Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Multidivisjoniline organisatsiooni struktuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
electric, hanson, veronika, organisatsioonid, autonoomia, käsutuses, juhtkond, hindab, palgad, lord, emerson, charlie, night, british, petroleumtöötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult. Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut tööülesannet, kuluks osa aega ühelt ülesandelt teisele ümberlülitamiseks. Mida kitsemad on tööülesnaded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet. Kui töötaja puudub või lahkub töölt, on lihtne kedagi teist välja koolitada. Kuigi Kuigi spetsialiseerumine on kõige enam levinud tootmise või operatsioonide tasandil, on paljud organisatsioonid laiendanud spetsialiseerumise baaselementide kasutamist ka juhitasandil ja spetsialistidel. Spetsialiseerumise negatiivsed küljed on: Töötajad ei ole sageli igava tööga rahul, sest liiga palju spetsialiseeritud töö ei paku väljakutset ega stimuleeri. Töö igavuse ja monotoonsuse tagajärje Töö igavuse ja monotoonsuse tagajärjel võib suureneda puudumiste arv ja langeda töö kvaliteet, mistõttu spetsialiseerumisega saada loodetud edu jääb tulemata. 3
selle kvaliteeti. Organisatsioon, kus tehnoloogia osakaal on suur, peavad töötaja oskused ja teadmised muutuma koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata.
mahtu ning parandab selle kvaliteeti. Organisatsioon, kus tehnoloogia osakaal on suur, peavad töötaja oskused ja teadmised muutuma koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Internet on teinud kõik lihtsamaks organisatsioonidele. Organisatsiooni suurus ja struktuur Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata.
küllalt - Realistlikud - Täpsus mida täpsemalt sõnastada, seda tõenäolisemalt saavutatakse. SWOT- analüüs- tugevused, nõrkused võimalused, ohud Strateegiline juhtimine Kus me oleme, kuhu me tahame jõuda ja kuidas? · Ettevõtja lähenemine 1 jõuline isiksus, loob visiooni, kuhu me läheme ja ütleb, kuidas asjad käivad. Sellised inimesed keskenduvad võimalustele ja võtmeküsimus on, kuidas panna keskkonda alluma. · Kohanev lähenemine Juhtkond, probeelmide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle (riigiasutused). Asjadega tegeletakse siis, kui need esile kerkivad. Ohud keskkonnast. · Planeerimismoodul Võimalused + probleemid, süsteemne võrdlev analüüs. Üritatakse aru saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib
Ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks, vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele. Org kultuur kujuneb koos org´ga, hiljem seda raske muuta. Org kultuur määrab väärtused, juhtivad uskumused ja mõtteviisid, mida jagavad omavahel ühe org liikmed ning õppetavad ja annavad edasi org uutele liikmetele. Org.kultuuri kujunemisel on olulised kolm elementi: juhtkond, organisatsiooni töötajad, väliskeskkond. Org kultuuri funktsioonid: 1)annab org liikmetele ühise identiteedi. 2)toetab kollektiivset pühendumust. 3) toetab süsteemi stabiilsust. 4) aitab org liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust. Org kultuur jaguneb: vaadeldav kultuur nähtav kõigile, kes org käivad: külastajad, kliendid, töötajad. Väljendub, kuidas klientidega suheldakse, riietutakse, mulje kontori väljanägemisest, lood,
solidaarsust). Me teeme erinevaid asju, pole ühiseid arusaamu. Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole võimalik leevendada revolutsiooniga, vaid tuleks reformida rahulikult areneda. Arvas, et tekib orgaaniline solidaarsus --> tekkivad uut tüüpi organisatsioonid, mis individualiseerunud töölist ja abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi)
On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii]. Turundus on kõik see, mida firma teeb, et hankida ja säilitada kliente. Selleks:
5) töötajate motiveerimine ja koolitus. Strateegilise planeerimise raamistik ehk stratbplaneerimise juures on võimalik rakendada erinevaid mudeleid seega on teoorias pakutud erinevaid viise kuidas stratplaan koostada.planeerimise viisi valikul tuleb lähtuda iganpanga konkreetsetest huvidest ja eesmärkidest võib ka rolli omada panga suurus v tema tegevuse haare. 14.01.2014 Strateegilise planeerimise vormid/ v6imalused 1. keskselt kavandatav strateegia. Eesm2rgid s6nastab juhtkond. Eesm2rigd on s6nastatud v2ga formaalselt. Suur r6hk on kontrollil. Tegevusi pyytakse v6imalikult t2pselt ja kaugele ette n2ha. 2. ettev6tja kesksed strateegiad. Strateegia tuleneb tugeva liidri visioonist. Sellised strateegiad ei ole sageli v2ga t2pselt s6nastatud. 3. Ideoloogilised strateegiad. Strateegia on panga t66tajate kollektiivne n2gemus. Kontroll suuna 6igsuse yle saavutatakse panga yhisev22rtuste abil. Strateegia rakendamisel v6etakse keskkonnas toimuvaid muutusi. 4
võib ette tulla. Võimalused on positiivsed ja ohud negatiivsed keskkonna faktorid. 3) Sisemine analüüs Milliseid oskusi ja võimeid on organisatsiooni töötajatel, milliseid ressursse organisatsioonil on, kas tal on olnud edu toodete uuendamisel, milline on organisatsiooni rahaline seis, kuidas tarbijad tajuvad organisatsiooni ja toodete või teenuste kvaliteeti? See samm sunnib juhte tunnistama, et iga organisatsioon, pole tähtsust kui suur või võimukas, on mingil moel piiratud tema käsutuses olevate ressursside ja oskustega. Sisemine analüüs annab tähtsa info organisatsiooni spetsiifilistest varadest, oskustest ja tegevusest. Kui mõni nendest organisatsiooni oskustest või ressurssidest on erakordsed või haruldased, nimetatakse neid organisatsiooni tuumikkompetentsideks. Tuumikkompetentsid on organisatsiooni peamised väärtust loovad oskused, võimed ja ressursid, mis kindlustavad organisatsioonile relva konkurentsivõitluses.
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend
kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui säästlikkus on seotud vahenditega, millega asju teha, on efektiivsus seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega. Säästlikkus ja efektiivsus on seotud. Säästlikkust ignoreerides, s.t. ressursse raisates on kerge olla efektiivne. Võib olla ka säästlik ja mitte efektiivne, ehk teha valesid asju hästi.
a. Ta peab aitama luua ettekujutuse, kuidas töötajad saavad saavutada oma eesmärke firma kaudu ja andma ka ettekujutuse firma eesmärkidest 5. Mida nim juhtimiseks? a. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel 6. Mis on peamised juhtimistegevused ja kuidas on need omavahel seotud? a. Planeerimine(eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine) organiseerimine(kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine), eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsiooni jaoks vajalike tööde tegemiseks)ja kontrollimine (tulemuste võrdlemine
toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. 1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui
1.Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad, pehme helkur, uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes, uus tootmisviis, tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain, hanked, uued turunissid) 2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja ohtudele. Innovatsiooniprotsesse tuleb j
Elton Mayo on üks käitumusliku kk alusepanijatest. Ta tegeles töötingimuste mõju väljaselgitamisega ja sõnastas Hawthorne efekti: "Inimesed kalduvad oma tegevuses normist kõrvale, kui nad on tähelepanu keskpunktis". 1.17 Kus ja millal viidi läbi ning milles seisnesid Hawthorne'i katsed? Kelle poolt, mida tähendadab Hawthorne'i efekt? Katsed viidi läbi 1927-1932 a. Cicero linnas, Illinoisis, Hawthorne Western Electric tehases. Katsed seisnesid töötingimuste mõju uurimises, uuriti kuidas mõjub töötajatele valguse muutmine ruumis, kuidas mõjub tulemusele töötatamine koos sõpradega, milline mõju on vestluse vormil. Katseid teostas Elton Mayo. Hawthorne'i efekt- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Süsteemi vaatlus mõjutab süsteemi. Vaatluse tulemusel tööviljakus ja tootlus võivad muutuda ainult sellest, et töötajaid jälgitakse
küsimustega. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Koolkonna rajajateks olid veel ka Henry Ford - autotööstur, kes arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine , Henry Gantt - rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamise vajadust ja võimalikkust ettevõtete juhtimisel. Uuris tööliste tööefektiivsust ja töötas välja
Väärtusahela ja tarneahela vahe? Tarneahel näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Väärtusahel kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates? Viimase kümnendi edusammud IT-s ning elektroonilise kaubanduse arengus on pakkunud ettevõtetele võimalust pääseda uutele turgudele, piltlikult paremini siduda tarneahelas olevaid ettevõtteid omavahel ning optimeerida erinevaid äriprotsesse. Teiste sõnadega on tehnoloogia areng võimaldanud paralleelselt parandada klienditeeninduse taset ning alandada kulusid tarneahelas. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas? Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegev
On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii]. Turundus on kõik see, mida firma teeb, et hankida ja säilitada kliente. Selleks:
suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas. Suured jaeketid arendasid välja omaenda jaotussüsteemid, mis põhinesid esialgu regionaalsetel või kohalike,1 jaotuskeskustel, kust kauplusi varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub
kompleksse tegelikkuse vahekorda. Suhtekorralduses tähendab nn jääemäe sündroom, et nähtava ja tegelikult kõige väiksema osa jääemäest ehk suhtekorraldusest moodustavad suhtekorraldustehnikad ehk jäämäe veepealne osa (Black 1993) · Denny Griswold, avalike suhete matriarh ja ajakirja Public relation news asutaja, on esitanud oma nägemuse suhtekorraldusest: Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis hindab avalikku hoiakut, identifitseerib avaliku huviga inimese või organisatsiooni poliiktikad ja protseduurid, planeerib ja viib ellu tegevusprogrammi, et teenida avalikkuse poolt mõistmine ja aktsepteerimine (Griswold, 1978). · Suhtekorraldus on spetsiifiline tegutsemisfilosoofia, mille järgi juhtkond koostab tegevuskavasid, mis oleks nii ettevõtte kui ka avalikkuse huvides. Pikaajalised,
vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss. Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda. Laiem varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja) kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine Tööshoidmine (materjalimajandus) lk 149 on varustamisosakonna ülesanne. 1 Personalifunktsioon s.t
strateegiline visioon, majanduslik mõtlemine, orientatsioon partnerlusele, globaalne mõtlemine ja sellealased teadmised, teiste osapoolte huvidega arvestamine. Muudatuste juhtimise ja teadmusjuhtimise alased kompetentsid : konsulteermine ja suhtlemine, grupiprotsesside suunamine, paindlike struktuuride loomine ja nendes töötamine, suhte võrgustike loomine, läbirääkimiste pidamine, inimressursside mobiliseerimine, teadmiste edasikandumine organisatsioonid Eestvedamise alased kompetentsid : strateegiline analüüs, kultuurilise mitmekesisusega toimetulik, õppimist soodustava kultuuri loomine, oskuste planeerimine, kohanemisvõime, väärtuste kujundaja, õppimisprotsesside suunaja. 8. Personalitöö seosed firma elutsükliga Organisatsiooni elutsükkel koosneb neljast faasist : ettevalmistav faas, kasvu faas, küpsuse faas ning langusfaas. Ettevalmistav kõrge risk ja ettevõtlikkus, finantsresursside piiratus, palgatakse väljast
Juhi roll on alluvaid selles aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon
kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima. b) Negatiivne mõju avaldub: Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine Sageli elatustase langeb
turunduskulusid, kasumit, brändi väärtust. 11 3. TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE 3.1 TURG, TURU SEGMENTIMINE Turg on toote või teenuse tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. - tarbeturg – isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks tarbimiseks - organisatsiooniturg – isikud ja organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või organisatsioonisiseseks tarbimiseks. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele ja ostukäitumisele. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijate rühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Tootega turuleminekuks võib pakkuja kasutada erinevaid viise: - massturundus – kõigi ostjate rahuldamiseks kasutatakse ühte turundusmeetmestikku;
Ärijuht algatab – lühikese tähtajaga projektid, Juhtimiskommitee – algatab suure maksumusega projektid, Tippjuht algatab – kõige keerulisemad projektid, Ärijuht algatab projektid – mis lisavad süsteemile funktsioonid juurde Õige vastus on: Ressurside määramine ja ressursiplaani koostamisega, Projektistandartide ja protseduuride määramisega, Riskide identifitseerimise ja hindamisega. Küsimus 8 Teostatavuse hindamisel tuleb arvestada erinevate teostatavuse liikidega. Mida hindab majanduslik teostatavus. Vali üks: a. Kas ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid, et projekti läbi viia? b. Kas projektist saadud kasu on suurem, kui projektile tehtud kulu? c. Kas projekt annab kasumit? d. Kas projektist saadav materiaalne kasu on suurem, kui immateriaalne kasu? e. Kas projekt lahendab ainult majanduslikud probleemid või teeb ka muu kasuliku? Küsimus 9 Projektide klassifitseerimisel, hindamisel ja järjestamisel saab kasutada erinevad kriteeriumid. Mis
Eraldi üksused e divisjonid- igas divisjonis on sees müük, turundus ja tootmine, finants. Eraldatakse ressursse eraldi üksustena. Matrix e 2 eelnevat on kokku pandud e erinevad divisjonid kasutavad samu inimesi või ressursse; üksused jaotatakse vastavalt vastutuse tasemetele (kaks või enam) N struktuur e kontsernide struktuur, milles on 3-4 ev. nendest moodustatakse grupid, kes tegelevad erinevate protsessidega. Organisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disaini meetodid: Töö jaotus – kuidas me inimesi jagame, tööoperatsioonide ajad ja kuidas me erinevaid operatsioone võimalikult võrdselt inimeste vahel ära saame jaotada. Oluline millise keerukusega tööd on. Teaduslik juhtimine – kuidas me kogu protsessi juhime, kuidas me protsessidest aru saame. Peame tundma oma alluvuses olevaid protsesse.
Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused + Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria + Eestvedamise käitumisteooriad + Eestvedamise situatsiooniteooriad + Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. - Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. + Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria seisukohti. +
3. Mis on kultuurisünergia? 5 Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni! 1) Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega Valik parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele Säilimine need, kes kõige paremini muutustele kohanenud Võitlus konkureerimine 2) Populatsiooniökoloogia Majandustsüklid majandustõus vs langus Piiratud ressursid ressursside õige kasutamine
Milline on parim viis antud töö sooritamiseks? Kui kaua võtab aega antud töö tegemine ja palju on siin inimesi vaja? Kuidas me töötajaid motiveerime? Kuidas me töötajaid motiveerime? Erinevad struktuuri mudelid: U-struktuur – ressurssid on jagatud funktsionaalsuse järgi; struktuuris eraldatakse ressursse eraldi üksustena; Matrix struktuur – üksused jaotatakse vastavalt vastutuste tasemetele (kaks või enam); N-struktuur – Organisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disain fookus on juhtide kontrollile ning personali motiveerimisel ja stimuleerimisel, koosneb see: töö jaotus; teaduslik juhtimine; ergonoomika (töövõtted oleks võimalikult efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12 Smallworld..................................
Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud poliitilised ja õiguslikud arengueeldused uued seadused tehnoloogilised arengueeldused. Mikrokeskkond koosneb: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid organisatsioonid, mis kontrollivad ettevõtete tegeuvst (maksuamet, tolliamet, tööinspektsioon) strateegilised liitlased Juhtimist mõjutab veel: Organisatsiooni suurus mida suurem organisatsioon, seda tsentraliseeritum juhtimine (tippjuhtkond on suurim vastutaja) tavaliselt. Duaalse juhtimise korral detsentraliseeritud juhtimine. Organisatsiooni arengufaas 3 faasi: kasv, küpsus, langus Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline
Arenguga lisandus ka siseasjade korraldus- lisaülesanded- o teenuste osutamine kodanikele(haridus), suhtlemine ühiskonna teiste subjektidega(kov, ametiühingud), strateegilise tootmise korraldamine koordineerimine (infrastruktuur, sõjatööstus) 20. Saj suur majanduskriis ja Teine maailmasõda- Riigi rolli ja kulude suurenemine o Tegi võimalikuks heaoluriigi laienemise pärast sõda. o Tekkisid asutused ja avalikud organisatsioonid, mis asuvad küll valitsemishierarhiast, kuid ülesannete eripära tõttu toimivad autonoomselt. o Tänapäeval ongi tuumaks valitsusasutused ehk valitsussektor, kuid kus lisaks on avalikke vahendeid kasutavad üksused ehk avaliku sektori organisatsioonid, millest osa kuuluvad isegi era või kolmandasse sektorisse. 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? Ministeerium luuakse teatud valdkonna, nt hariduse, valitsemiseks
annaabi.ee 
