine. Meelde jätmine. Selle käigus tuleks tekitada mälujälg. Seda ei ole küll tuvastatud, aga kujutletakse, et asja meelde jätmiseks tuleks tekitada mälujälg. Seda on lihtsam teha kui rakendatakse või kasutatakse teatud strateegiaid selleks. Siis mälujälg tekib hõlpsamini. Strateegiaid pisikesed lapsed kasutada ei oska. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse. ÜÕR lastel ei ole nii palju strateegiaid ja ei rakenda piisavalt tõhusalt ka neid strateegiaid, mida nad oskavad kasutada
Tähelepanu esmane tunnus – kui pikaks ajaks suudetakse keskenduda – see on üsna lühiajaline. Tegelikult 6-10 minutit, aga sõltub sellest, milline on tegevus, mida lapsel teha tuleb. Kui tegevus on lapsele tuttav ja huvitav, jagub tähelepanu kauemaks. Võrreldes eakaaslastega on tähelepanu püsivus igal juhul väiksem ÕR lastel. Mäluprotsesse on 3: meeldejätmine e salvestamine, meeles pidamine e säilitamine ja meelde tuletamine e meenutamine. Meeldejätmise käigus tekitatakse mälujälg. Selleks kasutatakse strateegiaid. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse ja kasutada osatakse. Mälujälg tekib väga aeglaselt, mistõttu aitab see, kui üe ja sama infoga pidevalt kokku puututakse. Üks lihtsamaid strateegiaid ongi kordamine, mida väga palju koolis kasutatakse ja see on esimesi, millega laps kokku puutub ja kasutama õpib. Teine strat. on organiseerimine ehk materjali mõtestatakse ja leitakse seoseid. Seda ÜÕR lapsed tõhusalt kasutada ei oska. Seda kasutavad
Teadvustatud mälupilt mingist sündmusest või faktist tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujälje, vastastikuses koosmõjus. Meenutamine ei ole midagi muud kui subjektiivne elamus sellest kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad. Miks ei tule meil mõni asi meelde, kuigi me teame ja tunneme, et ta on meil mälus olemas? Kuigi mõnikord võib see olla sellest, et vajalik mälujälg on muutunud nõrgaks või laguneb, on meenutamise võimetuse kõige sagedasemaks põhjuseks see, et inimene ei kasuta õigeid vihjeid ja ajendeid, mis ühtiksid sellega, kuidas see "asi" on mälus salvestatud. Edukaks meenutamiseks on vaja seda, et informatsioon, mille abil püütakse mälust ammutada, langeks kokku sellega, kuidas on mingi asi mällu salvestatud (Tulving 1983). Siin oleks ehk õige hetk anda sõna Endel Tulvingule endale, kes ühes usutluses, mis toimus 1988
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. ➔ Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. 18 Pikaajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. ➔ Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga.
Samuti unustame me suure hulga salvestatud infost. Nii selektiivne meeldejätmine kui unustamine kaitsevad meid info liia eest, mis oleks sama kahjulik kui õppimisvõime ja mälu puudumine. Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks
seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta. Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib info muutuda ja samuti ka hävida.
- Globaalne silmatorkava või eesmärkidele vastava infomatsiooni kättesaadavus mida valitakse, võimendatakse ja levitatakse laialt - GNW hüpotees sisaldab 2 etappi: taju, tähelepanuline töötlus Fokusseeritud ja jagatud tp Kokteilipeo efekt - Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati) Fokusseeritud TP - Enamus sisendit töödeldakse küllalt kaugele, et olle tähenduslik (sarnane visuaalsele objektiotsingule) Dihhootiline kuulamine Mudeldab reaalelulisi situatsioone mil vastuvõetavas sisendis tuleb keskenduda vaid ühele. Teist praktiliselt ei tajuta. Selles on 2 erandit - Kui mõlemad on väga lühikesed nt 3 sõna, mis viitab lühiajalise ’lao’ olemasolule
Veel on leitud, et mõtestamata materjal ununeb kiiremini kui mõtestatud materjal.Seega, selleks, et meelde jääva informatsiooni hulk oleks võimalikult suur, tuleb kindlasti uut materjali korrata tund aega peale esialgset õppimist ning ka tundide möödudes ning õpitav enda jaoks arusaadavaks teha. 79. Mis on mälumaht? Mälumaht tähendab materjali hulka, mida inimene suudab meeles pidada 80. Mida iseloomustab mälu püsivus? Mälu püsivus iseloomustab seda, kui pikka aega mälujälg ehk materjal mälus püsib. Selle põhjal eristatakse lühiajalist (lühimälu) ja pikaajalist (püsimälu) mälu. 81. Mis aitab kanda infot lühimälust püsimällu? Kõige esimesena läheb uus teave lühiajalisse mällu. Seal toimub info ajutine käepärasena säilitamine. Ilma kordamiseta püsib materjal lühimälus 15-25 sekundit. Korrates on materjali võimalik ka kauem lühimälus hoida, näiteks selle infoga seotud tegevuse lõpetamiseks (nt telefoninumbrit kuni helistamiseni)
motoorne kood (liigutustel põhinev informatsioon). * Unustamine on mälu vastandprotsess, kus salvestatud informatsioon kustub või inimene lihtsalt ei suuda seda taastada. Unustamine on väga seaduspärane tegevus (algul inimene unustab kiirelt ja edasi unustab aeglasemini ehk kui inimene suudab mäletada midagi veel 24h pärast, siis ilmselt suudab ta seda teha ka nädalate ja kuude pärast) -) Engramm ehk mälujälg on see kui miski jääb meelde ja ajus muutub miski. *) Ajus on kombeks ka dubleerida asju üldiselt on mälu ja meeldejätmise protsess väga keerukas. *) Esimene teooria unustamiseks on see, et kui me kaua aega engramme ei kasuta, siis me unustame need asjad ära. *) Teine teooria on see, et me salvestame mingeid asju mingitele engrammidele ette ja niisiis blokeeritakse mingid ühed engrammid teiste poolt ära ning seega takistatakse meil saada kätte mingit informatsiooni kuskilt.
Makroergiline ühend - madalamolekuraalne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Makroevolutsioon - ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makrofossiil - kivistunud organismid või nende osad, mis on vaadeldavad palja silmaga. Mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon. Mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel. Mandunud elund (vestigiaalne elund e. Vestiigium ka rudimendid) - evolutsioonilis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Matriitsreaktsioon - ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon.
Psühhoneuromuskulaarse teooria (W.B. Carpenter 1894) olemus seisneb selles, et ükskõik millise liigutuse sooritamise „plaan” saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus. Sümbolite teooria (R.S. Sackett 1934) olemus seisneb selles, et kõikidest tegevustest jääb kesknärvisüsteemi engramm ehk mälujälg. Mälus oleva informatsiooni põhjal erinevate liikumiste, liigutuste ja kohamuutuste mõttes paljukordne ettekujutamine ehk „läbimängimine” võimaldab kvaliteetsemalt vastavaid mälujälgi nii a) meelde jätta, b) säilitada kui ka c) vastava olukorra ilmnemisel kiiremini leida ja reageerida adekvaatselt õige lahenduse leidmisega tegelikes oludes. Bioinformatsiooniline teooria (Lang, 1979) Olukorra üksikute omaduste
paremini.Ehk pisematel lastel saab õpsi tegevusest aru, lapse mälu kohta. MeEnUtAmInE: uurida tuleks: kas laps ei mäleta üldse, kas tuleb meelde raskusetga: selleks tuleks anda vihjeid, viiteid. Ehk viite teete sarnaseks sellele, mis pidi meelde jääma. Meenutamisajendid: tav nt lõhna peale tuleb iseeneselikult meelde mõni asi mälust. Õpetaja saab küsida lisaküsimusi, et jõuda selle meenutamiseni. Õps peab muutma ajendeid sarnasemaks sellele, mis on eeldatavasti mälujälg. PÖÖRA tp, mis laadi info lapsele paremini meelde jääb? tihti lastel on eelistatumad valdkonnad, seda infi on tal siis kergem ka säilitada. PEP-R test (psüholoogilispedagoogiline profiil) see eeldab väljaõpet. Lastele 0,5-7 aastat. Suht paindlikult kasutatav, ül järjestust võib muuta. Käitumissuhtlemisprobleemidega lastele võib ka uurida, sest seal on vähe verbaalset asja. Annab hea ülevaate, mis tasemel on lapsel mingi
Võrdlus mälu infotöötlusmudelite ja töötlustasandite mudeli vahel Mälu infotöötlusmudelid rõhutavad üldiselt struktuurilisi komponente ja nendega seotud operatsioone. Sellele vastupidiselt postuleerib töötlustasandite teooria protsessi ja seejärel sõnastab neile operatsioonidele vastavad mälustruktuurid. Infotöötlusmudel püüab näidata, milliste töötlustasemete kaudu mälujälg tekib. Töötlustasandite teooria kohaselt on mälujälg tajumisprotsessi kõrvalproduktiks. Mälujälje kestus on töötlussügavuse funktsiooniks ning osaliselt tähele pandud ja pindmiselt töödeldud info unustatakse ruttu. Infotöötlusmudeleis on info kordamine lühimälus vajalik püsimällu ülekandmiseks. Töötlustasemete teooria puhul hoiab säilitav kordamine info ühel ja samal töötlustasandil, kuna viimistlev kordamine viib sügavama töötlustasandini. Viimistlemine võib seisneda lisa-assotsiatsioonide leidmises või näidete
Nb tähelepanu efekt. aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja. Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on Displased visual attention – ei suudeta teadlikult nägemistaju. eelnev mälujälg olemas ,siis niipalju ei pöörata sellele tähelepanu. Aga kui on uus, siis surutakse teised alla ja pööratakse tp uuele. Otsimikukoor on oluline, et ajuu saaks aru, et .... on temani jõudnud. Fikseeritud tp see tähelepanu jaotmaine või tulukese jälgimine aktiveeri s rohkem
paremini hakkama, kui seda objekti pole läheduses, siis ei saada oma hirmuga hakkama. Hirm, mis tekib siis kui ollakse üksi jäetud sarnaneb üldistunud ärevusele. Seotusega on seotud ka võõristamine. Tuleneb sellest, et laps suudab teha vahet tuttavatel ja võõrastel inimestel (juba 3ndal elukuul suudab tuttava inimese ära tunda), nt naeratavad tuttavatele inimestele rohkem. Hiljemalt 8ndaks või 9ndaks elukuuks kujuneb imikul mälujälg, et milline näeb välja ema ja isa (nende jaoks oluline inimene). Nüüd on laps võimeline seda jälge oma mälust ka tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks. Lahutuskartus
annaabi.ee 
