Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Muru hooldamine - sarnased materjalid

niitmine, kastmine, kaalium, naatrium, koguaeg
thumbnail
8
doc

Muru väetamine

Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8

Aiandus
72 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Kahe puuliigi hooldamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 1 ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH Äädikapuu (Rhus typhina) on aias väga ilus oma kauni lõunamaiselt mõjuva lopsaka lehestiku, pehm

Ilutaimede kasutamine
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muru väetamine

Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväet

Haljasalade rajamine
27 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

5. Multšide kvaliteet ……………………………………………………………………………...lk.97 9. Kasvualuste hooldus ning analüüside võtmine …………………………………………………lk.99 9.1. Väetamine ja neutraliseerimine ……………………………………………………………..lk.99 9.2. Õhustamine …………………………………………………………………………………..lk.101 9.3. Kastmine ……………………………………………………………………………………...lk.102 9.4. Mullaproovide võtmine ……………………………………………………………………...lk.103 10. Kasvupinnaste ja multšide nõudlus ja pakkumine Eestis …………………………………….lk.105 10.1. Kasvupinnaste ja muldade pakkumine ……………………………………………….lk.105 10.2

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Aiaplaan

Enne muru istutamist rullitakse krunt läbi, et maaala oleks sirge. Parim aeg muru rajamiseks on mai ja juuni algus. Kui muru külvatakse sügisel siis peab arvestama sellega , et muru jõuaks tärgata enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni. Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le. Muru hooldamine Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine, umbrohu- ja haiguste tõrje ning vajadusel muru remontimine. Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus. Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele

Aiandus
110 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus
22 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P ­ kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade süntees. Raud on katalüsaatoriks klorofülli moodustumisel

Agronoomia
35 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Puittaimede hoolduse juhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Aianduse osakond Puittaimede hoolduse juhend Koostas: Kati Markus Juhendas: Ele Vool Tartu 2016 1 Sisukord Harilik kuldvihm................................................................................................................................3 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded............................................................................................3 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................4 1.3 Elujõulisuse suurendamine...............................................................................................4 1.4 “Kosmeetiline” hooldus.............................................

Aiandus
5 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Pesupulber

KOOL KLASS NIMI PESUPULBER Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2012 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pesupulber 2. Pesupulbrite koostis 3. Pesupulbrite jagunemine 4. Pesu pesemine 5. Soovitus allergikutele ja väikelastele 6. Loodus sõbralikus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Valisin oma teemaks pesupulbrid, kuna see tundus minu jaoks huvitav ning pesupulbrit kasutavad paljud inimesed. Teema on tähtis, kuna siit saab teada mis pesupulber on, mis ained pesevad, kuidas pesupulbrid jagunevad jms. Teema eesmärgiks on teada saada uut informatsiooni pesupulbrite kohta. Enda töös kasutan võimalikult palju internetilehekülgi, millelt leian vajaliku i

Kodumajandus
29 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KÜ aruanne

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KÜ ... Ainetöö Kinnisvara haldamine Koostas: ... Juhendas: ... Tartu 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.1.Töö eesmärk............................................................................................................ 3 1.2.Töö objekt................................................................................................................3 2.Töös kasutatavad terminid .............................................................................................4 3.Kinnistu pass.................................

Majandus
36 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on sissepoole kokku kuivanud. K – kaalium tugevdab Avalduvad esmalt vanade, hiljem Avaldub lehtedel pruunide laikudena kudesid, vajalik seemnete nooremate lehtede äärtel ja tipus. Tekivad ja lehed on heledad. Takistatud on Ca idanemisel, viljade ja kollased või kollakaspruunid laigud, ja Mg omastamine. mugulate arenguks. Pikendab leheservad keerduvad üles, varisevad. õitsemist, kirgastab õite Kaaliumi puudusel tuhmub õite värv ja taim

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Kui lämmastikku on mullas vähe, pidurdub taime kasv ja lehed muutuvad matiks. Lämmastikku võib kasutada vaid juuni lõpuni, sest ülemäärane lämmastiku andmine pidurdab võrsete puitumist ja õiepungade moodustumist. Lämmastiku üleküllus soodustab sirelite haigestumist, suurendab külmakahjustuste tõenäosust ning võib vähendada õitsemist. Õitsemist soodustab aga fosfor, mida peaks andma suve lõpus. Fosforipuudus väljendub nõrgas juurestiku ja võrsete kasvus. Kaalium parandab sireli põua- ja külmakindlust. Kaaliumipuuduse korral muutuvad lehed servadest heledamaks ja hakkavad koltuma. Kaltsiumipuudus, aga ka üleküllus, põhjustab sirelitel klorofüllivaegust. Sobiva mikroelementide koguse tagamiseks mullas piisab sõnnikuga väetamisest. Sõnnikuga või muul viisil multsmine aitab vältida umbrohtude kasvu. Samuti tuleks hoiduda muru rajamisest ja mitmeaastaste taimede istutamisest sirelite alla. (Kalve, 1988)

Ilutaimede kasutamine
58 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Niidu ja ilumurud

betoonitükke, mis hiljem takistavad muru normaalset veega varustamist. Enne külvi siirdmuru paigaldamist tuleb muld tihedaks rullida. Muld peab olema nii tihe, et jalg ei vajuks üle 1 cm pinnasesse.Väga esinduslike rajatiste juures ja juhul, kui muljetavaldavat haljastust on vaja kiiresti valmis saada, on soovitav muru rajada varem valmiskasvatatud murukamarast, nn rumurust või muruvaibast-siirdmurust. Niitmine Ilumurude korrashoiu peamised hooldusvõtted on niitmine, väetamine ja vanade murukamarate korral veel püstlõikus ning õhustamine. Niitmisel annab parema tulemuse trummelniiduk (joonis 1.) , mis jätab ühetasase niidetud pinna ega rebi niitmsel taimilehti. Rootorniiduki kasutamisel on muru värvus pärast niitmist rebitud leheotste tõttu mitu päeva valkjas ja muru ei ole ilus. Muru püsimisel on parim, kui niitmisel ei eemaldata rohkem kui 1/3 taimede kõrgust. Sel juhul, tuleb muru niita siis, kui enamik taimi on 4,5-6 cm kõrgused

Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

· Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg ­ kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?

Keskkonnakaitse ja säästev...
50 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg ­ kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?

Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine
26 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Agronoomia

Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eete

Agronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Turismikorralduse praktikaaruanne

7 3. PRAKTIKA KORRALDUS Peamine ülesanne praktika ajal oli giiditöö, mis kujutas endast külalistele jaanalindude, emude, nandude, kängurude ja ponide tutvustamist. Kuna kliendile hea mulje kujundamisel on peale teeninduse kvaliteedi oluline ka ettevõtte eksterjöör, siis tuli vahel ka selle korrashoiuga tegeleda (nt muru niitmine, rohimine jms). Kui mõni grupp soovis kasutada toitlustusteenust, siis sai ka seal abis olla. Tööaeg kestis 10.00-st kuni 18.00-ni. Kohale jõudes tuli selga panna vormiriietus ning end raadiosaatjaga varustada. Seejärel ponid suurelt karjamaalt aedikusse talutada, viia platsile korv jaanalinnu muna ning maisiga (muna oli turistidele näitamiseks ja mais jaanalindude toitmiseks), täita kätepesu vee kann. Hommikul ja päeval külastati farmi sagedamini, õhtupoole pisut harvem

Praktika aruanne
240 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Keskkonnakaitse KT

alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 80. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg ­ kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 82. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 83. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu?

Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Praktikaaruanne: Ojako puhke- ja koolituskeskus

Valisin selle ettvõtte, kuna seda soovitas mu sugulane Styna ja klassiõde Indra kes olid seal eelmine aasta. See tundus huvitav , sest seal on erinevaid üritusi (pulmad, suvepäevad, koolitused, sünnipäevad, jne..) ja asukoht oli väga ilus. Minu eesmärk praktikale minnes oli arendada oma oskuseid teenindamises, suhtlemises ja paljudes teistes valdkondades. Tahtsin saada uusi kogemusi maaturismi valdkonnas kuna eelmine aasta tegin oma praktikat hotellis kus oli koguaeg rutiinne töö. 1.Ettevõte 1.1.Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Ojako puhke- ja koolituskeskus Aadress: Ojako turismitalu, Marksa küla, Audru vald, Pärnumaa Mobiil (perenaine Ly Oja): +372 508 4585 (24h) Telefon: +372 445 7444 E-post: [email protected]  Peo- ja konverentsisaalid 3

Turism
42 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kinnistu tutvustus

Kinnistu koosseis: Katastri tunnus- 24901:008:0330, kinnistu sihtotstarve- elamumaa, kinnistu asukoht- Jõgevamaa Jõgeva linn Kalda tn 8 Kinnisturaamatus on kantud kinnisasja pindalaks kogu ala suurus 1568 m2 Omanik:, kes on asja ainuomanik [8]. Koormatised ja kitsendused: laen kinnisvara tagatisel. 13 6. KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED Olulised kinnistu säilimiseks ja toimimiseks vajalikud tegevused otsustavad kinnistus elavad isikud (muru niitmine, lumekoristus jne) . Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot. § 1. Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]

Kinnisvara korrashoid
38 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina -Põhitoitaineid ehk makroelemendid, milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. --vajalik kogus üle 10 g/100 m² -Mikroelemente , milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. --vajalik kogus alla 10 g/100 m² Seemne idanemine- kaalium,fosfor Lehe,varre kasv- lämmastik Juure kasv- kaltsium Ainevahetus- magnesium,vask Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1

Taimekasvatus
196 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Taimekasvatus, loeng

13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel ­ saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel ­ kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ­ ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid:

Põllumajandus
12 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Püsikud

lihtne kasvatada. Kurerehad eelistavd päikeselist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, kuid kasvavad hästi ka kuival liivmullal, kusjuures mõned liigid seda isegi eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on

Aiandus
83 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Botaanika loengukonspekt

Väetamise kogus sõltub niitmiste arvust. PK väetiste kasutamine Nad on ka põhiväetised, aga nende kasutamisele ei järgne järsku saagitõusu. Olenevalt mullas leiduvatest kättesaadavatest toitainetest saak võib tõusta 10-30%. Samas kui lämmastik võib tõsta 5 korda(500%) saaki. PK väetised tagavd teiste toitainete parema omastamise. Liblikõielised heintaimed vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagis enam kaaliumi, fosforit kasutavad taimed vastavalt vajadusele. Kaalium võib koguneda taimerakumahla väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse kaaliumisisaldust 0,9-1% kuivaines. Üle 3% kutsub esile üle 3 %. Loomad vajavad fosforit 0,3-0,5 % kuivaines. Kuna PK väetised on aeglase toimega, siis antakse nad rohumaadele sügisel või varakevadel isegi külmunud mullale. Traktorijäljed lõmastavad valge ristiku roomavad varred, kui maa on jääs. Võib anda ka kaks korda aastas, nii sügisel kui ka suvel. PK väetisi võib anda ka kaheks- kolmeks aastaks ette.

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS

masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m.  Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas.  Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine  Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš.  Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul.  Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50

Põllumajandus
23 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mustika istanduse rajamine

altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda. Esimesel kasvuaastal väetatakse juurdunud pistikuid 1-2 korda juunis-juulis, kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam temperatuur põhjustab kasvu alustanud taimede arengus füsioloogilisi häireid. Taimed muutuvad punakaks või purpurseks, kasv peatub ja nad võivad isegi hukkuda. Samuti taimede normaalseks arenemiseks võrsete kasvu ajal ööpäevas 16-tunnine valgusperiood.

Põllumajandus
33 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

b) keskmine ­ umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev ­ umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev ­ umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad a) puhas seeme ­ teraviljade puhul I kl, 5 umbrohuseemet 1kg teraviljas b) käärinud sõnnik c) puhas kastmisvesi d) umbrohtude niitmine teeäärtelt ja harimata maa-aladelt enne õitsemist e) külvikordade rakendamine ­ kõrgekasvulised kult.taimed tõrjuvad umbrohte, põllu tihe harimine (kartul) 2) hävitavad e. otsesed a) mehaaniline tõrje ­ mulla harimine (kündmine, äestamine jne) b) keemiline c) bioloogiline d) termiline (põletamine) Keemilist umbrohutõrjet hakati tegema Prantsusmaal 1896. , selleks oli vasksulfaat.

Önoloogia
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun