ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat.....................................................................6 2.Kõrvaklappidega muusika kuulamine võib olla kahjulik.
Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1
........................................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.......................................................................................5 1.2 Lapse mõtlemise arenemine..............................................................................................7 1.3 Loovmõtlemine lastel .....................................................................................................11 Kasutatud materjalid:......................................................................................................
küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu. Aga loomulikult õpikeskkond saadab meid terve elu läbi, sest iga päev me same teada midagi uut. Positiivsed õpekeskkonnad Mis sugune peab olema positiivne, ehk minuarust effektiivne õpikeskkond? Kohe tuleb pähe see, et oleks palju erinevaid tegevusi, et laps ise saaks valida seda mis tal kõige huvitavaim ja lähedaim on. Videost mis meile antud oli, sain teada et
- Kuna ema lõhustab alkoholi kiiremini, tuleb lootel vastu võtta ka ema pohmelli jääkained- atseetaldehüüd ja äädikhape. Suitsetamine Süsinikoksiid ehk vingugaas ja nikotiin satuvad nii ema kui ka loote verre. Sarnaselt alkoholiga on siingi selge seos suitsetatud sigarettide hulga ja kahjustuste ulatuse vahel. On tõestatud, et suitsetavad emad sünnitavad tihti enneaegseid beebisid. Nende lapsed kaaluvad vähem kui mittesuitsetavate emade beebid. Suitsetamise mahajätmine on kasulik nii rasedust silmas pidades kui ka naise tervisele üldiselt. On tõestatud, et suitsetavate vanemate lastel esineb ka rohkem allergiat ja ülemiste hingamisteede nakkusi nagu näiteks kurguhaigused, bronhiit, keskkõrvapõletik, kopsupõletik. Vingugaas vähendab veres olevat elutähtsat hapnikku seetõttu loode saab vähem hapnikku. Ravimid ja rasedus Emale manustatavad ravimid võivad mõjutada loote arengut! Klass A Kindlasti ohutu, nt
tegevuses kõige lähedasem paberist meisterdamine. Kunstikeskuses võivad lapsed näiteks pabernukke ise teha, see arendab kujutlusvõimet ja loomingurõõmu. Nukud annavad lastele jõudu. Nukkudele saavad lapsed rääkida oma tunnetest, hirmudest, rõõmudest, lootustest, kogemustest ja ideedest. See on kasulik kõigi laste vaimsele tervisele. Tegevusi planeerides mõtlen ma alati sellele, kuidas on võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab rühmaõpetaja kogu päeva jooksul omavahel oskuslikult siduda. Laulmine, tantsimine, patsutamine, mõnel laste pillil mängimine – kõike seda on võimalik tegevustes rakendada.
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6
5 Fotoaparaat- Paljud pered tahavad jäädvustada lapse esimesi eluhetki.Ärge unustage kontrollida, et fotoaparadi patareid oleksid äsja vahetatud ning aparaadis uus filmirull. Dokumendid- võta kaasa pass, haigekassakaart ja raseda kaart. Telefonikaart- Kodustele helistamiseks kulub ära telefonikaart. Pleier või raadio- Kui sa lähed sünnitusmajja avanemis perioodi alguses ning ootus on pikk, võib lemmik muusika kuulamine mõjuda rahustavalt ning aidata sul lõdvestuda. Massaaziõli- Sünnituse ajal aitavad valusid leevendada silitused ja massaaz, mille jaoks võib kaasa võtta õli. Sptsiaalse massaaziõli asemel sobib ka lihtne taimeõli. Kott lapse riietega- Lapse võid pärast sünnitust mähkida kas oma riietesse või kasutada sünnitusmaja poolt pakutavat. Kindlasti läheb lapse riideid tarvis kojuminekuks. 6 Sünnitus algab
aitama (AS, Kliinik Elite). 3.2.2. Väljutusperiood Et sünnitusele kaasa aidata tuleb pressida. Selleks tuleb võtta suur sõõm õhku ja pressida, justkui vetsus olles, kui kõht kinni. Naisel on võimalik ise katsuda, kui kaugel on laps. Kui press möödub, siis sel ajal saab puhata ja rahulikult hingata, kuni järgmise pressini. Hea koostöö ämmaemandaga on väga tähtis, ta kuulab lapse südamelööke ja julgustab ja toetab. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmemand ülejäänud beebi keha välja. Kui laps sünnib, siis 11 võib ta vajada ämmaemanda abi, et puhastada tema hingamisteed. Edukal sünnitusel pannakse laps hiljem ema rinnule, kuna see on lapse jaoks parim paik ja ta tunneb end seal turvaliselt uue keskkonnaga harjudes. Seejärel saavad isad lõigata lahti nabanööri, kui see on klambriga eelnevat kinni seotud (AS, Kliinik Elite). 3.2.3. Platsenta väljutamine Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
Ultraheliuuringul on loode nähtav. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. Loode on kuni 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Kuues rasedusnädal Loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140-150 korda minutis, s.o ligi kaks korda kiiremini kui täiskasvanu süda. Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. Seitsmes rasedusnädal Loode on ligi 7-9 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust.
· Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus
Vanem ei tohi jätta oma last tähelepanuta, kui laps on haaratud tugevast tundetormist. Armastavad õhkkonnas kehtestatud piirangud ei suru maha lapse oma tahet ega loovust, need tugevdavad turvalisustunnet. Õdede-vendade tülispiraali katkestamine on vältimatult vajalik. Koflikti juured saavad loomulikult alguse noorima pereliikme sünnist ja sellest, kuidas suureaid lapse selleks ette valmistati või kas seda üldse tehti. Arusaamatult paljud vanemad eitavad täielikult, et beebi sünd võiks õdedes-vendades tekitada mingeid muid tundeid peale positiivse rõõmsa ootuse. Tegemist on siiski vapustava muutusega, kui ema viiakse haiglasse ja tuuakse tagasi pambuga ja see haarab nüüd endale kogu hoole ja tähelepanu. Rohke vägivaldne meelelahutuslik ja/või liialdane vägivaldsete arvutimängude mängimine mõjuvad kahjulikult: need nõrgevastavad empaatiavõimet, vähendavad sotsiaalseid kontakte ja madaldavad vägivaldse käitumise künnist. Paljude
· Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame. Samuti arenevad mõned teised organid, sealhulgas närvitoru, mis on lapse pea-ja seljaaju eelkäija. Närvitoru pole veel tihenenud, kuid see juhtub järgmiste nädalate jooksul. Lapse suurust võib nüüd võrrelda apelsiniseemnega. Loode näeb
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
elukuuks), Siis istuma (6. elukuuks), siis roomama ja käima (tavaliselt 12. elukuuks). Kuid ükski imik ei ole teise sarnane ega ükski kultuur teise sarnane. Vastsündinud, nagu ka täiskasvanud, tunnevad vastumeelsust hapu maitse suhtes. Nad kõverdavad suud ja väljendavad „vastikust“. Vastsündinud eristavad ka magusaid vedelikke ning väljendavad seejuures emotsionaalset heaolu. Ebameeldivate (mädamuna) ja meeldivate (piima, mee) lõhnade puhul näitavad vastsündinud beebid välja sarnaseid vastikust või rahulolu väljendavaid emotsiioone. Esimese 6 elupäeva joosul õpivad vastsündinud ära tunda oma ema piima lõhna. MOTOORNE ARENG ESIMESEL ELUAASTAL KUU KÄITUINE 1 Kõhuli asetatult kergitab lõuaotsa; hoiab pead mõne sekundi püsti 2 Kõhuli asetatult tõstab pead 3 Pöörab küljelt seljale
2. Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. Need lapsed saavad paremini hakkama, kui nende aeg on enam organiseeritud. Kindlate reeglite puhul on ka vähem põhjust trotsida ja protestida. Lapsed harjuvad nendega kiiresti, alguses pead vaeva nägema aga pärast läheb kõik iseenesest. 3. Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema midagi erinevat, siis ta jõuab kohaneda ja idee omaks võtta. Tegutse ettevaatlikult ja ilma liigse kiirustamiseta. 4. Muusika võib soodustada lapse uinumist. Uinumise eelselt lase lapsele rahulikku ja rahustavat muusikat, aga mitte kõvasti. Nt. Linnu laul, mere kohin jne. 5. Julgusta last üksi mängima. Vali lapse arengutasemele vastavad mänguasjad. Liiga keeruline tekitab frustratsiooni ehk agresiivsust6, liiga lihtne ei säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. 6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. Samas ei tohiks vanem kõhelda
võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn.
Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
Suurenenud emakas surub suurtele veresoontele, seetõttu on raske kaua seista. Selili lamades võib tunda peapööritust ja halba enesetunnet. Aeg-ajalt võib tunda läbi kõhuseina, kuidas loode end sirutab. Asetades käe kõhule, võib tunda loote jalga või teisi kehaosasid. Tema süda lööb 120-150 lööki minutis(1). 9. kuu: Vahepeal on laps kasvanud 50-52 cm pikkuseks ning kallub 3-4 kilo. Raseduse 260. päeva paiku lõpetab tegevuse platsenta., mille ülesandeks oli beebi varustamine kõige vajalikuga. Sünnitus on lähedal. Loote pea pressib pehmenenud emakakaela vastu, võib esineda voolust ja menstruatsioonivalude taolisi tundeid. Laps on valmis sündima(1). 7 3.SÜNNI SUUR HETK Sünnitusel on 4 etappi: avanemis- ja väljumisfaas, järelsünitusvalud ja järelvalud. Avanemisfaasis toimub emakasuudme avanemine, see on seotud valudega. Seejuures
KONTAKTI LOOMINE LAPSEVANEMAGA 1. Alusta positiivsest – räägi lapse tugevatest külgedest ja edusammudest. 2. Kutsu lapsevanem endale appi, rõhuta koostöö vajadust. 3. Ole valmis ka selleks, et vanem reageerib viha, kurbuse või süüdistamisega – see on märk sellest, et vanem tajub probleemi. KUI VANEM AVALDAB VASTUPANU … 1. Kuula aktiivselt, püüa mõista, ole siiras ja toetav! 2. Ära õigusta ennast või lasteaeda. 3. Aktiivne kuulamine aitab vanemal oma tundeid ventileerida 4. Kui vanem on pisut rahunenud, siis edasta palve koostööks uuesti. KOGEMUSTE JAGAMINE 1. Pärast probleemi selgitamist küsi lapsevanemalt luba oma arvamuse avaldamiseks ja kogemuse jagamiseks 2. Selgitusi jagades lähtu oma kogemustest ja teadmistest 3. Vahel tuleb ka lihtsaid tõdesid selgitada mitu korda, sest vanema jaoks on see uus info ja kõrge ärevuse tõttu ei suuda vanem meelde jätta. 4
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
HÄÄLIKUD JA TÄHED. ARVUD JA NUMBRID. GEOMEETRILISED KUJUNDID. 14 Õpetajaraamat 5. TÖÖLEHTEDEGA TEHTAVA TÖÖ KAVANDAMINE Töölehtede temaatika hõlmab alushariduse raamõppekava kõnearendusteemasid ja on lõimitud emakeeles käsitletavate teemavaldkondade, teadmiste ja oskustega. Töölehed on järjestatud aastaaegade järgi. See annab võimaluse luua tegevustes kindel rütm ning loogiliselt korrata, laiendada ja süvendada omandatud materjali seoses ümbritsevas elus (looduses ja inimtegevuses) toimuvate muutustega. Loomulikult on igal õpetajal võimalus valida ühe või teise töölehe kasutamise aeg ja koht oma tööplaanist ja oma rühma keeletasemest lähtuvalt. Ka iga teema sees saab ainult õpetaja kõige otstarbekamalt valida töölehe kasu- tamise koha. Töölehed on mõeldud teemade kinnistamiseks või teatud sõnavara ja
sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
*Vaba abort - siin on mõeldud meditsiiniliselt põhjendamatut aborti. Abordi tegemise viisid: · Menstruatsiooni esilekutsumine Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne. · Väljaimemine Esmalt halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga, mille imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse. · Laiendamine ja väljakraapimine See pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10 nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see, et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa - silmusekujulise terasnoa. Seejärel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
