Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müügitehingute arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käibemaks, ettemaks, võlg, bilansikirje, lausend, müügitulu, arved, kajastamise, maksukohustuslane, laekub, ettemaksed, saldo, inventeerimine, tehingud, rahasumma, võlgnevus, konto, müüja, dokumenteerimine, agendi, aktsionärid, müügitehingud, saateleht, ostjatelt, kandmisel, ostjalt, ettemaksuteatis, peatüki, saajaks, summad, tuluks, lühikesekassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite
Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise
Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud)
Sõltuvus teistest distsipliinidest: Monodistsiplinaarne (S.t ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika, operatsioonianalüüs jt) 6. Mõisted: Vara: raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, mis on tekkinud minevikus toiminud tegevuse tulemusena ning tn-liselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel Kohustus: raamatupidamiskohutsulasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud mienvikus toimunud sündmuse tagajärjel ja millest vabanemine eeldab tulevikus ressurrssidest loobumist Kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita! Kohustis: eraõigluslik suhe, milles üks pooltest on kohustatud teise poole kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osa varast) Kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes Omakapital: raamatupidamiskoh varade ja kohustuste vahe (SA ja MTÜ puhul netovara)
a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1
Teine aga toob kaubad müüa 95.- ja kauba kohaletoimetamise eest nõuab müüjalt 5.- Ostukulu kaupadele on ikka 100.-. Seega tavaliselt sisseveokulu liidetakse juurde kaupade hinnale. Müüdud kaupade hinnatäiendi summa võib leida: 1) keskmise % alusel (võtab vähe aega ) 2) iga kaubagrupi kohta eraldi ( võtab palju aega kuid annab paremaid tulemusi) Tihti müüakse kaupu krediiti, suurendades ettevõtte käibemahtu ja samas võttes endale suuri riske, sest tasumata arved tähendavad ettevõttele lootusetuid võlgnevusi ehk ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. Ebatõenäoliseks hinnatakse arved kui: 1) ostjale on saadetud meeldetuletuskiri; 2) ostja vastu on esitatud hagiavaldus kohtule; 3) ostja vastu kuulutatakse välja pankrot või likvideerimine. Kui raha ei laeku ettevõttele, tekitab see finantsraskusi, mis võivad viia ettevõtte pankrotini. Seega peavad ettevõtted pidevalt jälgima ostjate tasumisi. Kõige selle
registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: · ettemaksed teenuste eest; ·ettemaksed kaupade eest; ·ettemaksed materiaalse põhivara eest; ·ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM K tulu Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. Tulum (gain) mittepõhitegevuslik tulu, mis tekib majandusüksuse ebaregulaarsetest majandustehingutest. Tulu (income, revenue) on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu
arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?).....
· ebatõenäolised nõuded · lootusetud ja mahakandmisele kuuluvad nõuded. Müügiedukuse suurendamiseks ja raharingluse kiirendamiseks pakuvad majandusüksused tihti korduvostjatele mitmesuguseid soodustusi. Kaupade realiseerimisel ostjatelantavad soodustused on kõige üldisemalt rabatt, skonto ja boonus. Krediitmüügiga kaasneb mõnikord olukord, kus mõned ostjad ei tasu saadud kaupade eest. Müüja on tekkepõhise arvestuse rakendamise tõttu nii müügitulu kui ka nõuded ostjate vastu fikseerinud. Aruannetes esitatava info adekvaatuse nõude tõttu on vaja hinnata ebatõenäoliselt laekuvate summade suurus, vähendada selle võrra ostjate tasumata summasid ning ühtlasi esitada summade ebatõenäolisest laekumisest põhjustatud kulu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad kantakse kuluks enne nende lootusetuks muutmist. Lootusetuks muutuvad summad siis, kui on saadud kindlad andmed ostja püsiva maksevüimetuse kohta. Muud nõuded
kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kreedit- konto skeemi parem pool aktiva kontol vähendab ja passiva kontol suurendab konto käivet tekitades saldo ehk jäägi muutuse. Kulu- aruande perioodi väljaminekud millega kaasnevad varade vähenemised või kohustuste suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed.
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Ostjate tasumata summad · Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük · Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi- aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata
aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid. 6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
t. ei lülitata varude soetusmaksumusse). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit Kasumiaruanded, skeem 1 ja skeem 2 (RPS) SKEEM 1 SKEEM 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud Müüdud kaupade ja teenuste kulu Brutokasum (-kahjum) Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara Turustuskulud
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega
kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Tarnijate arved hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Töölähetusaruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks juhataja Puhkuste ajakava 31. jaanuar juhataja Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava juhataja
5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva
Kui tööandjal on 2 töötajat (Malle ja Mati), siis tema tööjõukulude kogusumma on: 900 + 800 + 297 + 264 + 17 = 2278 (eurot) Töötasu kirjendamine (1) Töötasu (arvestamine) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel) D Palgakulu 1700 K Palgavõlg 1700 Tööandja maksude ja maksete (arvestamine) kajastamine tekkepõhiselt (tasu teenimisel) D Sotsiaalmaksukulu 561 K Sotsiaalmaksuvõlg 561 D Töötuskindlustusmaksekulu 17 K Töötuskindlustusmakse võlg 17 Kinnipidamised töötasust (tasu väljamaksel) D Palgavõlg 337,60 K Töötuskindlustusmakse võlg 34 K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine D Palgavõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasu kajastamine (Puhkusetasueraldis) Puhkusetasueraldis on aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, millal töötajad selle teenisid
· · · · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital ·
väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata
erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud
Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS,
kasutatakse sihipäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning varad on kaitstud. • Audiitorkontroll – Audiitorkontroll on väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Auditeerimine on majandustegevuse ja – tehingute kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne ja süsteemne hindamisprotsess eesmärgiga teha kindlaks majandustegevuse ja selle kohta käiva informatsiooni kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele ning tulemuste edastamine huvigruppidele. • Eelarvestamine – Eelarvestamine ehk eelarve(te) koostamine on eelarve ehk tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses koostamise protsessis tehtavad tegevused. 5 1.3 Arvepidamise ajalooline taust Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10 000. aasta taha. Enamik arvestusajaloolasi on seisukohal, et kaasaegne arvestus põhineb 14
annaabi.ee 
