Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inimlikkus, ebainimlikkus, andes, parima, loota, hooldaja, vastand, seriaalid, kamba, selliseks, soovime, kasvatajad, hoolitseda, niikaua, vanematest, parimat, vajadustest, õhkkond, kuuleb, empaatiat, muutma, arvavad, eetilised, moraalsed, kinnistamine, oskame, niimoodi, sündides, ajastutel, julmem, selgem, veeproov, seoti, visati, inimkeha, kodumaadnatukene sõbralikkust, natukene osavõtlikkust, natuke seltskonda, natuke teiste inimeste abi vajab. Võibolla on see mõni üksildane inimene või kibestunud, või haige, või saamatu, kellele sa võid kuidagi kasulik olla. Inimestest on kõikjal puudus, sellepärast vaata, kus saaksid sina oma inimlikkust rakendada. Ole valmis pettumustekski. Igaüks meist peab positsioonist ja elukutsest hoolimata, pidevalt hoolitsema selle eest, et tema tegude läbi leiaks kinnitust tõeline inimlikkus. Need, kellele on osaks saanud õnnelik võimalus teisi inimesi vahetult teenida, pead selle õnne alandlikkuses vastu võtma. Kui sul on tugevam tervis, enam annet, rohkem teovõimet või õnne, ilusam lapsepõlv või harmoonilisem perekonnaelu kui teistel, siis ei tohi sa seda kõike nii vastu võtta, nagu see oleks endastmõistetav. Sa pead selle eest tasuma. Sa pead tavalisest suurema osa oma elust elu jaoks ohverdama.
omandada hea lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kõige teravamalt kritiseeriti aga liigset individualiseerimist, sest just see on ohtlik mitte ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata
Kõlblusnormide täitmine ei ole inimesele kerge. Seetõttu on ühiskond nii mõnigi kord olnud sunnitud rakendama üsna drastilisi abinõusid moraalinormide rikkujate suhtes. Meenutame minevikku. Vanasti piinati surnuks see, kes tappis oma hõimu liikme, lõigati ara keel sellel, kes reetis hõimu saladuse, tapeti vanderikkuja. Näeme, et kõlblusnormide sündi ja arengut on saatnud pisarad ja veri. Nüüd me nii äärmuslikke vahendeid ei käsuta. Naiivne oleks aga loota, et moraal iseenesest püsib. Me peame uut põlvkonda pidevalt kasvatama moraalinõudeid täitma. See on kõige valutum tee ühiskonna heaolu kindlustamiseks. Õpetaja kutse-eetika eripära tuleneb sellest, et ta kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlblusprintsiipe juurutama. Kõlbeline kasvatus on kasvatuses väga tähtis Seetõttu on aktuaalne analüüsida ka õpetaja kutse-eetika aluseid. Vaatleme just eetika aluseid, sest nendest tulenevad konkreetsed käitumisreeglid iseenesest
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
see: Isiksus, nagu ta on, nagu ta kasvab ja küpseb (aga ka degenereerub) ja kuidas võib inimene inimese kasvatamisele ja küpsemsele kaasa aidata. Peale selle on ,,Émile" veel sotsiaalse reformi ja revulutsiooni kava. Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus. ,,Émile" kirjutamise ajal ei näe Rosseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab vähe oleneda inimlikest asjadest
Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt edasine samm – kõrgkool .Seal koolis olid koos parimad, kes igapäev tõestasid üksteisele oma taset, võistlesid parima tulemuse nimel. Kui mu tütar ei oleks sinna kooli pääsenud ja vastavat tugevat ettevalmistust saanud, siis oleks olnud küsitav, kas ta oleks üldse kõrgkooli pääsenud, sest kool ,kus ta eelnevalt käis ei olnud „tootnud“ just eriti palju ülikoolikandidaate. Jah, tal oli uues koolis raske, kuid ta muutis seal õppides oma suhtumisi ja hoiakuid ning hakkas haridust väärtustama. Hetkel omab ta head töökohta riigiametis ja on väga aktiivne tööväliste ürituste organiseerijana
Viru keskuses. 22 riigi hulgas viimasel ja õpilaste heaoluindeksi Kahjuks räägitakse meil koolivaimu järgi eelviimasel kohal. See vabadusest väga vähe. Hariduse puhul paneb kartma, et meie õpilaste akadeemilised tehakse juttu ikka teadmistest, tegevusjuhistest, tulemused ei pruugi tulevikus algoritmidest. Eesmärk on selliseks jääda. funktsionaalselt tõhus inimene, kes tuleb Miks on meie õpilased seni häid tulemusi oma töökohal probleemideta toime, saavutanud? Võib-olla tänu sellele, ei ole ühiskonnale koormaks jne. Mõnes et Eestis on juba alates aegadest, mil õppekavas võiks ikka see ka kirjas olla, emad voki kõrval lapsi lugema õpetasid, et haritud inimene on vabam ja õnnelikum haridust tähtsaks peetud
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi �
sulle endale ülekohtused tunduvad ja tuleb juhtunu endale kasulikuks muuta. Lavastused: ALBEE draamad 1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast, Honey vanemad rikkad). Kõike juhib armastus, inimesed kaotavad enesekontrolli, psühholoogiline vägivald ja manipuleerimine, võimu omamine teise inimese üle. 2. “Loomaaialugu” - Isoleeritus, suhtlemispuudus, homoseksuaalsus kui tabu, sotsiaalne ebavõrdsus ja ebainimlikkus kommertslikus ühiskonnas. 3. “Bessie Smithi surm” - Rassism USAs ja viljakas pinnas selle tekkeks, inimeste raskused ja mured. 4. “Kõik aias” - Ahnus paneb inimesed tegema väärituid tegusid ja lihtsasti teenitud raha muudab nad aina ahnemaks. Ahnus on epideemiline nähtus ja ka kõige tavalisemad inimesed võivad muutuda kõlvatuks. Ning kuigi Richard oma naist põlgusega hooraks nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab. Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte.
Kategoorilist imperatiivi tuleb järgida tagajärgedest sõltumata, isegi kui tagajärg on ebameeldiv. Mõjutab ka praktilisi eluvaldkondi. Moraal oma olemuselt ei ole apostorioorne vaid on aprioorne ehk ei tugine kogemusele, vaid eelneb sellele. Moraali käsk on meile antud puhta mõistuse faktina. Kui keegi ei käitu nii, siis moraal sellest ei muuta. Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas: Inimlikkus inimene on alati eesmärk, pole kunagi vahend. Inimlikkus on absoluutne väärtus. Inimene võib olla ise pühaduseta, aga inimlikkus temas on püha. Teist inimest tuleb austada. 21.11.11 Kunsti olemuses on tõlkida ennast looduse keelde. Seisab meelelise ja puhtmõtlemise vahepeal. Kunstist kõrgemal seisab religioon. Kristlus kõrgemail astmel. Kristliku religiooni sisu langeb täiesti ühte tõelise filosoofia sisuga.
kuulda. Kella kolme paiku pärastlõunal on ta surnud. Sõbramehelikkuse tekkimine ning üksteise eest hoolitsemine (Kemmerichi saabaste loovutamise stseen, nekrutite õpetamine ja kaitsmine turmtules). Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud – seltsimehelikkuse! Toit kui esmane mure, labane meelelahutus, kaaslaste isiklike esemete omistamine. Rasked olukorrad on eelduseks primitiivsete, esmaste vajaduste esileseadmiseks. Elu on Remarque’i jaoks ülim väärtus ning tema jaoks seisneb elu mõte selles, et elu tuleb läbi elada, läbi tunnetada ning seejuures ei tohiks kitsendada teiste samasugust õigust.
Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut ning samuti tugevneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaasta. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendub muuhulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes lapsele aega teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks. Genitaalne arengufaas- algab suguküpsusega, rahuludust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Kui miski takistab seda, siis leiab aset pöördumine mõnda varasemasse faasi. Sellistes tagasipöördumistes nägi Freud seksuaalhälvete olemust ja lahenduse võis neile leida vaid psühhoanalüüsi kaudu. Freud esitas ka idee, et seksuaalsuse väljakujunemist
Mulle meeldis üks võte, mis pakkus autor. Õpetaja kirjutab lapse nime esimese üleastumise puhul tahvlile ning lisab selle taha ,,linnukese", kui see kordub. Mida rohkem ,,linnukesi" laps ära teenib, seda kõrgema taseme sanktsioon ootab teda tunni lõpus, aga hea käitumise eest võib ,,linnukesi" maha kustutada. Arvan, et selline võte on kasulik ja aitab ka säästa õpetaja häält olulisemate asjade jaoks. Et sanktsioonid toimiksid, on tähtis õpetaja põhimõttekindlus, õiglus, inimlikkus, sanktsiooni side väärteoga ja ettenähtud karistuse läbiviimine. 10. Väga varieeruvate võimetega klass Panna kõige võimekamad pingutama ja aidata samal ajal õpiraskustega lapsi järele on keeruline ülesanne. Kui õpetaja ei suuda oma ülesannetega laste huvi äratada ja nende motivatsiooni säilitada tekivad käitumisprobleemid. Ideaalne variant on kui klassis vähe õpilasi ja õpetaja võib lapsi õpetada nende vajaduste lähtuvalt. Aga see on unistus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatus
Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid. Pestalozzi kirjutas lastevanematele raamatuid. Oluline muutus lähenemises ja pedagoogika käsitluses. Rõhutas, et kõik on võimelised õppima, olenemata seisusest. Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu. ,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804
vaja teostada, et õppida tundma loomulikku inimest? Ja millised peaksid olema vahendid, mis lubaksid neid katseid ühiskonnas läbi viia? Ma ei püüa küll kaugeltki probleemi lõplikult lahendada, aga usun siiski, et olen selle teema üle piisavalt järele mõelnud, et juba praegu söandada väita: suurimad filosoofid ei ole parimad neid katseid juhtima, võimsaimad valitsejad ei ole sobivaimad neid läbi viima. Pealegi on väga vähe alust loota, et säärane koostöö kunagi teoks saaks või vähemalt, et kumbki pool näitaks edu saavutamise nimel üles küllaldast visadust, täpsemalt öeldes, vajalikku järjekindlat valgustatust ja head tahet. Need uurimused, mida on nii raske läbi viia ja millele on siiani nõnda vähe mõeldud, on siiski ainsad vahendid, mis meile jäävad, et ületada tohutu hulk raskusi, mis ei lase meil inimühiskonna tegelikke aluseid tundma õppida. Just see teadmatus
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust tulu, et ettevõtmine on mõlemale osapoolele edukas ja teine inimene ei kasuta sind kuidagi ära. See ei ole mitte üksnes äris, vaid ka tavalistes inimsuhetes ja koostöös VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. Võidan-kaotad m
eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita. (lk 18)
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12
Eetilised väärtused (Michael Josephon, 1988) · Ausus (honesty) · Ausameelsus (integrity) · Lubatuste pidamine (promisekeeping) · Usaldatavus (fidelity) · Avatus (fairness) · Teistest hoolimine (caring for others) · Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) 1 Eetilised lähenemised ärieetikas · Relativism võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs,
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja
Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda. Kindlasti on! See näitab kindlasti ametniku professionaalsust, tulla toime ka kõige raskemate inimtüüpidega. Väga oluline on, et kliendi probleem või mure tõesti huvitab ametnikku. Tuleb vältida vaidlemist või pahameele välja näitamist hoidmaks ära inimese pettumust. Suur oskus on olla empaatiline. Ametnik peab väljendama oma empaatiat andes edasi signaali, et ta mõistab ja saab probleemist aru (asetab end mõtteliselt kliendi olukorda). Seejuures tuleb vältida empaatia muutumist haletsuseks. Minu töös tuleb selliseid rakseid noori väga tihti ette, kuid võin julgelt väita, et olen sellised olukorrad edukalt üle elanud ja sealt hoopis uusi kogemusi ammutanud. Kindlasti inimese enda kogemused toetavad empaatiat; näiteks juhul, kui nõustaja on ise samalaadset olukorda kogenud ja seda jagab. Isiklik kogemus
tähtsaid väärtusi. Bettelheimi suurim mure näib olevat see, et vanemad ei suuda laste ellu sisse elada ning karistavad neid põhjustel, mida nad endale ei teadvusta. Ja kõige hullem on see, kui vanemad seda ei mõista, ning usuvad end kogu aeg tegutsevat lapse heaolu nimel. Mille poolest on vanemad lapsele tähtsad? Ema tähtsus. Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga esimeste elukuude jooksul. Loomulikult peeti alguses selliseks vanemaks endastmõistetavalt ema, sest juba varased arengupsühholoogilised uurimused olid näidanud, et ema kaotusel on laste jaoks rasked tagajärjed. Isa tähtsuse ,,unustamises" võime vahest kõige enam süüdistada briti etnoloogi John Bowlbyt (1951; 1969), kelle kiindumusteooriaga on isa tähtsust vähendavaid seisukohavõtte sageli põhjendatud. Tema arvates on ema lapse kiindumuse esimene ja tähtsaim objekt ning laps püüab tema lähedust kogu aega säilitada.
Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust. Paraku murti nende loovate, iseteadlike, originaalsete ja tülikate olendite tahe varasematel aegadel vitsa, hukkamõistu ja armastusest ilmajätmisega (viimasest on kirjutanud psühhoanalüütik Alice Miller raamatus "Andeka lapse tragöödia"). Üks neist oli Libahundi Tiina, kelle teistmoodi-olemine sai ohtlikuks tervele tollast külaelu kandnud vaimsele alusele. Vahest võib nüüd loota, et loovad vabadust armastavad hinged kui nad on ära tuntud pääsevad kergemini nõiajahist ja tuleriidast. Viimase tsiviliseeritumateks vormideks oleks isolatsioon, tõrjutus, veidraks tembeldamine jne. Nad on küsitavaks teinud ühe võimsa kultuuri alustalad: hierarhiad ja täiskasvanute võimu. Tundlikud ja nägijad vanemad on õppinud imetlema oma lapsi, nii nagu Kerttu Soans. Ja neilt õppima kas või seda, kuidas loobuda oma kinnistõdedest ning vanema
tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
rahvusgrupp omaks. · Tal puudub ametlik kõrgharidus, kuid ta oli vanemas eas Harvardi auproffesor. · Tuntuks on ta saanud oma isiksuse teooria abil, mis põhineb kaheksal arenguastmel. Isiksus areneb sünnist surmani. Need astmed põhinevad kriisidel, mida inimesed peavad ületama. · Isisksuse areng määretlatakse sotsiaalse keskkonna poolt. KAHEKSA ARENGUASTET 1. Sünnihetk- poolteist eluaastat: õpitakse tundma, kas keskkond on sõbralik, kas sellele võib loota, kas see täidab kõiki vajadusi või tuleb ette halba kohtleminist ja puudust. See aste moodustab isiksuse fundamendi. a. Usaldus b. Mitteusaldus 2. 1,5- 3a : lapsed testivad vanemaid ja keskkonda- mida neil lubatakse ja mida mitte. Tunnevad vabadust, kuid ka sõltuvust. Autonoomia saavutatakse kui lapsi julgustatakse paljusid asju ise tegema. Liigne piiritus ja kontroll tekitab lapses häbi ja kahtlustunde-
annaabi.ee 
