11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus..........................................
muusikastiilist nimega grunge. Valisin teemaks grunge nimelt sellepärast, et mulle endale on see muusikastiil juba mitu aastat huvi pakkunud. Grunge oli 90. aastate alguses väga populaarne, kuid peale Nirvana laulja Kurt Cobaini surma grungevaimustus möödus. Viimastel aastatel on see muusikastiil taas populaarsust kogumas. Töös soovin välja tuua grunget iseloomustavad tunnused läbi muusika, ellusuhtumise ja eetika. Uurin ka, kuidas see muusikastiil avaldab mõju moele. Lisaks teen grungebändi Soundgardeni ühest tema populaarsemast loost analüüsi ning püüan välja tuua selles muusikapalas iseloomulikud tunnused. Oma uurimistöös viin läbi küsitluse oma eakaaslaste seas, kus soovin teada nende teadlikkusest ja huvist grunge vastu ja nende muusikalisest maitsest.
mis neid on valikutel mõjutanud. Teema on aktuaalne, kuna mõlema muusikastiili pooldajaid leidub palju ning konflikte esineb tihti vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud eelkõige pole üritatud selgeks teha, kas, ning missugune vahe kahel kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad. Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb
10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani.
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda
..................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat.....................................................................6 2.Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik.......................................7 3.Kõrva ehitus......................................................................................................... 8 3.1 Kõrva ehitus.................................................................................................. 8 3.2 Kuulmise abivahendid...................................................................................... 8 3.3 Kõrvavaik........................................................
Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
.................................................................................................29 ..............................................................................................................................................29 Lisa 6. Uurimistöö küsitlus..................................................................................................29 Sissejuhatus Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest. Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid
stressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 8. Joonis nr 8. Koolistressi väljendumine õpilaste seas 19 Aja jooksul omandame kõik mitmeid strateegiaid, mis aitavad stressiga toime tulla või seda sootuks vältida, seega sooviski autor teada, kuidas gümnaasiumiõpilased suudavad koolistressiga toime tulla. Küsimusele ’’Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul?’’ oli vastanuid 53. Enamikke ehk 88,7% vastanutest aitab muusika kuulamine, 81,1% sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega
tekitamiseks. (Karistusseadustik) 13 2. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS 2.1. Valim ja läbiviimine Autor viis läbi Kullamaa Keskkooli 9. – 12. klasside õpilaste seas läbi elektroonilise küsitluse. Küsimustikule vastas 24 õpilast 38-st, kellest neli olid meessoost ja 20 naissoost (vt joonist 1). 9. klassist vastas kaheksa õpilast kümnest, 10. klassist neli õpilast kaheksast, 11. klassist kümme õpilast 14-st ja 12. klassist kaks õpilast kuuest (vt joonist 2). Küsimustikule vastanute vanused olid vahemikus 15-20 (vt joonist 3). 25 20 15 Mees Naine 10 5 0 Joonis 1. Küsimustikule vastanute sooline koosseis
1.5. Sõna foobia päritolu Inimesed teavad foobiate olemasolust juba tuhandeid aastaid, aga alles nüüd oleme nendest rohkem teadlikud, sest info kättesaadavus on väga hea. Esimene säilinud info foobiast on kirjutatud Kreeka filosoof hippokratese poolt (470-410 eKr), kus ta seletas lahti oma patsientide probleemid. Ühes oma teoses kirjeldas ta mehe, nimega Nicanor, seisundit, kellel oli kartus flöödimängu ees. Hippokrates kirjutas: ,,Kui pillimees hakkas flööti mängima, siis see muusika tõi Nicanor'is esile sellise hirmu, et mees ei saanud seda kontrollida." (Korgeski 2012) Aga Hippokrates polnud see, kes tuli välja terminiga ,,foobia". See juhtus alles 500 aastat hiljem, kui Rooma doktor, Celsus, tuli lagedale sõnaga ,phobia' ehk foobia. Ta kasutas sõna Hydrophobia, mis tähendab kartust vee ees. Sellega kirjeldas ta kedagi, kellel tundus olevat väga suur hirm vee ees marutaudi tõttu (inimestel, kellel oli arenenud marutaud, võis olla tohutu janu,
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus........................................................................................................... 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikk
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema kontekstis või seostatuna keele, kunsti või muusikaga. Uurimistöö teema võib valida õpilane ise või soovitada õpetaja. Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008.
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
oskavad seda ka lugeda. 25 Kasutatud materjal 1. Anne 4/ 2000, lk 48 49. 2. James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. 3. Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. 4. Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. 5. Jaskolka, Anna Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt, lk 21-78. Tallinn 2004. 6. Winston, Lisa 1 Ankeet Tere, olen Aiki Allik 10 A klassist ja viin läbi uurimistööd "Pea, käed ja jalad igapäevased suhtlemisvahendid". Seoses sellega oleks vaja teie abi. Palun vastake lühidalt järgmistele küsimustele. 1. Sugu (M/N) 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? · rinnale ristatud harali põialdatud käed inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi kuulaja toetab põse käele lõua silitamine kuulaja ristab käed rinnale inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus pupillide suurenemine 3
16% Arvutiõpetus 3% 30% Käsitöö 5% Kehaline 9% Matemaatika 1% 4% Muusika Kunst 32% Mitte üheski Joonis 3. Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides Nagu jooniselt 3 võib näha, on vasakukäelistel esinenud teatud ebamugavusi või probleeme väga erinevates ainetundides. Peamiselt toodi välja järgmised õppeained: eesti keel, arvutiõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, matemaatika, muusika, kunst
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks
kõigil üks testida hobuse ja ratsaniku osavust, täpsust ja võimekust." (Hobumaailm, 2015). Joonis 1.4.1 12 1.4.2 Koolisõit ,,Koolisõit on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis. Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). ,,Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaz, piaffee, piruetid ning
Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid. 3.3 Kiusamise toimumise asukoht Tabel 2 . Kiusamise kogemuse koht Kiusamise koht Tüdrukud Poisid Kokku
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .29 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 2 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Kuigi Mart Saare kujunemine heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
