Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, lõimis, huumus, mullakaardi, sobivus, kasutussobivus, maakasutus, mullad, sügavkaeve, taimkate, horisondid, leetunud, keemine, tüsedus, huumushorisondi, gleimuld, põllumaa, võsa, leede, struktuursus, boniteet, madalsoomuld, tasane, kõrrelised, tasandik, saviliiv, liivsavi, gleistunud, rohumaa, lehtpuud, liigniiske, kraav, lammi, heintaimedeA 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1
Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla lõimisevalem: v°_1sl_10- 30/v°_1sl30-55/r_1ls_155-80/r_1(r_2)ls_2 Mullatüüp: KI, leetjas muld,
1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
.........................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8
...................................................................... 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse..........................................................
..... 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted....................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45%
· puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad E D A Gr Ar B T P R S M AM Mr Kh K Ko KI LP Lk Ls L(k) L
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2018 Sisukord 1. Mullakaardi analüüs...............................................................................................3 2. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5 3. Muldade omadused................................................................................................6 4. Hinnang kasutussobivusele...............
........................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...................................................................................... 5 1.5. Muldade kasutussobivus.............................................................................. 7 1.6. Boniteet........................................................................................................ 8 1.7. Põllumassiivi metsastamine.........................................................................8 1.8. Agromelioratiivsed võtted............................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist.................................
......................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht märgitud Eesti kaardil punase ristiga. Mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr 60156043960 mullastik. [3] Mulla Lõimis Huumuse horisondi Kuivus Pindala, Osatähtsus siffer tüsedus, cm aste ha % KI vls40- 25-28 22-25 25-30 I/IV 23,01 68 Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet..................................................................
· kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
• kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3]
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahus 2 Gleistunud leetjas muld (KI(g)) – Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne
Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,21,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,70,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 35 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate
Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda
savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine. Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim.
Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 23-26 - 2,8 25 Ko v°_1ls_1/r_2ls_1 - 0,2 2
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3
Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r_2ls/r_3ls - - 0,08 0,8 KI V0_1ls1_90/r_ 24 - 0,55 5,8 2ls
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48
annaabi.ee 
