Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad o...
2) Kliima Kllimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. 5) mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke.
areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg- · Inimtegevus- on suuresti häirinud ja muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. 3. Mulla lõimise määravad erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis. 4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega
lähtekivimitesse huumuserikast päikesekiirgust rohkem lahustunud kujul ja loomastik. saadused (toit). vett. Lubjarikas aga lubjarikast kui huumuseline muld). setetena mitmesuguseid vett. Mullaorganismid aineid. toodavad CO KLIIMA Kivimite murenemise kiirus, Karmi kliimaga aladel Maailmamere vee Taimkate (vööndiline Inimeste riietuse tuule tekitatud luited ja lained. muldkatet ei teki. Igikelts. temperatuur ja jääolud. paiknemine jälgib kliima valik, põllumajandus,
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine
, kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest.
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1
Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla
omakorda aineringe. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. *Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist(Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) *Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on
Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju. Reti Soovik 10a klass
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Palavas kliimas
ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.3)Reljeef mõjutab mulla teguritest: kliima, murenemise kestu sest, kivimitüüpidest. Muld kui vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Järskudelt nõlvadelt ressurss- mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on orgaaniline osahuumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub enam ka biomassi tootmise eeldu seks. Bioloogilise degratsiooni alla mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinna vee või siis tuule tagajärjel kantakse horisondid
1) Lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. 2) Reljeef Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. 3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga
ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid
Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID
Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus, huumus sisaldab taimede kasvuks vajalike keemilisi elmente nagu c,n,s. Tänu oma peenele konsistentsile hoiab huumus ka vett kinni. Mullaorganismid-taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla horisondis aktiivne biokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavaid ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid ained. Reljeef-mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist mullas, lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Aeg-ajajooksul muutub mullakiht paksemaks , vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
keemilised omadused. · Kliima - sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, taimede rohkus. · Reljeef - mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb.
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
· Kujundab mikrokliima (Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. e) Mullaorganismid · Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. · Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. f) Aeg · Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. · Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. g) Inimtegevus
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada
(mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on
makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse;
makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse;
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele
orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef. - mõjutab vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed- Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididele) neeldunud ioonide teatud osa samaväärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. (Meie muldades peamiselt atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12
MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed jne)3)mikrofauna(lestad,hooghännalised jne.) 4)mikroskoopilised mullaorganismid(bakterid,seened,vetikad,ainuraksed,nematoodid jne.) EDAFONIL on oluline osa taimejäänuste muundamisel.TÄHTSUS:1.org aine lagund,2.vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas,3.õhulämmastiku sidumine,4.nitrifikatsioon,5.fosfor- ja väävlibakterid.Suurima arvukese ja välispinnaga on mullas esindatud bakterid (bakterite pind ületab mullapinda 500 kordselt). Neutraalne või nõrgalt happeline mullareaktsioon-enamus mikroorganimidest bakterid.Põhiosa seentest ei karda ka
orgaanilise aine koostise ja hulga), viitmast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad a kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
2) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus 5) Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid 6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi?
Tüsedus võib küündida mõnest cm kuni mitme meetrini. See jagatakse osadeks, vastavalt tekkele ja tähtsusele olulisemate mullaprotsesside ja funktsioonide reguleerijana. Osad: detriosfäär, risosfäär, porosfäär. Loomade tegevusega seotud sfäärid: drilosfäär, termitosfäär, mürmekosfäär jne. 26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%
kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti
- mulla org. Osa (taimed) - sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood Reljeef mõj mullas : P-külmem - veereziimi L-soojem - soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG Mida noorem on muld seda õhem ta on . 10 000 a on aeg , et muld oleks valmis. Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine
Mehaaniline- nim mulla omadust pidada kinni tahke aine oosakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu Füüsikaline- tuleneb mullaosakeste vabast pinnaeneriast ja on seotud pindpinevusnähtustega. Keemiline- on seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga Bioloogiline- on seotud bioloogilise aineringega. Mitmed taimed ja mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. füüsikalis-keemiline- seisneb sellest, et mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Neelamismahutavus-näitab ühes kilogrammis mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. Küllastusaste. Nim arvu, mis näitab mitu protsenti moodustavad meeldunud alused neelamismahutavusest. 4) Mulla reaktsioon ja happesus jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud
Ühenditeks. See protsess algab juba a) lühikene eluiga ehk kuni 4 aastat juurtes.Toitainete omastamine toimub lahustunud ühenditena. N: punane ristik, karjamaa raihein Mikroobid mullas ehk mullaorganismid: mügarbakterid, tselluloosilagundajad, nitrifitseerivad bakterid, b) keskmine eluiga ehk 5-7 aastat ammonitsifeerivad bakterid, kiirikseened-puidu lagundajad. N: valge ristik, timut Fauna ehk mullaloomastik: vihmaussid (mulla kobestajad, nende käikude kaudu liigub vesi,õhk), c) pika elueaga ehk 8-...
elavad mügarbakterid. Soodsate mullastikutingimuste (neutraalne mulla reaktsioon) ja küllaldase energeetilise materjali (huumusrikas muld) olemasolu korral võivad liblikõieliste taimede juurtel elunevad mügarbakterid siduda lämmastikku aastas 100...200kg/ha kohta. Lämmastikku võivad siduda ka paljud mullas vabalt elunevad mikroorganismid, millised pole seotud mingi kindla kultuuriga. Aastas võivad nad siduda kuni 50kg õhulämmastikku ha kohta. Joonis 2. Mullaorganismid ja nende koosseis. Mineraalväetiste toime mulla mikroorganismide elutegevusele oleneb väetise liigist ja mulda viidud kogusest. Lämmastikväetiste suured kogused (üle 120kg/ha) mõjuvad kahjulikult mulla mikrofloorale, kuna väheneb mügarbakterite õhulämmastiku sidumise aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla
(mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
Mullaelustik - Biosfääris on muld olulisemaid komponente, ta on seotud elu (eriti taimede) arengu ja kasvuga. Enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks kust toimub mineraaltoitumine mikroorganismide (seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum mullaelustik e edafon:1.mulla makrofauna (hiired, mutid jne) 2.mulla mesofauna (vihmaussid, putukad, vastsed) 3.mulla mikrofauna (lestad, hooghännalised jne) 4.mikroskoopilised mullaorganismid (bakterid, seened, vetikad, ainuraksed, nematoodid jne) Tähtsus:orgaanilise aine lagundamine, vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas, õhulämmastiku sidumine, nitrifikatsioon, fosfori- ja väävlibakterid. Molekulaarset õhulämmastikku seovad: 1.sümbioossed bakterid (kõige suurem osa) 2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid 3.fotosünteesivad bakterid 4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon,
orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. 15 Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja
annaabi.ee 
