Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mullateaduse valemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kogusaak, enamsaak, omahind, kordajad, boniteet, tasuvus, kuivatuskonstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak) KE(keskmine enamsaak) AE (astmeline enamsaak)
eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %. Tabel nr 1 Põllu Vee- P- K- Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3
Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE)
konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes.
asendada ühte sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus: see seadus fikseerib suhtes ,,tegur-toodang" seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta minimaalsed. (sisendid jäätakse samaks, muudetakse vahendeid) 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasavavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes. Sellisel juhul on meil tegemist summaarse enamsaagiga. Ressursside kasutamise efetiivsuse uurimiseks läheb vaja ka enamsaagi väljendamise teisi vorme. Astmelist
Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2
10 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Väetisenormi (X) ja saagi (Y) vahelist seost on otstarbekas väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx= Yo+ bx- cx2, Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel; Yo- saak väetamata põllult, b ja c- kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei
Ilma hoidlata võib hoida ka põllu peal, maapind peab olema tasane. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid Väetiste efektiivsus tähendab väetiste kasutamisel saadud enamsaaki. Näitab kui palju saak suureneb. Väetise norm ja saak ei ole lineaarses sõltuvuses, seda seost kujutab ruutfunktsioon.Saagifunkts. ruutvõrrand on: Yx=Yo+bx-cx2. Kus x on väetisnorm; Yx saak väetusnormi juures; Yo saak väetamata alal; b ja c saagi funktsiooni kordajad. Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist. Mida kõrgem on, seda väiksemaks ääb piirefektiivsus. y'=b- 2c=0. Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm(Xmax). Tagab maks
kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt neutraalne ja huumusesisaldus on ca 3,0. Tabel 1. Talu külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Välja nr Kultuur Pindala ha Mulla liik Lõimis P-tarve K-tarve Boniteet pHKCL Huumuse sisaldus% 1. Kartul 2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6,5 3,0
2.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Lämmastikväetiste planeermiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cm2 Yx – saak väetisnormi x kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletise abil : Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi,
Seejärel leitakse lineaarse teisenduse abil teine komponent K2. Edasi leitakse kolmas, neljas jne komponendid. Peamiste komponentide meetodi kasutamise korral on kaks "aga". Esiteks saadud komponente on sisuliselt raske tõlgendada. See asjaolu on tähtis siis, kui peamisi komponente käsitletakse eraldi analüüsiobjektina. Teiseks peamiste komponentide kasutamisel üles kerkivaks probleemiks on edaspidises analüüsis kasutatav komponentide arv. Regressioonivõrrandi kordajad on efektiivsed seetõttu, et peamised komponendid rahuldavad kõiki klassikalise regressioonanalüüsi eeldusi (komponendid on ortogonaalsed, peamiste komponentide varieeruvus on suurim). 1. Teoreetiliselt peaksid kõik variandid andma regressioonikordaja a = 1. Kui sõltumatute muutujate vahel ei esine multikollineaarsust, siis peamiste komponentide meetodi kasutamine mingit eelist ei anna (tase 1). 2
16. Kogusaaki ja saagikust isel. näitajad. Põhinäitajate dünaamika. Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad. Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist. Valik-vaatlustega hinnatakse tärganud kultuuride tihedust ja võrsumist ning selle alusel prognoositakse saagikus ja kogusaak; 2)bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne max; 3)kogusaak ja saagikus esialgses kaalus määratakse kindlaks koristuse käigus. See iseloomustab koristuse käigus tehtud tööde mahtu; 4)kogusaak ja saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne
pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud. Funktsionaalne meetod- põhineb sellel et väetisnorm ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisnormi suurenedes ei suurene saak samavõrra
väärtusega. Maa hind ei sõltu mitte ainult maa põllumajanduslikust väärtsest , vaid sõltub ka maa asukohast.Nii on suurlinnade tsentris maa kümneid või isegi sadu kordi kallim kui põllumaa ääremaadel. Kuid ka põllumaa on linnade läheduses kallim kui ääremaadel.Nõukogude Liidus maa ei olnud ostu -; müügi objektiks, ning seetõttu puudus maal ka hind. Maa kvaliteedi iseloomustamiseks töötati välja tinglikud skaalad -; nn hindepunktid ehk maa boniteet.Eestis kasutatava maa kvaliteedi iseloomustava näitaja -; hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest.. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 palli. Külvipindade statistika ülesanded.Arvestuskategooriad. Külvipindade dünaamika.Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine
Bioloogiline maksimum- määratav bioressursside tehnilise tootmisvõimega o tehniline tootmisvõime- potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul Majanduslik optimum- määratav kulude tasemega, mille puhul on ressurssidest saadav kasum kõige suurem ressursiühiku kohta Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas
vähenes mitme aasta keskmisena esimese niite kasvu ajal varase punase ristiku seeduvus 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelisel 0,55%. Joonis 1. Rohu seeduvuse sõltuvus efektiivsete temperatuuride summast (-- kõrrelised; lutsern; ......punane ristik) Kõrreliste niiteküpseks kasvamiseks vajalik soojussumma koguneb maikuus, liblikõielistel ja karjamaa raiheinal maikuus ja juunikuu esimesel poolel. Rohu saak ja kvaliteet Eesmärk on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Tabelis 1 esitatud nõuetele vastav rohusööt varutakse liigiti erinevates arengufaasides. Tabel 1. Toiteväärtuse nõuded rohusöötade hindamiseks Näitajad Hinnang hea rahuldav halb Proteiin,% > 15 12-15 < 12 NDF,% liblikõielised < 41 42-50 > 50
Tootmiseks on valitud kõige optimaalsemad kogused taimekatise vahendeid, väetisi ja agrotehnoloogilisi võtteid. Kasutasin odavamaid taimekaitse vahendeid, mis samas on just soovituslikud õlleodra kasvatusel. Agrotehnoloogilised võtted olid samas ka abiks umbrohutõrjele. Masinatööde kulud ei osutunud väga suureks ning olid samas tasuvad. 12 Saagi omahind kujunes oodatavast kõrgemaks ning tõi tootmise kasumisse. Arvan et õlleodra tootmisel on edasistel aastatel suurt perspektiivi. Kuna õlle tootmine ei seisku on nõudmine õlleodrale jätkuvalt suur. Tuleb teha suuremaid kulutusi, et saada ka suurt saaki, aga nagu näha antud lähte ülesandest, on kulutused tasuvad ja tootmine on kasumis. 13 Kasutatud kirjandus ,,Õlleoder", H
Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg. a. Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang 9625 / 3500 = 2,75 kr/kg b. Müügitoodangu täisomahind = tootmisomahind + realiseerimisega seotud kulud 2,75 + 0,25 = 3,00 kr c. Kaubalisus = kauba toodang x 100% /kogutoodang 33000 x 100% /(3,5 x 1000 x 15) = 62,86% d. Toodangu müügist saadud kasum = müügihind – kaubatoodangu omahind 3,5 – 3,0 = 0,50 kr (kasum müügitoodangu ühiku kohta) Kogu müüdud toodangu kohta kasum 33000 x 0,50 = 16500 kr e. Kulurentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügitoodangu täisomahind 0,25 x 100% / 3 = 8,3(3)% f. Käiberentaablus = realiseerimisega seotud kulud x 100% / müügihind 0,25 x 100% / 3,5 = 7,14% g. Kattetulu 1 ha kohta = kogu toodangu väärtus – muutuvkulud 3500 x 3,5 – 6600 = 5650.-
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: *Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%. *Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14%. *Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8%. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine. saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all
kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) C. TOODANG-TOODANG (ressursside kasutus on muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust) 3. Maksimumi-miinimumi seadus Vahendite muutmise korral ilmnevad maksimumi-miinimumi seaduspärasused: · suurendades produktiivvahendite (lehmade) arvu üle optimaalse piiri, hakkab piima kogutoodang vähenema ja toodanguühiku omahind suureneb · vähendades produktiivvahendite (lehmade) arvu optimaalsest allapoole, kogutoodang väheneb ja toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Ärikasum = jääktulu II püsikulud ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II / koguvarad = intressideeelne kasum / koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta Raha enne laene = laekumine + algjääk väljamaks Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Põllumaad selles piirkonnas suhteliselt vähe (10-20%), suurem osa sellest heina ja karjamaade all. Põllu jaoks suures jaos suhteliselt halvad mullad (väga kivised ja koreselised ja seetõttu põuakartlikud). On puisniite. On õhukese ja keskmise sügavusega karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba 4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B) Saaremaa-suur karbonaatsus, ligi 40% põldudest on õhukestel paepealsetel muldadel, kuna
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav
tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang (piirtoodang) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi suhtes. Astmeline enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes. Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pind
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l�
Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks leiatakse müügihinna ja väetiskoguse proportsioon, leitakse majanduslik kogum.
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happeliste
......................................................19 2.4. Taimekaitsepritid.................................................................................................... 21 2.5. Koristusmasinad......................................................................................................25 3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK.................................. 28 4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud.............................................31 5. Teravilja tootmise tasuvus......................................................................33 6. Teraviljakuivati vajadus.........................................................................35 .....................................................................................................................36 Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja..................................................................36 Kokkuvõte.....................
annaabi.ee 
