2

rtf

3 keskaja pilli kirjeldus

Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.­17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus.

Muusika → Muusika

15 allalaadimist

10

pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloomuliku​ ​meloodia​ ​saadet​ ​tähistab​ ​mõiste​ ​:​ b ​ asso​ ​continuo​-katkematu bass,​ ​generaalbass​ ​e​ ​nummerdatud​ ​bass​ ​(pause​ ​pole).​ ​Mängitakse​ ​pilli:1)bassipill​ ​(tšello, viola​ ​da​ ​g...

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

2

doc

Renessanss.Ilmalik muusika.

RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 ­ 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism ­ lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...

Muusika → Muusikaajalugu

13 allalaadimist

2

doc

Pillid vanal ajal

MAA PILLID Egiptus Varasemad: müra- ja löökpillid 4.at.eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid

Muusika → Muusikaajalugu

19 allalaadimist

34

doc

Mustlasmuusika

I had not heard about these styles before, so I got a lot of new music to listen to. I also admire Romani musicians´ great playing skills. Gypsies have something to be proud of and it is their music. 30 LISA 1 1. ZURNA (http://img2.blogcu.com/images/y/a/g/yagmurve/1231557839zurna.jpg) 1. DULCIMER (http://www.spearsinstruments.com/images/dulcimer.jpg) 31  LISA 2 1. LAUTO (http://www.shipbrook.com/jeff/animas/lute/lute1.jpg) 2. BANDzO (http://www.mockingbirdmusic.com/attic/images/banjos/mockingbird_banjo.jpg) 32 LISA 3 1. DARBUKA (http://images.gittigidiyor.com/1792/DARBUKA-DOKUM-MISIR- ISLEMELI__17921679_0.jpg) 33 LISA 4 (CD) 1. India mustlaste laul 2. ,,Elden Ele" - Istanbul Oriental Ensemble 3. ,,Na kamel ma" - Ando Drom 4. ,,Coachman" - Loyko

Muusika → Muusika

13 allalaadimist

12

docx

"Kitarri areng"

Kesk-Aasias kasutusel olnud kitara. Egiptuses ja Mesopotaamias mängiti pilli nimega nefrit. Kreeklastel kutsusid ühte kindlat liiki lüürat kithara'ks. Roomlastel olid kasutusel pillid tanbur ja fidikula. Viimasest arenenud keelpill fiidel on keskajal tekkinud pilli gitter'ni otsene eelkäija. Gittern'il oli kaheksakujuline, lameda põhjaga kere ja neli üksikut keelt st. kitarri põhitunnused. (Mätlik, 1991:3) 1.2 Kitarri teke 7. saj. mauride sisserände käigus toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Need kaks eksisteerisid Hispaanias, koos ladina kitarriga (gitten), üksteisega pidevalt konkureerides, kuni 14. sajandini, kui araabia ja ladina kitarr lõplikult ühte sulasid (vaata Lisa 5, lk 11). Tekkinud 4-keelset kitarri mängiti pigem alama rahva seas tantsusaateks, samal ajal kui kõrgest soost inimeste meele lahutamiseks arenes välja samuti 8-kujuline keelpill nimega vihuela. Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee) 1

Eesti keel → Eesti keel

22 allalaadimist

1

doc

Barrokk üldiseloomustus

Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi ­ inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv).

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

3

doc

Keskaeg ja renessanss muusika

Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid: Pille mängiti peamiselt väljaspool kirikut laulu saateks. · Orel · Portatiiv · Fiidel · Rebekk · Harf · Lauto · Psalteerium · Rataslüüra · Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars nova) muusikas. · Hakati looma palju ilmalikku muusikat. · Mõistega ,,renessanss" tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. · Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul.

Muusika → Muusika

68 allalaadimist

4

doc

Kitarr

kitarridest on poolehoiu võitnud 6keelne e. hispaania kitarr. Egiptuses ja Mesopotaanias 2000 -1500 a. e. kr. oli olemas kitarrile sarnanevate põhimõtetega näpitav pill nefer. Pärsis tunti mitut sellist mänguriista: pika kaelaga tanbur'i ja kaheksakujulist tar'i. Kreeklased kasutasid ühe oma lüüraliigi kohta sõna kithara. Pythagorlaste ordu (roomas) avastas, et mida lühem keel seda kõrgem heli. VII sajandil mauride invasiooni ajal toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Keskajal oli lauto 4-keelne, seda pilli kasutati rändmuusikute poolt laulude saateks. XVI sajandil algas näpits pillide võidukäik, mindi üle sõrmedega mängule ja see andis võimaluse kasutada neid soolopillidena. 4-keelne kitarr oli lauto kõrval XVII sajandil vähem populaarne. Muusika kirjutati üles tabulatuuridesse, Tabulatuure kasutati kitarri- ja lautomuusika ülesmärkimiseks kuni XVIII sajandini. XVIII sajandi lõpul toimusid

Muusika → Arvo Pärt

108 allalaadimist

2

doc

Barokki muusika ajastu spikker

täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm

Muusika → Muusikaajalugu

2 allalaadimist

1

docx

Muusika mõisted 10. klass

1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on

Muusika → Muusika

4 allalaadimist

2

doc

Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil

millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõjutanus saksa laulukultuuri *säilis ühehäälne laulukunst *mõju koolimuusikale Kuulsamad laululoojad- -Heinrick Isaac,Hans Leo Hassler Millest eries Ing, madrig It. madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink keelpillid *viola da gamba,viola da breccio klahvpille kas saateks

Muusika → Muusika

51 allalaadimist

1

docx

Muusikaajaloo konspekt - Vana-Kreeka ja Vana-Egiptus

- muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust - läbi muusika otsiti kontakti Jumala/surnud lähedaste/vaimudega - väepealikud kasutasid laulmist ning tantsimist hirmu ületamiseks - muusika on aegade algusest aidanud indiviidil leida sisemist rahu - muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit ­ naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia ­ Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU ­ pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid ­ lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid ­ kannavad ette koorid

Muusika → Muusikaajalugu

1 allalaadimist

3

docx

Muusikaajalugu konspekt

Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid ­ kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid ­ pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké ­ muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid ­ jumala andega prohvetid Harmoonia ­ helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...

Muusika → Muusikaajalugu

35 allalaadimist

4

odt

RONDELLUS

capella. capella. Laserplaadilt "Carmina Laserplaadilt "Carmina Sanctorum". Sanctorum". Flos ut rosa ­ Firenze Margot labourez les käsikiri, XIII sajandist. vignes ­ Jacob Arcadelt Fiidel, keskaegne lauto, (u.1500-1568) (3,4 Mb) (2,8 Mb) rataslüüra, löökpillid. Kahehäälne vokaal, Laserplaadilt "Carmina fiidel, renessanslauto. Sanctorum". Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98).

Muusika → Muusika

22 allalaadimist

4

docx

Renessanss muusikaajaloos

linnas aastal 1537. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu šansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Šansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem. Saksamaal jätkasid minnesingerid aga ühehäälse laulu viljelemist. See püsis seal ka kõige kauem. Inglismaal aga oli hoopis vastupidine olukord. Seal võeti kõik uus rõõmuga vastu ja segati üheks segastiiliks. Renessanssi aja arenesid ka pillid. Levinuim keelpill oli lauto, kuid leidus ja vioolasid

Muusika → Muusikaajalugu

1 allalaadimist

7

docx

Vana Kreeka pillid

Lüürat hoiti mängija ees põlvedel ja keeli mängiti plektroniga. Plektroniga mängitava lüüra asemel tuli 11. sajandil 4-keelne poognaga mängitav lüüra nimega rotte. Mõnes Aafrika osas (Etioopias, Sudaanis, keenias, Zairis) mängitakse lüürat tänapäevani. Keenias, kus lüürat peetakse tervendavaksrituaalseks esemeks, mängitakse seda pulmades. Lauto Lauto arvatakse pärinevat Mesopotaamiast. Varaseim primitiivne lauto moodi kahe või kolme keelega muusikariista kujutis on leitud 1600 (17 sajandil) eKr valmistatud keraamilisel plaadil, mis asub nüüd bagdadi muuseumis. Muusikariist jõudis peagi Egiptusesse. Osa neist 2 keelega lautodest olid valmistatud kilpkonna kilbist ja kaetud pealt nahaga, millel oli 6 kõlaava. Mõnikord oli 32 cm pikkuse pillikaela otsa nikerdatud hane- või pistrikupea. Neid mängiti lipitsaga. Pika kaelaga lauto ilmus Kreekasse 4

Muusika → Muusika

27 allalaadimist

10

pdf

Barokk

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloomuliku​ ​meloodia​ ​saadet​ ​tähistab​ ​mõiste​ ​:​ b ​ asso​ ​continuo​-katkematu bass,​ ​generaalbass​ ​e​ ​nummerdatud​ ​bass​ ​(pause​ ​pole).​ ​Mängitakse​ ​pilli:1)bassipill​ ​(tšello, viola​ ​da​ ​g...

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

1

doc

Renessanss vs. barokk

Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...

Muusika → Muusika

75 allalaadimist

2

docx

Baroki üldiseloomustus, ooperi sünd

· Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata ­ poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo ­ katkematu bass; generaalbass; muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. BC mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Harmoonia ­ karedad dissonantsid ei lahene tavapäraselt, vaid suubuvad uutesse.

Muusika → Muusikaajalugu

79 allalaadimist

1

doc

Renessanss ESSEE

oma loominguga avaldas mõju tervele Euroopale. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, tekkis ka uus koraali liik ­ Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Nagu enne öeldud, renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu sansooniks. Selle silmapaistvaim viljeleja oli Clement Janequin. Sansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem. Saksamaal jätkasid minnesingerid aga ühehäälse laulu viljelemist. See püsis seal ka kõige kauem. Inglismaal aga oli hoopis vastupidine olukord. Seal võeti kõik uus rõõmuga vastu ja segati üheks segastiiliks. Ka pillid arenesid. Levinuim keelpill oli lauto, kuid leidus ja vioolasid. Klahvpillidest populaarseim

Muusika → Muusikaajalugu

123 allalaadimist

2

docx

Baroki lühikokkuvõte olulisest

Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil- Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muusikat teha- jumalateenistuse ja rituaalide jaoks. Efektsed kontserdid näitasid linna edukust jõukust. Tähtis virtuoossus ja omanäolisus. Vastandati ja värki. 17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks. VOKAALMUUSIKA Instrumentaalsaatega soololaul. Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati.

Muusika → Muusika ajalugu

8 allalaadimist

1

rtf

Barokk

peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr,

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

2

odt

Vanaaja muusika

iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest olid kasutusel veel löökpillid: täristid, lõgistid, kellukesed, trumm. Keelpillidest:harf, lauto. Puhkpillidest: flööt ja salmei. Egiptus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas. Maailma pikima jõe Niiluse kaldaile tekkis juba rohkem kui 5000 aastat tagasi võimas riik, mida valitses piiramatu võimuga vaarao. Vana-Egiptuse muusika oli kooskõlas suurejooneliste losside, templite ja püramiididega. Noored neiud tantsisid templites flöödi- ja harfimuusika saatel. Nende käte

Muusika → Muusika ajalugu

6 allalaadimist

14

docx

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL

Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus: - Muusika domineeris luulet - Sõnadest raske aru saada - Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi - Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust 17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul - Armastatud saatepill lauto - Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist) Aaria - emotsiooni edastus Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi Vokaalinstrumentaalsuurvormid: - Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma) - Oratoorium  - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

6

docx

Barokiajastu instrumentaalmuusika

Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin.  Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli  Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele  Neljahäälse itaalia orkestri teke

Muusika → Ballett

4 allalaadimist

2

doc

Muusika ajalugu barokk

prantsuse, kord itaallaste mõjudest segunenud. Saksamaa oli tugevalt mõjutatud renessanssi aegsetest polüfooniatraditsioonide mõjudest. Uue stiili kujunemine. Uute stiilide tekkimine tõi endaga kaasa vokaal- ja instrumentaalmuusika kiire arengu. Varasema polüfoonia asemele tekkis uus stiil monoodia, kus oluline on ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul),

Muusika → Muusika

124 allalaadimist

4

docx

Keskaja muusika kokkuvõte

Venemaal ­ skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal ­ trubaduur Põhja Prantsusmaal ­ truvõõr Saksamaal ­ minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam

Muusika → Muusika

107 allalaadimist

2

txt

Muusikaajalugu KESKAEG(alguseks), ilmalik muusika, inimese maailmapilt, varakristlikud laulutüübid, noodikirja kujunemine, mitmehäälsus, vaimuliku muusika iseloomustus

KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...

Muusika → Muusikaajalugu

25 allalaadimist

3

docx

Hiina, India, Antiikkreeka, Vanarooma, Keskaeg, Kirikumuusika

· Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad · Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik ­ pantomiim ­ kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga

Muusika → Muusikaajalugu

6 allalaadimist

10

docx

Vana ja keskaeg

- Egiptuse keskmise riigi aegadel (2040-1730 eKr) in kirja pandud hümnitekste (religioossed laulud) - Kasutati 5- ja 7-astmelisi heliridu ning nii ühe- kui ka mitmehäälsust - Moodustusid esimesed orkestrid - Kõige varasemad muusika üleskirjutused pärinevad Vana-Kreeka kultuuri hilisest ajajärgust, umbes 2. saj eKr - Pillid: harf, lauto, šalmei ja topeltšalmei Vana-Kreeka 8. sajand - 2.saj I pool eKr - Seal õppisid muusikat kõik vabad inimesed (kuni 30. eluaastani, sest nad surid ära siis lol) Jaguneb kolmeks perioodiks: - Arhailine ajajärk (8.-6. sajand eKr) ● Kutseliste laulikute - aoidide ja rändlaulikute- rapsoodide eepiliste kultuslaulude(hümnide) esitamine ● Arendati välja nomos(reegel) - muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatud asju

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

5

ppt

Muusika ajalugu

· Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass  Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass  Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Mesopotaamia päritoluga ... Lauto Lüüra 10. klass Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslikku funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks Musitseerisid leviidid ­ · Kutselised muusikud templiteenistuse tarvis 10. klass

Muusika → Muusika

14 allalaadimist

1

docx

Balalaika ja mandoliin

Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.

Muusika → Muusika

9 allalaadimist

5

pdf

Muusika ajalugu

HETEROFOONIA ­ juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE ­ kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU ­ tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks pitseritel flööte mängivad karjused pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid ­ õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi ­ seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr ­ häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid ­ aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform ­ pillid tõrjuti välja

Ajalugu → Muusikalugu

2 allalaadimist

6

doc

Barokk - Muusika KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoo...

Muusika → Muusika ajalugu

33 allalaadimist

15

ppt

Muusikainstrumendid

MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu  MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid  KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid  POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass  NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr  PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid  PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon  VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba  LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid  MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

7

doc

Renessansiaja muusika

Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid. Tema tuntuim laul on melanhoolne ja erakordselt peenetundelise harmooniaga ,,Flow my tears". Tabulatuur Tabulatuur ­ noodikirja eritüüp, kus üle ei märgita mitte üksikuid helisid vaid mänguvõtteid. Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel lauto keeled, millele

Muusika → Muusika

84 allalaadimist

1

doc

Hilisrenessanss

· Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur ­ omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris ­ aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) ­ polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare ­ kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr

Muusika → Muusikaajalugu

16 allalaadimist

4

doc

Eellugu, keskaeg, renessanss

Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab? Musik on muusade kunst, lauldes ettekantud luule, poeesia ja muusika lahutamatus ühtsuses. Ainult siin ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3).

Muusika → Muusikaajalugu

22 allalaadimist

2

docx

Spikker keskaja muusika tööks

Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...

Muusika → Muusika ajalugu

1 allalaadimist

1

docx

Suurbritaania, Iiri, Austria, Ungari, Poola, Saksa muusika tabel

TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

6

ppt

Kreeka majandus ja muusika

Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks  Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid  Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat Kreeka köök põhineb kitse ja lambalihal Populaarsed on samuti kalatoidud Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse  Kasutatud kirjandus http://europa

Geograafia → Geograafia

6 allalaadimist

15

doc

Renessanss

loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. INSTRUMENDID RENESSANSI AJAL Instrumentide standardiseerimine langeb renessansi aega. LAUTO- renessansiaja kõige populaarsem pill. Nim. ka kulpmandoliin, keeled on paarikaupa. Pill on pärit Mesopotaamiast ja läks eriti moodi Araabias. Euroopas levis 8. saj., Hispaanias. Lautot mängisid asjaarmastajad, hakati kasutama soolopillina ja kirjutati eraldi noot. 15.-16. saj. oli Lauto hiilgeaeg. 17. saj. jääb lauto juba tahaplaanile, sest tema käsitsemine oli keerukas. Ladina-Ameerika kuulsam Lauto helilooja oli HEITOR VILLA-LOBOS. OREL- renessansiaja kõige tähtsam pill, instrumentide kuningas. Ainus kirikupill ja omas suurt tähtsust kuni 18. sajandini. Tema päritolu üle on vaieldud. Rooma impeeriumi lagunedes kadus orel Euroopast. 8. saj. hakati

Eesti keel → Eesti keel

83 allalaadimist

1

doc

Renessanss

renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm ­ maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika ­ Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut, Francesco Landino, Guillaume Dufas, Gilles Binchoin, Pierre de la Rue, Jean Moutan, Thomas Tallis, William Bird, Orlando Gibbons. 6

Muusika → Muusika

23 allalaadimist

1

docx

Vokaalmuusika baroki ajal

Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria ­ tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium ­ mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel ­ Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo"

Muusika → Muusikaajalugu

23 allalaadimist

16

pptx

Antonio Vivaldi elulugu

1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia 35-aastaselt esimese ooper, kokku 94 ooperit viiuli, oboe, fagoti, tšello, flöödi, plokkflöödi, klavessiini, naturaalsarve, lauto,mandoliini, Fun facts •Bach oli ta suur austaja •ta hüüdnimi oli punane preester •ta ei abiellunud kunagi keiser Karl VI õukonnas 1740 viiuldajana Suri arvatavasti astmasse Üle 500 kontserdi "Neli aastaaega", "Gloria" https://www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA https://www.youtube.com/watch?v=NqAOGduIFbg https://youtu.be/s-_Gkk1ackk Aitäh kuulamas t!

Muusika → Muusika ajalugu

3 allalaadimist

1

odt

Renessanssi muusika

RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...

Muusika → Muusika

162 allalaadimist

1

doc

Araabia muusika, Juudi muusika, Austraalia muusika

Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5

Muusika → Muusika

66 allalaadimist

1

doc

Mõistekaart - Renessanss

* Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon ­ * Luteri koraal ­ Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola * Madrigaal ­ 3-6 häälne * Missa ­ jumalateenistus * Klavessiini erinevad * Põlvedel ja põlvede armastuslaul, ooperi ja aaria * Reekviem ­ leinamissa tüübid (nt. spinet ja vahel mängitav viola da

Muusika → Muusika

25 allalaadimist

9

ppt

Barokk. Instrumentaalmuusika.

Vasta õpiku (lk 102 ­ 105) küsimustele: 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis ­ barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert ­ 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik

Muusika → Muusika

13 allalaadimist