Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus ...
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
· Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne.
3. Happevihmad × Tekivad õhku fossiilsete kütuste põletamisel (tehased, autod) × SO2 , NOx + H2O = nõrk hape × Inimest ei mõjuta × Mõjutab taimkatet × PõhjaEestis neutraliseerib lubjakivi happevihmad ära × LõunaEestis on devoni liivakivi ise happeline ja seetõttu on taimed sellega harjunud. × Tagajärjed: o Muldade happestumine (happeline muld ei sobi kõigile taimedele) o Veekogud muutuvad happeliseks (ei sobi taimedele ja elusorganismidele) o Okaspuud hävivad (happevihmad kahjustavad okaste vahakihti ja puu hakkab kuivama). 4. Sudu × Suits + udu × Põhjustab ülemiste hingamisteede hädasi 5
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
· absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2% Väävli kõrvaldamine
· absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2% Väävli kõrvaldamine
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio"faasi? 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris
Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 58)Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? 59)Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 60)Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu
levikule kaasa aidata. NOx- fossiilkütuste põletamine Aluspõhja reljeef paljuski säilunud Õkoloogilisel koridoril kolm peamist funktsiooni: Atmsosfääris reageerimisel veeauruga lämmastikhapped Haanja, Otepää, Pandivere, Sakala kõrgustikud 1. Nad võivad ise pakkuda elu- kasvukohta liikidele omades ressursse Keskkonna happestumine. Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga liigi eluks, paljunemiseks ja liikumiseks. Reoveepuhastus: Kogu ala madaldus kuni 50-60 m paealadel ning 100 m 2. Nad võivad täita ökoloogilise koridori funktsiooni, aidates liikidel Ammooniumlämmastik, nitraadid liivakivialadel
(0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; Hapestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena. KESKKONNA HAPPESTUMINE JA ÕHUSAASTED HAPPESTUMINE - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saastainetele (NOX, SO2, osoon) Vedelike happelisust kirjeldab positiivselt laetud vesinikioonide hulk (H+). Väljendatakse pHväärtusena. Neutraalne: pH=7. Loodusliku vee pH on 5,6, seega veidi happeline. Pinnas (kivim ja vesi) võivad happeliste sademete H-ioonid kahjutustada puhverdusvõime. Vesinikioonid
Kriitiline periood on kevad, kui jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad. Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku võrra
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
