Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Aulos" - 70 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka muusika

muutus jumalakummardamiseks · Apollon · Zeusi ja Leto poeg · Jahijumal · Sümboliteks vibu ja nool, lüüra · Valguse-, ennustamise ja muusika kaitsja · · Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Mõisted

PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama...

Muusikaajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-kreeka kultuur, muusika, ajajärgud

Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailin...

Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muusikaajalugu konspekt

Muusikud ja poeedid ­ jumala andega prohvetid Harmoonia ­ helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon ­ valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa ­ lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik ­ korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena ­ valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb ­ aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad ­ pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür ­ loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn ­ kultuslaul, laulis koor....

Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
41
pptx

Muusika Ajalugu - Vana maailm

Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik ­ korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ­ ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks...

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt ­ tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent...

Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Fakte muusika ajaloost

Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos , lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Sokutaoliseks...

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

Keelpillid 1) forminks ­ 4-keeleline, vanim keelpill, millest arenes kitara. Lüüra tüüpi. 2) kitara ­ 5-7 keelega lüüra tüüpi, kasutati ni saateks kui soolomänguks 3) lüüra ­ 7 keelega, kõlakast kilpkonnakilbist 4) barbiton ­ väiksem variant lüürast, pikkade harudega 5) harf ­ mängisid enamasti naised Puhkpillid 1) aulos ­ läbilõikava kõlaga 2) paanivile e. süürinks ­ koosnes reasviledest. Kultuspill Löökpillid Vasktaldrikud, tamburiin Varakristlik muusika Muusikatüübid ­ psalmoodia(palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele), hümnoodia(kiidulaul, milles kasutati uusi tekste), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega) Ettekandeviisid: antifooniline ­ mitu koorigruppi laulavad vastamis ; responsoorne ­ koor...

Muusika
255 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusika ajalugu

Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima. Eelistatud pillideks oli aulos ja lüüra. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidustusi. Eriti toredad olid Dionysose pidustused, mis toimusid kevadel. Seal olid muusikapidustuste tegelaste rongkäigud ning pillimeeste ja kooride võistlused. Keskaeg Keskaeg kestis XIII sajandist XIV sajandini. Kesksel kohal oli Jumal ja kirikud, kes püüdsid kõigi vahenditega levitada ristiusku. Selle tarbeks ehitati uhkeid kirikuid ja...

Muusika
133 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Muusika eri ajajärkudes

Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi: Apollonit, keda kujutati tihti lüüra käes ja Amphioni. Samuti oli muusikaga tihedalt seotud veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli aulos ­ kileda tämbriga vilepill. Muusikaga on seotud ka Vana-Kreeka kõige imetlusväärsemad kunstivormid - tragöödia ja komöödia. Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise algus kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega palju jooni vanemast Lähis-Ida made ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal....

Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja muusika, renessansiajastu muusika ja kõrgrenessans

Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas 5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos , Kitaro ja lyyra. Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi. Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia. Trag66diad jutustasid tavaliselt inimese r2nkraskest v6i lootusetust v6itlusest saatusest. Vanas roomas tekis uus kunstiliik, mille nimi oli pantomiim(baletti taoline etendus, tantsija kujutas liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu-...

Muusikaajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Muusika ajalugu

Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid jne. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos , lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet. Oboetaolise kõlaga aulos oli seotud veinijumal Dionysose pidustustega ning tragöödiaetendustega. Harilikult puhus mängija korraga kaht aulost. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest (ditürambidest), komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu...

Muusika
55 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

· Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus ­ oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto ­ armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti o Lüüra ­ muusikute sümbol · Instrumentaalmuusika oli oluline nii ilmalikus kui ka vaimulikus muusikas · Trompetilaade puhkpill · AULOS ehk sALMEI (topeltaulosed) o Mängisid naised o Tekkis 2700 eKr o Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet o Sellest arenes välja OBOE · Trummid ­ 155 eKr o Mängisid naised o Meenutas tamburiini · Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille · Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist) o 7 ­ astmeline helilaad jaotati veerand tooonideks ­ teoreetiliselt 24-ks, praktiliselt 17...

Muusika
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pillid vanal ajal

2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin...

Muusikaajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse n...

Muusika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vanaaja muusika

Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos , lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. ­ 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. ­ 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. ­ 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid....

Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne muusika

Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos -Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-aja muusika

5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid ­ III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" ­ lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja tõejumal Apollon ­ lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos ­ aulos (inimhäält matkiv) 8. Tuntumad pillid: · Topeltlauo · Barbiton · Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. ­ 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a ­ 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr ­ 395. a pKr) 10...

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...

Muusikaajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg ja vanaaeg

eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...

Muusika
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun