seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform pillid tõrjuti välja ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pille ja laulutekste kirjamehed kirjutasid kõik üles templites ainus pill sistrum KEIRONOOMIA käezestide kasutamine meloodia näitamiseks sarnaseid käemärke kasutatakse Egiptuses tänapäevalgi neid kasutavad KANTORID lauluõpetajad kopti kirikus POLÜFOONIA mitmehäälsus, kus kõik hääled liiguvad nii rütmiliselt kui meloodiliselt iseseisvalt pillid: IDIOFONID heli tekitatakse kuskile vastu lüües (plagistid) MEMBRANOFONID nahaga trummid (silindertrummid) KORDOFONID keelpillid (harf, lüüra, lauto)
Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos sellega egiptuse sistrum, harf ja pikk flööt. Roomlased võtsid hiljem hellenite traditsioonid üle, kuid hindasid palju rohkem sõjalistarengut. Roomalste muusika oli lärmakas ja muusika oli sõjaväe paraadide osa. Hellenite jaoks oli muusika tähtis kunst, sõna muusika pärineb neilt. Hellenite koolis õpetati muusikat, ka õlümpiamängudel võistlesin muusikud. Hellenite muusika on säilinud nootidena ,kuid mitte elavana. Kiltide muusikas oli palju sõjakust ja paljud laulud rääkisid surmast
kuningana. Kujutati tavaliselt inimesena, kuningana. GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusikud. Lehmapäine, sarvede vahel asus päikese-või kuuketas. Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas kõige looja, hiljem muutus ta Ptahiks. MAAT - tõe ja õigluse jumal, tõeprintsiip, mille alusel Re elas, jumalate seaduse ja maailmaruumi
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid. Keelpillidest olid tähtsamad kitara, lüüra ja harf. Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt. Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja".
teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Selle kultuuri muusika sai aluseks terve euroopa muusika kulruurile.
Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise(viljakus jumalanna)pill. Keelpillidel oli oluline roll ilmalikus & vaimulikus elus (ka matustel). Muusikateooria oli preestrite salateadus. Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane
Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumalanna; elab sükomooris (metsviigipuu); Geb -mees; maa; hani Nut - naine; taevalaotus kummuli üle maailma, paljas (ida-lääs=varbad-suu); koos tähtedega; õhtul neelas päikese; Apis - käsitööjumal; härg Month - sõjajumal; pull; elas Buchises; Isis - emajumalanna; armastuse-, ilu-, viljakuse- ja seksijumalanna (laps süles on Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses
· Kultuur kõrgel järjel · Religioon tähtis · Tähtis pill HARF väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille lootose kujuliseks · Olulised olid templi laulikud o Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud · Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas o Teiste rahvaste mõjul (aasia) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks o Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM viljakus jumala Isise auks (kõristi) · Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF o Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti · Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
