27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt *Edasi primaarsesse mällu:info ajalisse järjekorda,info saadakse kiiresti *Edasi sekundaarsesse mällu:info kordamine,info ringlus primaarses mälus,ingo saadakse aeglasemalt *Edasi tertsiaarsesse mällu:püsimälu eriline vorm 28. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad B)sünapsides toimuvat signaali ülekannet 29. Õpitud informatsioonist tekib ajus mälujälg TÕENE 30.Kuidas toimub õppimine? Õppimine toimub informatsiooni vastuvõtmisel ja selle salvestamisel ning väljastamisel. 31.Välise mõjuta kulgev ööpäevarütm on :a) 24 H perioodiga 32. väär, pole tõestatud,et uni aitab meil taastuda füüsilisest pigutusest 33.Missuguseid mäluhäireid võib esineda : *äsja vastuvõetud info unustamine *mälukaotus * täielik mälukaotus * liigse alkoholi tarbimise järel mälulungad * vanandes kahaneb õppimisvõimalus 34
DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine. Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel? – Pulss, vererõhk, vaimse aktiivsuse periood, ainevahetuse kiirus, veresoonte ahenemine/laienemine. – Mõisted: bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi mälujälg – püsimallu salvestatud informatsioon mälukaotus – info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel postsünaptiline pidurdus – närvirakku tuleb võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale ning erutust ei teki sensoorne mälu – aju võtab info vastu ja seejärel kustutab kohe, salvestamine automaatselt tajumisel, kättesaadavust piirab ainult väljastamise kiirus, unustatakse kiirel, maht on
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL) MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT OMANDADA ei suuda infot üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse
Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu
Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3]. Subjektiivse kordamise vorm on känkimine. Känk on psühholoogias ingolünk, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9 Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3
Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3.2 Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast? Positiivne mälujälg on aluseks püsikliendisuhetele. Kui teenindaja on meeldiv, kuid mitte pealetükkiv, soovivad kliendid tagasi tulla ja oma ostud järgmine kordki samas kohas sooritada. Minu kolleegid arvavad end põhiliselt sageli positiivset jälge jätvat ja seda on ka näha, sest Sadama turul käib üsna kindel grupp inimesi. Hea sõna küll levib, kuid enamus kohalikust klientuurist on siiski ise toreda kogemuse osaliseks saanud ja seetõttu tagasi tulnud.
toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi. Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid ·Lühimälu unustatakse kiiresti ·Püsimälu säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg tugevneb sensoornesõnastamine primaarne mälu primaarne harjutamine sekundaarne mälu Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired, · närvisüsteemi infektsioonid, · mürgid, hormoonid
Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu.
Erineval viisil kordamine. Kokkusurutud ajas kordamine halvendab tõenäosust hiljem mäletada, kuna üks mõte ajab teist taga ega suudeta keskenduda xd Hajutatud ajas kordamine tagab korraga vähema info kinnistumise ja vähemale on korraga kergem keskenduda d. Seosed varasemate teadmistega. Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
sündmuste/kogemuste kohta). Semantiline ehk faktimälu. ● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni KODUNE LUGEMINE
Näiteks uisutamise õppimine ei häiri sellele järgnevat prantsuse keele õppimist, küll aga eelnev hirpaania keele õppimine. Lk. 264 Lapseea amneesia enamik inimesi ei suuda meenutada oma väga varase lapseea sündmusi. Kõige varasemad mälestused pärinevad keskmiselt vanusest 3,5 aastat. Naised mäletavad meestest mõnevõrra rohkem sündmusi varasest noorusest, selles võib peegelduda tüdrukute varasem küpsemine poistega võrreldes. [joonis 7.10] Teatavasti peavad mälujälg ja taastamistunnused (retrieval cues, st reprodutseerimisel esinevad meenutamise ajendid) teineteisega sobima, selleks et meenutamine aset leiaks. Selle põhjuseks peetakse taastamistunnuste (retrieval cues) ulatuslikku muutumist lapse saamisel täiskasvanuks. Lapse maailm on oma mõõdetelt ja vahekordadelt täiesti erinev võrreldes teda ümbritsevaga 1015 aastat hiljem. 1
on kasulik õpitut kohe korrata). Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Arvatakse, et unustamine on põhjustatud interferentsist, st üks psüühiline protsess kahjustab teist. Nt uus omandatud info põhjustab vana info kustumist ja vastupidi. d) meeldetuletamine e. reprodutseerimine, ehk talletatud info uuesti esiletoomine. Võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise teel. Mälu liigid. Info jääb meelde sõnalisel kujul, engramm e mälujälg a) sensoorne mälu, kus info sorteeritakse ja kodeeritakse vähem kui 1 sekundi jooksul edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses. Kestus < 30 sek, maht 5-9 infoühikut, unustamine toimub kiiresti seoses pideva uue info lisandumisega c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud
Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta? Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud. Kuidas eristatakse selliseid töömälu komponente nagu kordamismehhanism ja hoidla? - Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei hääbuks - Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma kordamiseta aktiivsena vaid paar sekundit. Tõestus, et kui artikulatsiooniprotsess peab midagi töötlema, on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus.
Võrreldes eakaaslastega on tähelepanu püsivus igal juhul väiksem ÕR lastel. Pikalt keskenduda ei suuda. Mälu iseärasused. Mälu on järjekordne keeruline psüühiline funktsioon, mida saab käsitleda erinevatest aspektides lähtuvalt, meie räägime mäluprotsessidest, neid tuleb õppetegevusel arvestada, seal on ka probleeme leitud ÜÕR lastel. Neid protsesse kolm – meelde jätmine, meeles pidamine ja meelde tuletamine. Meelde jätmine. Selle käigus tuleks tekitada mälujälg. Seda ei ole küll tuvastatud, aga kujutletakse, et asja meelde jätmiseks tuleks tekitada mälujälg. Seda on lihtsam teha kui rakendatakse või kasutatakse teatud strateegiaid selleks. Siis mälujälg tekib hõlpsamini. Strateegiaid pisikesed lapsed kasutada ei oska. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse. ÜÕR lastel ei ole nii palju strateegiaid ja ei rakenda piisavalt tõhusalt ka neid strateegiaid, mida nad oskavad kasutada
Tähelepanu esmane tunnus – kui pikaks ajaks suudetakse keskenduda – see on üsna lühiajaline. Tegelikult 6-10 minutit, aga sõltub sellest, milline on tegevus, mida lapsel teha tuleb. Kui tegevus on lapsele tuttav ja huvitav, jagub tähelepanu kauemaks. Võrreldes eakaaslastega on tähelepanu püsivus igal juhul väiksem ÕR lastel. Mäluprotsesse on 3: meeldejätmine e salvestamine, meeles pidamine e säilitamine ja meelde tuletamine e meenutamine. Meeldejätmise käigus tekitatakse mälujälg. Selleks kasutatakse strateegiaid. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse ja kasutada osatakse. Mälujälg tekib väga aeglaselt, mistõttu aitab see, kui üe ja sama infoga pidevalt kokku puututakse. Üks lihtsamaid strateegiaid ongi kordamine, mida väga palju koolis kasutatakse ja see on esimesi, millega laps kokku puutub ja kasutama õpib. Teine strat. on organiseerimine ehk materjali mõtestatakse ja leitakse seoseid. Seda ÜÕR lapsed tõhusalt kasutada ei oska. Seda kasutavad
Teadvustatud mälupilt mingist sündmusest või faktist tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujälje, vastastikuses koosmõjus. Meenutamine ei ole midagi muud kui subjektiivne elamus sellest kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad. Miks ei tule meil mõni asi meelde, kuigi me teame ja tunneme, et ta on meil mälus olemas? Kuigi mõnikord võib see olla sellest, et vajalik mälujälg on muutunud nõrgaks või laguneb, on meenutamise võimetuse kõige sagedasemaks põhjuseks see, et inimene ei kasuta õigeid vihjeid ja ajendeid, mis ühtiksid sellega, kuidas see "asi" on mälus salvestatud. Edukaks meenutamiseks on vaja seda, et informatsioon, mille abil püütakse mälust ammutada, langeks kokku sellega, kuidas on mingi asi mällu salvestatud (Tulving 1983). Siin oleks ehk õige hetk anda sõna Endel Tulvingule endale, kes ühes usutluses, mis toimus 1988
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. ➔ Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. 18 Pikaajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. ➔ Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga.
Samuti unustame me suure hulga salvestatud infost. Nii selektiivne meeldejätmine kui unustamine kaitsevad meid info liia eest, mis oleks sama kahjulik kui õppimisvõime ja mälu puudumine. Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks
seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta. Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib info muutuda ja samuti ka hävida.
kättesaadav meenutamise ajal - Uurimisstrateegia: 2 õppimise ja 2 meenutamise tingimust Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Printsiip kehtib mõlema mälutesti jaoks – nii vaba meenutamine kui äratundmise kuid eduka meenutamise jaoks p.o olema kontekstide ’kattumine’ suurem. GAPS (Üldine abstraktne töötlussüsteem) - Seisundid esindavad protsesside lõpptulemusi: nooled tähistavad ’mõju’ - Kesksed mõisted: kodeerimine, mälujälg, ekfooria, ekfooriline informatsioon - Ekfooria on protsess milles mälujäljes sisalduv info kombineeritakse meeldetuletamise ajenditega ekfooriliseks informatsiooniks: viimane määrabki taaskogemise iseloomu Probleeme: - Algul väideti et printsiip defineeritud tsirkulaarselt: kuid see kriitika pole absoluutne – meenutamisaegne kontekst on eksperimentaalselt manipuleeritav st saab ennustada tulemusi
Veel on leitud, et mõtestamata materjal ununeb kiiremini kui mõtestatud materjal.Seega, selleks, et meelde jääva informatsiooni hulk oleks võimalikult suur, tuleb kindlasti uut materjali korrata tund aega peale esialgset õppimist ning ka tundide möödudes ning õpitav enda jaoks arusaadavaks teha. 79. Mis on mälumaht? Mälumaht tähendab materjali hulka, mida inimene suudab meeles pidada 80. Mida iseloomustab mälu püsivus? Mälu püsivus iseloomustab seda, kui pikka aega mälujälg ehk materjal mälus püsib. Selle põhjal eristatakse lühiajalist (lühimälu) ja pikaajalist (püsimälu) mälu. 81. Mis aitab kanda infot lühimälust püsimällu? Kõige esimesena läheb uus teave lühiajalisse mällu. Seal toimub info ajutine käepärasena säilitamine. Ilma kordamiseta püsib materjal lühimälus 15-25 sekundit. Korrates on materjali võimalik ka kauem lühimälus hoida, näiteks selle infoga seotud tegevuse lõpetamiseks (nt telefoninumbrit kuni helistamiseni)
motoorne kood (liigutustel põhinev informatsioon). * Unustamine on mälu vastandprotsess, kus salvestatud informatsioon kustub või inimene lihtsalt ei suuda seda taastada. Unustamine on väga seaduspärane tegevus (algul inimene unustab kiirelt ja edasi unustab aeglasemini ehk kui inimene suudab mäletada midagi veel 24h pärast, siis ilmselt suudab ta seda teha ka nädalate ja kuude pärast) -) Engramm ehk mälujälg on see kui miski jääb meelde ja ajus muutub miski. *) Ajus on kombeks ka dubleerida asju üldiselt on mälu ja meeldejätmise protsess väga keerukas. *) Esimene teooria unustamiseks on see, et kui me kaua aega engramme ei kasuta, siis me unustame need asjad ära. *) Teine teooria on see, et me salvestame mingeid asju mingitele engrammidele ette ja niisiis blokeeritakse mingid ühed engrammid teiste poolt ära ning seega takistatakse meil saada kätte mingit informatsiooni kuskilt.
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Psühhoneuromuskulaarse teooria (W.B. Carpenter 1894) olemus seisneb selles, et ükskõik millise liigutuse sooritamise „plaan” saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus. Sümbolite teooria (R.S. Sackett 1934) olemus seisneb selles, et kõikidest tegevustest jääb kesknärvisüsteemi engramm ehk mälujälg. Mälus oleva informatsiooni põhjal erinevate liikumiste, liigutuste ja kohamuutuste mõttes paljukordne ettekujutamine ehk „läbimängimine” võimaldab kvaliteetsemalt vastavaid mälujälgi nii a) meelde jätta, b) säilitada kui ka c) vastava olukorra ilmnemisel kiiremini leida ja reageerida adekvaatselt õige lahenduse leidmisega tegelikes oludes. Bioinformatsiooniline teooria (Lang, 1979) Olukorra üksikute omaduste
paremini.Ehk pisematel lastel saab õpsi tegevusest aru, lapse mälu kohta. MeEnUtAmInE: uurida tuleks: kas laps ei mäleta üldse, kas tuleb meelde raskusetga: selleks tuleks anda vihjeid, viiteid. Ehk viite teete sarnaseks sellele, mis pidi meelde jääma. Meenutamisajendid: tav nt lõhna peale tuleb iseeneselikult meelde mõni asi mälust. Õpetaja saab küsida lisaküsimusi, et jõuda selle meenutamiseni. Õps peab muutma ajendeid sarnasemaks sellele, mis on eeldatavasti mälujälg. PÖÖRA tp, mis laadi info lapsele paremini meelde jääb? tihti lastel on eelistatumad valdkonnad, seda infi on tal siis kergem ka säilitada. PEP-R test (psüholoogilispedagoogiline profiil) see eeldab väljaõpet. Lastele 0,5-7 aastat. Suht paindlikult kasutatav, ül järjestust võib muuta. Käitumissuhtlemisprobleemidega lastele võib ka uurida, sest seal on vähe verbaalset asja. Annab hea ülevaate, mis tasemel on lapsel mingi
Võrdlus mälu infotöötlusmudelite ja töötlustasandite mudeli vahel Mälu infotöötlusmudelid rõhutavad üldiselt struktuurilisi komponente ja nendega seotud operatsioone. Sellele vastupidiselt postuleerib töötlustasandite teooria protsessi ja seejärel sõnastab neile operatsioonidele vastavad mälustruktuurid. Infotöötlusmudel püüab näidata, milliste töötlustasemete kaudu mälujälg tekib. Töötlustasandite teooria kohaselt on mälujälg tajumisprotsessi kõrvalproduktiks. Mälujälje kestus on töötlussügavuse funktsiooniks ning osaliselt tähele pandud ja pindmiselt töödeldud info unustatakse ruttu. Infotöötlusmudeleis on info kordamine lühimälus vajalik püsimällu ülekandmiseks. Töötlustasemete teooria puhul hoiab säilitav kordamine info ühel ja samal töötlustasandil, kuna viimistlev kordamine viib sügavama töötlustasandini. Viimistlemine võib seisneda lisa-assotsiatsioonide leidmises või näidete
Nb tähelepanu efekt. aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja. Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on Displased visual attention – ei suudeta teadlikult nägemistaju. eelnev mälujälg olemas ,siis niipalju ei pöörata sellele tähelepanu. Aga kui on uus, siis surutakse teised alla ja pööratakse tp uuele. Otsimikukoor on oluline, et ajuu saaks aru, et .... on temani jõudnud. Fikseeritud tp see tähelepanu jaotmaine või tulukese jälgimine aktiveeri s rohkem
paremini hakkama, kui seda objekti pole läheduses, siis ei saada oma hirmuga hakkama. Hirm, mis tekib siis kui ollakse üksi jäetud sarnaneb üldistunud ärevusele. Seotusega on seotud ka võõristamine. Tuleneb sellest, et laps suudab teha vahet tuttavatel ja võõrastel inimestel (juba 3ndal elukuul suudab tuttava inimese ära tunda), nt naeratavad tuttavatele inimestele rohkem. Hiljemalt 8ndaks või 9ndaks elukuuks kujuneb imikul mälujälg, et milline näeb välja ema ja isa (nende jaoks oluline inimene). Nüüd on laps võimeline seda jälge oma mälust ka tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks. Lahutuskartus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
