Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mürgid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaasemikaal, mürgitus, mürgid, mürkaine, hingamisteed, bensiin, elundit, mürgised, vingugaas, mürkained, ammoniaak, mürkkemikaalidogustesiirabi, okse, annusogusedloor, hingamisteedes, varustus, sattudes, toimivad, alkohol, ravimid, häireid, sattumise, iiveldus, hingamine, süsinikoksiid, ahjude, aurud, piirkonnast, mistõttu, etanoolMÜRGID MEIE ORGANISMIS Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid:
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes;
7) Häirekeskusesse helistamine!! Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.
11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail.................................................................................
Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ? Vastus: B klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C klassile -
Tartu 2013 Sissejuhatus Mürktaimi teatakse maailmas umbes 10 000 liiki (Kaur, Laansoo, Puusepp, 2010 & MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008), mis on üsna väike arv võrreldes kogu maailma taimeliikidega. See number ei pruugi olla lõplik, sest ainult 30% taimede keemiline koostis on kindlaks tehtud (Kaur jt, 2010). Mürktaimedel on mitmeid funktsioone: osad mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest, teised ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest ning tihti meelitavad mürktaimed iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Piiri, kas tegu on mürk- või ravimtaimega, võib olla üsna raske tõmmata, kuna õige annuse ja kasutusviisi korral on paljud mürktaimed ka väga väärtuslikud ravimtaimed. Raviks
Mürgid-Kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on kahjulikud ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Ka paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend
Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse,
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba
Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega
Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti ja vaht-või vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti? B klassi tulekahjuks, õli, bensiin, lahustid, rasv jne. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? 16% 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Pulberkustuti või kustutustekk 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 omadust ?Värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Jõuab organismi sissehingamise kaudud.Poorseid materjale läbiv ja vees halvasti lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma) 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu
Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused. Teadlikult tarbitavaid mürke kutsutakse meelemürkideks. Igal meelemürgil on mingi
See on valmistatud kättesaadavast radioaktiivsest materjalist ning see paiskub laiali tavalise lõhkeaine toimel. Alex Liibert 9 Keemiarelv Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjateks võivad olla: lennukipommid, mürsud, raketid, mürsud jpm. Keemiarelva võib ka pihustada lennukilt, lastes seda tuulel kanda. Mürgid võivad organismi tungida läbi naha, limaskestade, sissehingamisel või seedeelundkonna kaudu, lämmatavad mürgid ainult hingamisteede kaudu. 10 Ajalugu Keemilised ained olid kasutusel juba muinasajal. Kasutati taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi, nooli ja suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925
Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Metanool (Methanol - raketi kütuses) Metanooli ehk puupiiritust (CH3OH) kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained, karburaatorivedelikud. Metanooli on müüdud/müüakse ka nn salaviinana. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi. Vingugaas (Carbon Monoxide) Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas.
Üle 90% inimeste kokkupuutest dioksiiniga tuleneb toiduainetest, sh loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80% üldisest kokkupuutest. Loomad saavad dioksiine peamiselt söötadest. Seetõttu tekitavad söödad ja mõnel juhul pinnas muret kui võimalikud dioksiiniallikad. Inimese rinnapiima ja vere hiljutiste uuringute põhjal ei näi dioksiinitase enam langevat. Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Elavhõbedareostust, mida esialgu peeti ägedaks ja paikseks probleemiks, käsitletakse nüüd ka globaalse, hajusa ja kroonilise probleemina. Suured doosid võivad olla inimesele surmavad, kuid isegi suhteliselt väikesed kogused võivad mõjuda väga kahjulikult närvisüsteemi arengule ja viimasel ajal on elavhõbedat seostatud ka võimaliku kahjustava mõjuga südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja paljunemisvõimele.
3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ
et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Raskes olukorras ja teadvuseta vigastatu tuleb panna külili ja mahajahtumise vältimiseks katta soojalt, võimalusel isoleerida pinnast. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1) Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass. Nina tuleb kannatanul sõrmedega sulgeda täielikult ning haarata kannatanu suu, puhuda kaks korda tema kopsudesse. (1) Kui kannatanu pulss on taastunud, tuleb jätkata puhumisega sagedusel 12-16 korda minutis. Pulssi tuleb kontrollida unearterilt
1. Mürkgaasid igapäevaelus Mürkide olemusest Gaasid on ained, mille korral molekulidevahelised tõmbejõud on nõrgad ning molekulid liiguvad vabalt ja täidavad ühtlaselt mistahes kujuga ruumala (TEA entsüklopeedia 7 2011:165) Mürkaine on mistahes aine, mis ka suhteliselt väikeses annuses organismi sattudes või sellesse kogunedes põhjustab talitlushäireid või surma (EE 6 1992:524). Mürke jaotatakse : keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); toime järgi (söövitavad, happed ja alused, üldtoimega mürgid); otstarbe järgi (tööstusmürgid: nt benseen; kütteained: nt metaan, bropaan, bensiin; põllumajanduses kasutatavad kemikaalid; olmekemikaalid: nt äädikhape; ründemürgid, nt sariin, ipriit) püritolu järgi (loomsed: nt maomürgid; taimsed: nt oopium; seenemürgid: nt mükotoksiinid) 3
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime 4) H3B tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
vähendamiseks kasutatakse tihti paksu pliikihti või betooni). Inimesele on gammakiirgus väga ohtlik, põhjustades kiirgustõbe ja surma. 31. Kirjeldage ägeda kiiritustõve kulgu I ehk algusjärk (mõni tund kuni paar nädalat). Sümptomid: kesknärvisüsteemi erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus. II ehk peitejärk (mõni tund kuni 3 nädalat). Enesetunne paraneb. III järg (3nädalat) üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired. Kui haige ei sure, siis algab pikka aega kestev paranemine. IV järk pikka aega kestev paranemine. 32. Kirjeldage kroonilist kiiritustõve Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne)
• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks
........................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid...................................................................5 1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid........................................................................5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid........................
........................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................11 SISSEJUHATUS Põlemist kohtab igal pool, kuid meile paremini teada olevates kohtades näeb seda, metsapõlengutes, majade põlemisel, kütuste põlemine masina mootoris, nende põlemisel tekkivad erinevad saadused, milleks meile kõige tuntumad on : vingugaas, suits, tahm, lendlevad põlevaid osakesed. Ja kõik need saadused võivad mõjutada meie, kui inimeste, tervist ja vara. Vahest inimesed panevad põlema oma kogutud prahti ning ei taipa, mis mürgised asjad võivad seal sees olla. Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda. Antud referaadis tuuakse esile elulisi näiteid põlemissaadustest, mis meid ümbritsevad ning mõjutavad. Üheks
Alles pärast seda võib looma kudesid või produkte kasutada toidu valmistamiseks. · N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on
polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained
Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. LINDUDE SULED Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades. PUTUKAD Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund.
lihtsalt uudishimust! 3. Mis on vigastuse tekkemehhanism Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist 2 väliskeskkonnas ning mürgina toimivate ainete (alkohol, vingugaas jm) akuutsest toimest organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult- enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel. Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust
Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus Nahk võib algul punetada Teadvushäired Esmaabi Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistus Ravim Seened, taimed Narkootikumid Alkohol Kombineeritud mürgistus Sümptomid Uimasus Iiveldus, oksendamine Hingamishäire Krambid Tsüanoos Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus
· 4) H3B tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 9) H8 sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes
• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
arvatakse, et kokku võiks neid olla poolteist miljonit (Alexopoulos, Mims, Blackwell 1996: 3). Kuigi paljud seened on kasulikud, näiteks seened on asendamatud mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse, seened millest saab valmistada alkohoolseid jooke ning seened mis on maitsvad ja söögiks tarbimiseks. Siiski peab seeni korjates olema väga tähelepanelik, sest mõne seeneliigi valesti määramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga mürgised seened sarnanevad söödavatele ja on hästi meeldiva välimusega. Iseloomulikuks näiteks on valge kärbseseen millest ma ka tagapool räägin, mida nii mõnigi kord peetakse sampinjoniks Inimkonnale on kõige enam head teinud pintselhallikute perekonda kuuluvad seened. Just neist saadi esimesena avastatud antibiootikumi- penitsilliini. Selle võime takistada haigust tekitavate bakterite kasvu või neid tappa on aidanud võidelda paljude nakkushaigustega.
annaabi.ee 
