Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtlemine ja mõtlemise areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kass, defineerivate, kujundite, stsenaarium, operatsioon, eksperdid, operatsioonide, eluaasta, eelne, algajad, stsenaariumid, arenguteooria, põhimõisted, assimilatsioon, akommodatsioon, jäävus, kitsamalt, kujundid, mõtlemisel, originaal, objektidest, esindatud, käsitlus, kolmnur, varblane, pingviin, prototüübiteooria, strateegiaid, känkimineo Mõisted Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus Mõistet tähistatakse sõnaga Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil · Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste o Selle teooria kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. o See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla, on täpselt
- mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K
On tehtud katse, kus 1315 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Lapsed ei tea nii palju sõnu kui täiskasvanud. 5. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria Selle kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil. Selle käsitluse kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist. Prototüübi ehk iseloomulike tunnuste teooria - Esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid
kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid:
Erinevad: sõna ei ole alati kujund, kuid mõistet tähistatakse sõnadega. Nt kassid- mõistest me saame aru, et need on loomad, aga sõnana on nad eesti keeles kassid, inglise keeles cats jne. Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia. Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi
Defineerivate tunnustena: mõiste esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui pingviin) Prototüüpide e iseloomulike tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid 3. Stsenaarium: inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna enamus igapäevaelu sündmusi kulgeb samas järgnevuses (reeglina ei panda hommikul enne kingi jalga ega minda alles seejärel pesema) Stsenaariumid on olemas paljude olukordade jaoks ja aitavad õigesti käituda. On tavaelus omandatud kui on olemas stsenaarium, viiakse see tegevus läbi automaatselt ja kiiresti, nii jääb rohkem aega uue info tähele panemiseks Stsenaariumides:
(visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule vastupidises suunas 25489351 · Meeldejätmine loetud suunas: pigem lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud
Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Omadused konstruktiivne ja loov, struktureeritus, mõtestatud, osuta ja inimeste vaheline suhtlemine. Struktuur foneemid (15-85), täht/heli. Morfeemid-väikeim üksus mida suudame välja hääldada.Sõnad, fraasid ja lause. Keele omandamise teooriad õppimisteooria(Skinner), mudeldamine(sõnade järgi ütlemine), imiteerimine, harjutamine(õiges kontekstis kasutamine), valikuline kinnitamine. Defineerivate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Defineerivate tunnuste teooria algelemendid on tunnused, defineerivad tunnused on tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet. Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, mõisted asetsevad hierarhiliselt. Probleemid: Mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed. Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused.
1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad neil lahendada keskkonnaga kohanemise probleeme. Põhiliseks uurimisobjektiks oli näljane kass, kes oli puuri (Thorndikese puzzlekasti (Buzzle box)) pandud ja ta soovis sealt välja pääsed toidu juurde. Puurist väljapääsemine sai toimuda ainult läbi kindla tegevuse, näiteks nupule vajutamise teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli
· Kategooria piirid pole selged Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Kogemus · Liikmete tüüpilisus · Meetodid Mõistete esitamise kolm taset · Superordinaarne (superordinate) tase e üldmõiste (nt mööbel). Hästi laialivalguva ja tähendusega mõiste. (elusolend) · Baastase (basic level) (nt tool)(inimene) inimeste mõtlemises erinev tase. See meenub meile kõige kergemini. Koer, kass, lind, liblikas. Seda hakkavad ka lapsed kõige esimesena kasutama · Subordinaarne (subordinate) tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool). (vanaema). Detailsed, Baastaseme erilisus 1. Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad spontaanselt just baastaseme mõisteid 2. Lapsed omandavad baastaseme mõisted kõige varem 3. Baastaseme objekte (pilte) tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära 4
2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised,
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud ming
tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud
- kujundid - meelte kaudu saadud kujutisi või pilte. Mälu - säilitab kujundeid. - память не копирует окружающий мир, а откладывает в том виде, как мы его воспринимаем. - Mäluprotsess - protsess, millega mingeid sündmusi või olukorg’di salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse. 1 Mõtlemine - Mõtlemine - meelte poolt ja muul viisil loodud kujundite manipuleerimine ehk kasitsemine. Keel - kokkuleppiline. - sümbolite süsteem. Tunded - tunded inimestel ja loomadel on samad - ülesandeks on teavitada organismi võimalikult kiiresti teatud liiki olukorras ning valmistada teda ette kindlal viisil tegutsema. Tegevuse juhtimine - psüühika juhtib tegevust (например, если человек хочет стать отлетом, то ему надо
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
visuaalse ja ruumilise info töötlemisel. Selle järgi kas isik suudab sda objekti suuliselt kirjeldada (fonoloogilne ring) või oskab joonistada selle paiknemist (visuaalruumiline v.) Milline on töömälu roll nägemisinfo manipuleerimise ja sünteesimisel? Fonoloogiline ring aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks ja objektide kombineerimine sõltub visuaalruumilisest visandiplokist. Visuaalruumiline märkmik võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Kuidas erineb vaimusilmas roteerimine tajust? Roteerimine on aeglasem protsess, on seotud parema aju poolkeraga. Taju ei vaja mälu, ent roteerimise puhul peame olema objektiga tuttavad. Taju võib olla 2D, roteerimine alati 3D. Milles seisneb episoodilise vahehoidla funktsioon? Episoodiline vahehoidla hoiab endas integreeritud infot ehk osakesi episoodidest või sündmustest multidimensionaalse koodi abil,
aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. Põhiprotsessid skeemide konstrueerimisel- Inimese teadvuses formeeruvad motoorsed, tunnetuslikud ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikud baasid. Mida suurem see on, seda paremad on väljavaated toimetulekuks erinevates situatsioonides. Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega
kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) (egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)- (põhjused-tagajärjed), 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)- Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria: 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)- oraalne periood (sünd-1a)-Imemine; anaalne periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm (Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent
3) Strateegia valik 4) Informatsiooni (teadmiste) korrastamine 5) Ressursside hindamine 6) Jälgimine 7) Hindamine 8.5. Takistused probleemide lahendamisel Vahest on probleemi lahendamiseks vajalik ülesande ümbersõnastamine ehk korrastamine. Ülesande lahendamist võivad takistada piirangud, mida inimesed endale kunstlikult seavad. Samuti takistavad lahenduse leidmist eelnevad kogemused ja teadmised. 8.6. Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele: eksperdid ja algajad Õppimise tulemusena suurenevad inimese teadmised ning oskus probleeme lahendada. Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama. Algajad on nn tavainimesed, kellel on konkreetses valdkonnas mingid teadmised, kuid nad ei pea neid aktiivselt ja pidevalt kasutama. Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide
EHK: omandamine, säilitamine, meenutamine Mälu omandamine: teadlik ja juhuslik õppimine. Staadiumiteooria infot säilitatakse töömälus seni, kui sellele mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu. 9.Mõtlemine kujutis e mentaalne representatsioon psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad.
uues probleemid ja ring hakkab otsast peale. Millised on meistrite ja algajate erinevused probleemide lahendamisel? Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskuski päevast päeva kasutama. NT: Oma valdkonna arstid, füüsikud, poemüüjad. Algajad on tavainimesed, kellel on konkreetsest valdkonnast mingid teadmised, kuid nad ei pea neid aktiivselt ja pidevalt kasutama. Paljudele ülesannetele, millega algajad on raskustes, on ekspertidel lahendus mälus olemas. Erinevused: - eksperdid esitavad mõisteid teisiti, kui algajad; - Kuidas probleem on määratletud ja esitatud algajad kulutavad sellele vähem aega kui eksperdid. Eksperdid lähtuvad oma erialastest teadmistest. Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtudes. Mida selgemalt on esitatud probleem, seda lihtsamalt ja kiiremini leitakse lahendus.
grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?
- eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F
- eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F
Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel. Sünnihetkel on olemas enamik närvirakke, aga nendevahelised seosed arenevad alles pärast sündi.
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus.
Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2
lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
Vahetu m'lu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn maagilise arvuga (George Miller), mis näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja reprodutseerima. See arv on +/-2 (umbes 5 ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises). Meeldejäetava info üheks tunnuseks on tema emotsiogeensus – võime esile kutsuda tundmusi, olla erutav, ohtlik või hoopiski igav. - Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30. eluaasta vahel. Hiljem algab mälu üldvõimekuse langus. Professionaalne mälu aja abstraheerimisevõime võivad isegi paraneda või säilitada oma taseme vägagi pikka aega. Vahetu mälu halvenemist kompenseeritakse materjali oskuslikuma organiseerimisega ja kogemustel põhineva üldistuse ja järeldusvõimega. Raskusi põhjustab aga hoopis see, et kord juba kujunenud seoseid ja stereotüüpe on üha raskem ümber kujundada ja nende asemel uusi luuba, ilmub mälutegevuse rigiidsus ehk paindumatus.
annaabi.ee 
