• Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) • Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND – Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus, oled kuulnud seda. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste
Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk
naabri kass Nurr) esindus inimese peas on kassi mõiste, mida tähistatakse eesti keeles sõnaga kass Tunnusteteooriad · Et tulemuslikult mõelda on vaja mõisteid mõttes esitada ja liigendada · Pole ühtset seisukohta, kuidas mõisted on vaimselt esindatud · Tunnusteteooriate kohaselt ehitatakse mõisted üles algelementidest tunnustest · Keeles on tunnused tihti esindatud omadussõnadena Defineerivate tunnuste teooria Defineerivate tunnuste teooria · Ajalooliselt vanim käsitlus, loodi antiikajal · Praegu käibib eelkõige filosoofide ja keeleteadlaste hulgas · Teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte, on täpselt defineeritav Defineerivate tunnuste teooria
Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas) Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria: Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema) Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt Defineeritavate tunnuste teooria probleemid: Mõisteid raske defineerida; hästi ja halvasti defineeritavad sõnad
o Mõisted Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus Mõistet tähistatakse sõnaga Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil · Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste o Selle teooria kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. o See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla, on täpselt
- mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus" · General intelligence (üldintelligentsus)
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Heuristikud Mis on heuristik? Heuristik on puuduliku info põhjal otsustamise reegel (kui..., siis...), mis annab kiirema, ökonoomsema ja /või täpsema tulemuse kui süsteemsem infotöötlus. Heuristikud toimivad nii automaatselt kui teadlikul tasandil; nii sotsiaalsetes kui muudes küsimustes. Heuristikud võivad olla nii kaasasündinud, kogemusest tekkinud kui sotsiaalselt õpitud. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile viinud). Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk garanteeritakse. Kognitiivseid ressursse mingite otsuste tegemisel hoitakse kokku kasutades heuristikuid aega säästvaid mentaalsed otseteid, mis taandavad keerulised otsustusprotsessid lihsateks rusikareegliteks. Need on kiired ja lihtsad, kuid tuleb silmas pidada, et infotöötlus võib olla kallutatud.
4. Osa: lõpetamine ·Laps lõpetab söömise ·Laps tänab ja lahkub lauast ·Ema koristab nõud ·Ema peseb nõud Kuidas õpitakse stsenaariume? · Vanemate jt täiskasvanute ning sotsiaalse keskkonna mõju: Kooskonstrueerimine · Stsenaariumid arenevad juba kõne-eelses eas imikutel (lapsed kordavad tegevusi) · Edasi: kui lastelt nende tegevuste kohta küsida, räägivad nad ajaliselt õiges järjestuses, mis neil kordadel juhtub, samuti teavad nad tegevuse eesmärki). · Lapsi aitab meeldejätmisel tegevuste kordumine, mis on eriti oluline kõne-eelsel- ning algsel kõnetasemel, hiljem selle tähtsus kahaneb. · Täiskasvanute kõne hiljem olulisemaks · Laste mälu areneb laps-täiskasvanu suhtlemises, kui koos
1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4. baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad kui sub- ja superordinaarse taseme mõistetel Prototüübiteooria probleemid · Kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi · Liiselt suur rõhk tajul · Esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena · Tähtsad ka mõistetevahelised seosed · Raha, dokumendid, kuldasjad, lapsed Kas tegemist on poissmehega? · Alfred pole abielus, elab oma pruudiga koos juba 23 aastat. Suhe on õnnelik ja stabiilne. · Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris. · Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast.
Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause. Keele omandamise teooriad õppimisteooria(Skinner), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine(õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Defineerivate tunnuste teooria algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused.
a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed reeglid c
Formaalsed 12 Abstraktse mõtlemise omandamine. Praktilised ülesanded- katsed operatsioonid Probleemidest hüpoteetiliselt mõtlemine ja Tegevused lihtne-->keeruline järelduste tegemine tuletatud süstemaatiliste Õpilaselt õpilasele deduktsioonide abil. Kollektiivne arutlemine Analüüsivad ülesanded Motiveerivad/kõnetavad ülesanded Arvamuse/maailmapildi jagamine Kõige õigema vastuse
Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk)
............................................51 ALLIKAD................................................................................................................................54 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine? Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele. Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia. Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus, neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele:
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend paaritub p
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Ontogenees organismi individuaalne arenemine Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum Fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum Kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused Kognitiivne areng · Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel · Kaasasündinud huvi · Skeemid, nende võrdlemine tajutavaga, ebakõla assimilatsiooni kaudu Sotsialiseerumine vajalik kognitiivne võimekus, et võtta omaks reeglid; emotsiaalne küpsemine; kõlbelise mõtlemise areng (L. Kohlberg) Isiksuse areng E. Erikson (psühhosotsiaalne arenguteooria). Elutsükli kaheksa astet (1968) Kohlbergi moraalse arengu mudel: 1. Aste allumise ja karistuse orientatsioon; reeglitest kinnipidamine kaaristuse ja problemide vältimiseks 2. aste- hedonistlik orient
luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus.
Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused
Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
