Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müügikorraldus – Teenindus-ja müügioskuste süvendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, klient, hügieen, leiko, karamell, dokumentatsioon, tarbijakaitseseadus, saiad, svetlana, kaupluses, hommikul, kaubast, saatelehe, leivad, müügikorraldus, enesekontrolliplaan, müüja, ukraina, sokolaadi, perel, jooki, puhtuse, riietust, juhendaja, üldandmed, küsitluslehed, vastustega, saateleht, praktikaks, coca, cola, sortiment, kaubadVÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja I kursus Koostaja :Kädi Loorits PÕLVA SELVER PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja kaupluses : Olga Asadova Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2012 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Põlva Selveris . Praktika aeg oli 21.05.12-15.06.12 . Minu eesmärk praktikale minnes oli saada praktilisi kogemusi kaupluses tehtavatest töödest ja et ma tuleksin endale antud ülesannetega hästi toime . Erilisi ootusi praktikale minnes ma endale ei seadnud . Ma vaid lootsin , et tuleb sõbralik ja tore kollektiiv ja enam-vähem nii see ka oli . 1.Ettevõtte iseloomustus Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le Selver
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus-ärikoolitus LM 31 Getter Klaas MEDIATO AS Praktika aruanne Juhendas: Kaido Paju PAIDE 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKAETTEVÕTTE KOHTA................................................4 2.1Tegevuse analüüs..................................................................................................4 2.2Töötajaskond.........................................................................................................5 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................6 3.1 Eneseanalüüs........................................................................................................6 3.2 Hi
Kaupkuse ees on bussijaam ja taga suur parkla. Ja kui kaupa on vägagi palju pandud riiulisse, siis silti polegi näha. Viivad võiksid rippuda laes ja olla kasvõi natukene suuremas kirjas. Juurdepääs on täielikult võimalik nii autoga/jalgsi kui ka ühistranspordiga. Autoga saabunud külastajatel on lihtne liikuda poe juurde. Avatud E-P; 8.00-22.00 Parkimine on tasuta. Parklad on mugavad, saab ostukäruga tuua kaubad otse autosse, et ei peaks kandma raskeid pakke või kotte autoni. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Kohvik Kohvikus tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Maxima Eesti Maximas müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure
E-L 9:00-22:30; P 9:00-19:30 Parkimistasu: Esimene tund parkimist on tasuta, teine tund maksab 10 krooni ja iga järgnev tund 20 krooni. Tartu Kaubamaja parkimismajas parkimine Tänaval parkimine Parkimistsoon B E-R 8:00-18:00 parkimistasu 10 krooni/tund. Mobiilparkimine Parklad on mugavad, et saab ostukäruga tuua kaubad otse autosse, et ei pea kandma raskeid pakke või kotte autoni. Ning parklad muudavad Kaubamaja külastamise aastaringselt mugavaks ja meeldivaks. 2.4. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment Kopli Õpperestoran Õpperestoranis tegelesime peamiselt toitlustusega. Müüsime külma- ja sooja toitu. Lisaks sellele müüsime veel saiakesi, kooke, küpsiseid. Ja ka tellimuse peale müüsime kringelid ja torte. Jookidest, aga pakkusime karastusjooke, kohvi, teed, mahla, piima ja keefiri. Tartu Kaubamaja Kaubamaja müüdavate kaupade sortiment on suure ja väga laialdase valikuga. Suure
tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi ning võimaldada rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides. Praktika Zeppelini Sportlandis oli minu jaoks väga hea kogemus, sain seal palju uusi teadmisi. Õppisin praktika käigus seostama teoorias omandatud teadmisi. Minu tööülesanneteks
praktikajuhendaja. 2.3 Tööde organiseerimine objektil Tööde organiseerimine toimus praktikakohas üldiselt tunnustatud käsuliini ja kommunaalameti poolt vastuvõetud ning maanteeameti põhja regiooni poolt tellitud projekti alusel. Lahtiseletatult tähendab see seda, et lähtuti projektis olevast tööde ajagraafikust, mille planeerimisega tegeles otseselt projektijuht, kes edastas informatsiooni objektijuhile, kelle ülesanne oli ettevalmistada vastav dokumentatsioon tööde teostamiseks. Objektijuht omakorda andis käsu, vastava töö täideviimiseks, töödejuhatajale, kelle alluvuses olid teetöölised ja abitöölised. Töö teostamist vastavalt tellija soovile ehk projektile kontrollis ja hindas omanikujärelvalve teostaja, kelleks minu esimesel praktikal oli TPJ omanikujärelvave. Kui omanikujärelvalve võttis töö teostuse vastu koostas objektijuht vastava dokumentatsiooni
Paide Kutsekeskkool Laomajandus-ärikoolitus LM21 Getter Klaas SOYA FOOD BALTIC OÜ Praktika aruanne Juhendas: Ly jaas PAIDE 2008 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKA ETTEVÕTTE KOHTA...............................................4 2.1 Pakutavad tooted ja teenused...................................................................................4 2.2 Tegevuse analüüs.....................................................................................................5 2.3 Töötajaskond............................................................................................................6 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................7 3.1 Eneseanalüüs............................................................................
Minu nõrkused (Weaknesses) köögis oli osati tähtis ka vene keele omamine, minul seda kahjuks pole. Minu võimalused (Opportunities) alati on võimalik juurde õppida, eriala ja ka keeli. Mul on ka võimalus anda alati ettevõttele oma arvamus ja nägemus sellest, kuidas seda paremaks muuta. Minu ohud (Threats) arvan, et suurim on see, et ma ei ole väga tugeva pinge taluvusega. 3.2 Ettevõtte analüüs Köökides oli kogu töö organiseeritud väga hästi. Iga töötaja teadis, mis on tema ülesanne ja andis endast parima. Tutvusin köögi süsteemidega, kuidas midagi tehti. Kuidas toimub kauba vastuvõtmine, toiduainete külma ja kuumtöötlemine. Üldiselt soovitakse töötajatelt keskharidust, kellel on aga eriala haridus või eelnev töökogemus selles valdkonnas, siis kandideerimisel eelistatakse enne neid inimesi. Kontori poolepeal töötajatele on kindel nõue inglise keele oskus. Kindlasti on kasulik ka venekeel oskus.
vajadusel saadetakse meeldetuletusi. Majutusosakonnale kuuluvad müügiosakond ja vastuvõtt ja mõlemad osakonnad alluvad majutus- ja vastuvõtu juhile. Müügiosakond tegeleb grupi päringutega, igapäevaste meilide vastamisega, konverentside pakkumiste ja kinnituste tegemisega, haldab kõik broneerimissüsteemid, nii online, kuid hotelli oma, koostab ettemaksu arveid ja otsib uusi kliente. Lisaks üks töötaja müügiosakonnast tegutseb hotelli turundamisega, korraldab erinevaid kliendiüritusi. Hotelli reklaamitakse erinevates interneti portaalides, ajalehtedes, ajakirjades jne. Müügiosakond teeb tihedat koostööd hotelli vastuvõtuga ja restoraniga. Info majutuse ja konverentside kohta on näha ka vastuvõtu töötajatele. Restoraniga tehakse koostööd konverentside klientide toitlustamise osas ja gruppi tellimuste puhul.
Selver asub Tartu kesklinna vahetus läheduses Veeriku linnaosas. Selver ise on ostukeskuse üks osa, ostukeskuse alla kuulub veel apteek, pesumaja, pangaautomaadid, postkast, kindlustus ja muud vajalikud teenused. Kauplust ümbritseb parkla, kus on parkimine tasuta. Selver on avatud iga päev kella 09:00-22:00. Selveris olevad kaubagrupid: puu- ja köögiviljad, liha-ja kalatooted, piimatooted, kondiitritooted, leivad ja saiad, valmistoidud, kuivained, hoidised, kastmed ja õlid, maiustused, külmutatud toidukaubad, joogid, Selvergurmee, Selveri pagari tooted, lemmiklooma kaubad, tööstuskaubad. Veeriku Selveripersonali arvuks on 60 töölist. Ametikohad jagunevad: 1. Kaupluse juhataja 2. Müügijuhataja 3. Kaubakategooria juht, teenindusjuht 4
Gurmee menüü6 komplekti(lihavalik,kalavalik,juustuvalik jms. 2 SELERI HÜPERMARGETI STRUKTUUR Kristi Tamm 2.1 Kristi Tamm 2.2 KAUBANDUSPINNA STRUKTUUR kaupluse pinna struktuur on pandud paika välja uuritud plaani põhjal, mida kasutatakse enamustes suuremates kauplustes. Plaanil on mitu põhipunkti, millest tuleks lähtuda. Esiteks peaks esmatarbekaubad olema võimalikult taga kaugemais nurgas, kuhu klient peaks oma tee leidma, möödudes mitmetest erinevatest ahvaldustest, ning kaupatest, mida kliendil tegelikult plaanis osta ei olnud. Uurimused näidanud, et klient tuleb poodi tavaliselt kiirustades, et kliendil hoog maha võtta, selle jaoks on poe alguses vaikselt avanevad uksed, ning rahulik ning rahustav muusika. Et pood jätaks värske ning puhta mulje on enamjaolt esimesena kauplustes värsked puu- ja juurviljad. Lisaks värksetele
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Geidy Jõgiste LH-11 Praktika aruanne Ettevõte: AS K-Rauta Ettevõttepoolne juhendaja: ................. Koolipoolne juhendaja: ................... Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Praktikaettevõtte tutvustus..........................................................................................................4 Tegevus ettevõttes.......................................................................................................................6 Lao tüüp ja liik ning selle iseloomustus......................................................................................6 Enese analüüs...................................................................................................................
1.2 Piimatooted 1.1.2.1 Piimatooted 1.1.2.1.1 Piimad, koored, kohupiimad, jogurtid, desserdid. 1.1.2.2 Juustud 1.1.2.2.1 Juustud, määrdejuustud, delikatessjuustud, teenindusletijuustud. 1.1.2.3 Rasvad 1.1.2.3.1.1 Võid, margariinid, võided. 1.1.3 Leiva- ja saiatooted 1.1.3.1 Leib, sai 1.1.3.1.1 Leivad, saiad 1.1.3.2 Kondiitritooted 1.1.3.2.1 Taignad ja pooltooted, pirukad, saiakesed, stritslid, kringlid, koogid, rullbiskviidid, tordid, Selveri kondiiter 1.1.4 Puu- ja köögivili 1.1.4.1 Puu- ja köögivili 1.1.4.1.1 Õunad, pirnid, marjad, tsitruselised, luuviljalised, troopilised, eksootilised, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed,
hügieenitarbed, mänguasjad, raamatud jne. Kuna Selveris olid just laadapäevad lähenemas, siis minu tööülesanneteks oli laadakauba väljapanek. Kaup pandi alustele hinna järgi. Lõpuks, kui kõik kaup oli õigel kohal, pidi kaubale kile peale tõmbama, et inimesed seda kätte ei saaks. Laadapäeva hommikul pidi kiled kaubalt eemaldama ja vaatama, kas kõik on ikka korras. Laadapäevade kestvuseks oli 3 nädalat. Esimesel laadapäeval oli kliente kaupluses hästi palju. Ostjaid oli üldiselt vähe, kuid rohkem oli uudistajaid.Oli palju tööd, sest kaupa ei pandud tagasi sinna kust võeti, nii et pärast oli tükk tegemist kauba õigele kohale panemisega.Tuli jälgida, et kõik kaubad oleksid klientidele kättesaadavad, vajadusel avasin kaubakaste. See oli küllaltki palju füüsilist jõudu nõudev töö. Kui laadapäevad läbi said, algas kauba tagasilugemine. Laadapäevast ostmata jäänud laadakaup
Kuna ettevõtte füüsiliselt ei saa kõikides linnades poed avada, siis rajas ta e-poodi. Tänu sellele pakub oma klientidele võimaluse sooritada ostud ükskõik millisest Eestimaa nurgast kodunt lahkumata. 3 AS Abakhan Fabrics Eesti peakontor asub kesklinna lähedal Rüütli tänaval. Ettevõttele kuulub terve kvartal, mis koosneb suurest kolmekorruselisest majast. Esimesel ja teisel korrusel asub suur Abakhani pood. Iga Abakhani kaupluses asub oma väike ladu, kus kaup hoitakse tagavaraks ning Rüütli poe ladu asub esimesel korrusel. Kaupluse laos esimesel korrusel asub arhiiv. Abakhani keskladu asub Tartus Tila külas ning kõik kaup laekub kesklattu, kust osa sisseostetud kaubast müüakse edasi Eesti, Läti ja Leedu kauplustele. Kolmandal korrusel asub peakontor, kus registreeritakse kõikide Abakhani poodide arved ning fikseeritakse kõikide kaupluste tegevused, nt. müügiarved, ostuarved
5.1 Käsitletud teema: Klienditeeninduse mõõdikud ja kvaliteet. Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke. Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamisel. Klienditeeninduse tasemel on otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende kaudu aga kasumile. Pidin andma endast parima, et klient rahule jääks. Minu klientideks olid laeva erinevad osakonnad. Vahepeal viisin klientidele vale koguse asju kuid see sai alati koheselt lahendatud. Töötajad olid väga meeldivad ja arvestasid sellega, et praktikant võib vigu teha. 2.5.2 Käsitletud teema: Tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine. Tellimusi oli palju, välja arvatud päevadel mil oli osakondades inventuur. Algul vajasin juhendaja abi kuna ei teadnud pubide ja baaride asukohti kuhu kaup toimetada. Tellimused
palju vähem võrreldes lisaülesannetega, aga selles on ka enda plussid selliseid et aitab tulevikus, selle pärast tänapäeval on arvatavasti tähtis seda et inimene oskaks mittu asjad. 4.3. HINNANG OMA TEOREETILISI ETTEVALMISTUS Teoreetoline ettevalmistus oli rahuldav selle pärast et olemas sellised teadmised mis vastavad trükitööstuse valdkonnale ja koosneb seda sellest et on olemas teadmised enam vähem kõigides valdkonnas, on võimalus mõndadel tööl näha kelle töötaja poolest tehtud vigad, ja küsida kas ongi nii. 4.4. HINNANG PRAKTILISELE TÖÖDELE KOOLIS Praktilisel töödel koolis annab võimalust õppida lahendada probleemid ja aitab igasugused probleemid lahendada kui on näha et õpilane ei saa hakkama iseseisvalt lahendada, aga kui probleemid on lahendadakse siis õpilane saab meeles hoida kust tulevad erinevad problemid ja kuidas need lahendatakse, need teadmised mis annab praktiliset tööd koolis aitab õpilasele
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinidel Eesti ja Soome, Soome ja Ro
magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud. 1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus
Vaid oli põhiliselt sama külm kui õues, ainult soojem kuna seinad hoiavad külma eemal. Turvalisusest seda, et isegi oli sihteliselt turvaline, kuna seal ei ole tõstukeid ega muid liikuvaid asju, roklaid jne. Valgustus oli enamvähem, kuigi oleks võinud ikkagi valgustus parem olla, kuna nähtavus mõnes kohas ei olnud hea ning oli raske leida mõnda toodet. 4. Paberimajandus Komplekteerimisleht - Peale on märgitud tellija, toote nimi, toote kood, palju klient soovib kaupa. Vastuvõtu leht- Peale on märgitud kust kohast kaup tuleb, kauba nimekiri mis on saadetud, kogused, toote koodid ja nimed. Saateleht Peale on märgitud, kellele kaup läheb, hind, tootekood, toote nimi ja palju neid on seal. 5. Arvutimajandus VANA PROGRAMM Kviteerimine- unikko programmiga peale komplekteerimist pidid sa selle lehe ära kviteerima, et see riiulist seda kaupa vähemaks võtaks ja raamatupidamises kõik korras oleks. Seal sa said
Tööpäeva alguses viivad poejuhataja või vanemteenindajad läbi lühikoosoleku teemal, mida peab päeva jooksul tegema, mis kollektiivi ees ootab ( kauba tulek, saatmine vms ), millised on müügieesmärgid ning seejärel jagatakse tööülesanded ja osakonnad (meeste;- naiste;- laste) töötajate vahel ära. Klienditeenindajad teenivad palka oma isikliku müügi pealt, mis peaks tõstma teeninduskvaliteeti ja müügikäivet. Teenindajad annavad endast rohkem, pingutavad, et klient leiaks endale poest sobiva toote ja ei lahkuks poest ilma ostu sooritamata. Teenindajad peavad esmatähtsaks kliendi saalisoleku ajal tema teenindamist. Kliendile lähenetakse enamasti ise, mitte ei oodata kuni klient ise probleemiga teenindaja poole pöördub. Vastasel juhul võib kliendi kaotada mõnele teisele teenindajale, kes ise kliendile abi pakub. Tihti korraldatakse teenindajatele koolitusi brändide või kindlate toodete kohta. Üldiselt on
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs...........................................................................................5
igal tegevusaastal. Ettevõte alustas tegevust aastal 2010. Ettevõtet juhivad kaks juhatuse liiget, kellest üks tegeleb rohkem administratiivse poolega ja teine hooajaliste töötajate (korjajate) leidmisega ja istanduse korrashoiuks vajalike hooldusvahendie soetamisega ning istanduse laienemiseks uute taimede hankimisega. Uute klientide ja turgude leidmine on mõlema juhatuse liikme ülesanne. Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja. 4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku
lubadused. Innovaatilisus: 1) on avatud uuendustele; 2)viivad ellu head ideed. Jätkusuutlikkus: 1) saavutavad seatud eesmärgid; 2) on säästlikud oma tegemistes. 5 1.2.1 Mõisted Ostuarve Posti poolt ostetud vara/teenuse arve, välja arvatud müügiks ostetud kauba arved, kasutusrendi ja kapitalirendi arved ning perioodiliste väljaannete tellimiste arved. Arve registreerija andmehalduse osakonna töötaja, kelle ülesandeks on ostuarvete nõuetekohane kontroll, registreerimine ja edasi suunamine kulujuhile. Kulujuht Posti töötaja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires. Projektijuht Posti töötaja, kes vastutab konkreetse projekti ja selle kohta käiva ostuarve kulutemplil projekti dimensiooni korrektse täitmise eest.
16.30 – Kõne nõukogu esimehele seoses välja valitud auto osas. Hinna, võimsuse, läbisõidu vms osas nõusoleku saamine. Tegu ei olnud tavapärase protseduuriga, üldiselt annab terve nõukogu nõusoleku kui valik sobib, kuid sellel puhul andis nõusoleku nõukogu esimees. Kolmene jaotus: Infoga seotud roll, otsustamisega seotud roll. Kümnene jaotus: Jagaja, läbirääkija. 3.2 Delegeerimine Oma olemuselt delegeerimine on juhi kohustuste alluvatele suunamine, ehk töötaja saab otsustusõiguse, kohustuse ja vastutuse mingi teatud ülesandega seoses. Delegeerimine aitab kindlasti kaasa juhi efektiivsemale ajakasutusele, ning peaks kaasa tooma (õigesti rakendades) positiivseid ilminguid ettevõtte siseselt. Praktikaettevõttes toimus ülesannete delegeerimine jooksvalt ja möödaminnes, üldiselt delegeerib juht enda ülesandeid alluvatele siis kui on midagi ootamatut ilmnenud ja probleem tahab kiiret tähelepanu, kuid ei suudaks ainuisikuliselt ajaliselt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumentee
kohe esimesel päeval võimeline kõike oskama ja kes mitte. Kui tekkis mingi ülesande kohta küsimusi ja arusaamatusi, oli juhendaja peamiselt alati abiks ning selgitas põhjalikult ülesande läbi. Kaupluse töötajad on vägagi abivalmid ja positiivsed. Näiteks kui kliendil on mingi probleem, näitab see kauplus üles huvi selle lahendamiseks. Vigade korral müügipersonal tunnistab neid ja suhtub oma klientuuri lugupidamisega. Selles kaupluses on hästi informeeritud personal, kes suudab vastata klientide küsimustele ja kohtleb klienti kui kuningat. Koolipoolne praktika juhendamine jäi esialgu natukene segaseks, aga seda ka ainult seetõttu, et ma polnud sellise töösituatsiooniga varasemalt kokku puutunud. Hiljem oli mulle selge, mida minult nõutakse ning mida pean praktikaga saavutama. 10 4 ENESEHINNANG
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus ..................................................................
ei mahu tööaja sisse (sünnipäevad, tantsuõhtud, teatriõhtud jne). Sel juhul kasutatakse lisatööjõudu, et ei tekiks ületunnid ning töötajad saaksid kinni pidada oma graafikust, mis annab töötajale kindlustunde oma kuu plaanidest ning võib oma igapäevast tööd alustada puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja
Taara kogutakse taaralattu. Samuti on A le qoc oma alused ära märgistanud, põletades sisse enda nime. 13 2.4 Tellimuste ja arvete koostamine Tax Free tellimused teevad poe töötajad eelmisel õhtul, tund aega enne poe sulgemist. Tellimused tehakse eraldi, kommipoolel ning alkoholi poolel isikute poolt, kes nende toodete eest antud hetkel vastutab. Töötaja poolt koostatud tellimus viiakse kaupluse juhatajale kes saadab arvutiga tellimuse lattu lao juhatajale. Tellimused koostatakse vastavalt tellimuspõhjale. Tellimused koostatakse programmidega Excel ja Oskar. Eelkõige koostatakse varude arv reisijate hulga järgi. Suurem osa kaupa tuleb Tallinnas, mõningaid tooteid tuleb ka Rootsi poole peal. Arved koostavad ainult juhatajad. Kas kaupluse juhataja või laojuhataja. Laos võetakse arvele eraldi taara ning õlu
Selle kõrvale märgitakse ära käibemaksu määr, mis on toidukaupade puhul alati 18% ning seejärel arvutatakse KM kokku, ning viimasesse lahtrisse kirjutatakse hind mille ostja peab tasuma. Kaupa nimetuste lahtri alla esimesele reale kirjutatakse summa käibemaksuta, selle alla käibemaks 18% ja kõige alumisse lahtrisse kirjutatakse summa käibemaksuga ehk lõppsumma mis kuulub tasumisele. Selle alla Kirjutatakse arve koostaja ehk töötaja nimi ning kõrvale paremasse äärde ka töötaja allkiri. Arve lehe kõige alla vasakusse serva AS nimi, registri number, käibemaksu registri number ja aadress. Paremasse serva kirjutatakse panga andmed( nimetus ja arve number). Enne arve kliendile andmist kontrollitakse kiiresti üle, et kõik oleks õige ning seejärel antakse arve kliendile. KAUPLUS ÜLEMISTE RIMI AADRESS SUUR-SÕJAMÄE 4, TALLINN TELEFON 6811360 RIMI EESTI FOOD AS MAKSJA AADRESS REG. NR 10145 Tallinn
Juht nimetas seda Lumepalli efektiks ehk reklaamiks on tehtud tööd ning see liigub läbi klientide edasi. Ettevõttel on kaks tegevjuhti, kellest üks tegeleb ehitusvaldkonna juhtimisega ning teine tegeleb kaubanduse ning toitlustamise poolega. Ehitusvaldkonnas näeb siis tööprotsess välja umbes järgmine: Pakkumine tehakse vastavalt projektile (materjal + töötasu) ning ettevõte püüab lahendada kõik kliendi probleemid. Näiteks kui klient soovib torude puhastamist (mis ei kuulu ettevõtte teenuste hulka) tellitakse antud teenus mujalt, millega täidetakse kliendi soov ning klient ei pea ise teenuste otsimisega tegelema, vaid saab kõik teenused ühest kohast. Ettevõtte jaoks on tähtis pakkuda kliendile kindlustunnet, seega olgu tegu mistahes kellaajaga, kliendi mured saavad igal ajal lahendatud. Kui pakkumine sobib, lepitakse kokku ajagraafik ja tööetapid ning töö pannakse käiku
Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitata ohud töötajatele ja otsida lahendusi nende mõju vähendamiseks ennetamaks õnnetusjuhtumeid ja kutsehaigestumisi. Töökeskkonnaalase töö juhtimissüsteem on järgmine: Riskianalüüsi metoodika Riskianalüüsi metoodika etappide kaupa on jargmine: 1. etapp - ohtude ja ohutegurite kirjeldamine koos viidetega esinemiskohale kõikidel töökohtadel kutsealade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende moju töötaja tervisele. Riski suurust on hinnatud skaalas 0 - 5. Terviseriskitaseme hindamiseks kasutati metoodikat, mis on esitatud tabelis 2; 2. etapp - soovitatavad meetmed erinevate ohtude ja ohutegurite terviseriskide vahendamiseks. Terviseriski taseme hindamiseks kasutatud metoodika. Riski tase Riski kirjeldus 0 - olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks. 1 - vahene risk Erilisi abinõusid ei ole vaja rakendada
annaabi.ee 
