Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile.
Koraanis märgitakse ka kahekümne viie prohveti nimed. Koraan õpetab inimest elama, et ta ei pöörduks valele teele ja et ta peale surma põrgusse ei satuks. Koraan ei luba joonistada inimesi, loomi ega lilli. See on ka põhjus miks moseede seintel on ainult geomeetrilistest kujunditest joonistatud pildid. Kes järele teeb saab karistatud. Jumal on kõikvõimas ja tal on üheksakümmend nime (Kohtumõistja, Ilmutaja, Säilitaja) peale mille veel üks nimi, mida keegi ei tea. Koraan on originaalis kirjutatud araabia keeles, kuid teda on ka tõlgitud teistesse keeltesse. Moslemi lastele on Koraani lugemine hariduses väga oluline. Selleks on loodud koolid.
Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Peapiiskop kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja. Medrese Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool. Dzihaad- islami usukohustus, püha sõda 622 a Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama uut usku; põgenes tagakiusamise pärast Mediinasse; islami ajaarvamise algus 630 a sõitis ta koos oma toetajatega tagasi Mekasse, muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Muhamedist sai araablaste valitseja. 1453 a sultan Mehamedi väed piirasid Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile
Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum
Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Islami haridus põhines Koraanil ja nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid. Koolides õpetatakse põhiliselt usuõpetust, sariaati ja sunnat, kuid ka araabia kirjandust ja loogikat. ·Islamis oli väga tähtis perekond ja tihti pere solvamisega võis kaasneda veritasu. Islami seadused pööravad suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale.Võrreldes eelneva naisteseisundiga tõi islam kaasa esialgu õigusliku seisundi paranemise. Islami maades on lubatud võtta mehel seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke
Templite külastamisel tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Moseede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad.Toitu süüakse üldjuhul parema käe sõrmeotstega. Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks. Hinduism on Indias jalevinud usund. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks ja see usund on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga
väärtuslikku teavet maailma kohta. Marokolase alIdrisi koostatud kaardil oli esmaselt ära märgitud ka Eesti (1154). Koolid ja haridus Kirjaoskus oli vähe levinud ja kooliõpetaja elukutset ei hinnatud. Hariduse aluseks oli Koraan. Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedid eluajal, peamiselt õpiti seal Koraani pähe, pisut kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Osad noored aga olid püüdlikumad ja varsti kujunesidki moseede juures keskõppekeskused ja ülikoolid ehk medresed (Bagdad, Kairo, Damaskus ja Tunis). Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigused ja pärimused ning Koraani kommentaarid ja teoloogia. Kestis 4-6 aastat, õppejõud said palka, tudengid stipendiumi. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Zanritest olid lubatud tõsielulised jutustused. Tuntumad kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd", ligi 300 lugu, avaldati 1835. Egiptuses. Luuletaja Firdausi koostas rahvuseepose
See on kõrge torn, mis on tavaliselt moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla väga erinevad täisnurkne, spiraalne, silindriline või nende kombinatsioon. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja
See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus. Seda
määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua, lõbutseda, harrsatada suguelu päikese tõusust loojanguni. 5. Palverännak Mekasse on kohustuslik vähemalt kord elus
Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk-
Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse
Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas
koraan. · Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde Muhamedi eluajal.Põhiline aeg kulus seal koraani pähe õppimisele ja muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele,pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslemite haridus piiruduski neis nn koraanikoolides omandatuga. · Oli ka edasipüüdlike noori kes kogunesid tuntud teadlaste ümber.Neist kõrgema astme ringidest kujunesid peagi moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid-medresed.Traditsiooniliseks õppeaineteks olid loogika,araabia kirjandus,islami õigus,islami pärimused,koraani kommentaarid ja teoloogia. Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku.
Kopti kristlased, kes on suurim religioosne vähemus Egiptuses, on kõige negatiivsemalt mõjutatud kogukond. Koptid on muutunud tähtsusetumaks peale 1952. aasta coup d'état'id, mida juhtis Gamal Abdel Nasser. Tänapäeval peavad kristlased hankima presidendi nõusoleku, et isegi väikseimat remonti kirikus teha. Kuigi see seadus kergendati aastal 2005, peavad koptid jätkuvalt vastu astuma mitmetele takistustele, ehitades uut või uuendades vana kirikut. Moseede ehitamisel aga neid takistusi pole. Lisaks sellele koptid kurdavad, et nad on minimaalselt esindatud õiguskaitses, riigikaitses ja avalikus sektoris ja et nad on usu pärast diskrimineeritud töö juures. Kopti kogukond ning paljud teised inimõiguste eest võitlevad inimesed (näiteks Saad Eddin Ibrahim ja Tarek Heggy) väidavad, et kristlasi, kes töötavad valitsuses ei ole võrdeliselt nii palju, kui Egiptuses on koptisid, kes moodustavad 10-15 % kogu Egiptuse elanikkonnast. 32
Palveliigutusi tehakse üheaegselt imaami järgi. Reedel loeb imaam ka Koraani ja peab jutlust. 3) Saum paast. Kalendri 9. kuu e. ramadan'il ei tohi moslem päikesetõusust loojanguni suitsetada, seksida, ravimeid tarbida, lõbutseda (on riike, kus see on lubatud). Vabastatud on: nooremad kui 10 aastased, imetavad naised, rasedad, haged, sõdurid (kes on sõjas), rändajad. 4) Zakat- maksu tasumine (2,5 %). Kasutatakse: koolide, haiglate ja moseede ehitamiseks; relvade andmiseks, kui on dzimhad. 5) Hadz palverännak Mekasse. Toimub 1 kord elus. Vabastatud on vaesed ja haiged. Meeste riietus 2 valget hõlsti (õmblust ei tohi olla). See on koht, kus naistel ei tohi olla rätikut näo ees. Palverännakul täidetakse kindlaid riitusi: a) Meka linnas asub Al-Haram'i mosee, mille keskel paikneb kõige püham Kaaba tempel. Idapoolses seinas on must kivi (meteoriit). Palverändur käib 7 korda ümber
Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema rituaalselt puhas nagu peab olema puhas ka koht, kus palvetatakse. Seda peetakse puhtaks siis kui koht on kuiv. Selleks kasutatakse palvevaipa. Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Moseede juures pesemiskohad. Seda protseduuri võib läbi viia ka liivaga. Õige palvesuund on Meka ja sealse Kaba pühamu suunas. Iga Mosees seinas süvend, mis osutab palve suunale. Palvusi võib teha nii üksinda kui mitmekesi. Kõige olulisemaks päevaks on reedene keskpäevane palvus, mis toimub Mosees ja kuhu kogu islamiusuline kogukond peaks kokku kogunema. Sellisel päeval loetakse ette jutlus. On ka kindlad palve asendid ja liigutused, liigutuste sarjasid nimetatakse rak'a
Tayyip Erdoðan kolm aastakümmet kestnud verise sõja kurdidega, kes moodustavad viiendiku Türgi 80 miljonist elanikust. Koos rahuga tuli populaarsus ning ilmalik kurdi partei võitis järgnenud valimistel parlamendis kohti. Muud tähelepanekud Saksamaal elab kolm miljonit türklast ja mitusada tuhat kurdi. Saksamaa türklaste ja kurdide vahel on puhkenud tüli Süüria kriisi üle Võitlust Põhja-Süürias kasutatakse võimalusena ässitada üles Türgi taristu ja iseäranis moseede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale. Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa
Mõndades sisekambrites on kasutatud ka suuri punaseid graniidiplokke. Seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. Ehitis koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5-15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkuseks mõõdeti umbes 230 meetrit. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, kuid tänapäevani on säilinud 137 meetrit. Üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja moseede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid. Mesopotaamia Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse tsikuraatideks ehk astmiktempliteks. Iidsetel aegadel värviti neid kulla ja pronksiga. Voodrid kaeti erinevate värvidega, mida seostatakse astroloogiliste tähendustega. Kuningad lasid mõnikord graveerida oma nimed nendele värvitud tellistele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tippu viisid trepid.
Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad. Kanoonikud usutegelased vaimulikkonna nimekirjas. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu.
uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt. Õpiti : koraani, teoloogiat, õigusteadust, matemaatikat, araabia keelt ja kirjandust ning loogikat. Ideaalseks peeti, et inimene tunneks viisakust, vanasõnu, etiketti, oskaks maitsekalt riietuda ja käituda igas seltskonnas. Araabia keel Tänapäeval räägib u 200 milj. Inimest
valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, võid mõni ruupia, aga ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimusega ( põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). Templite külastamisel ( kui sisse lastakse) tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Moseede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta ennast samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades).
Põhivoolud: stunniidid enamus islamiusulisi elavad Põhja-Aafrikas, Türgs, osaliselt Iraanist ja Araabia ps.-l, tunnistavad usujuhtidena kõiki prohveteid; siiidid elavad Iraagis ja Afganistaanis, tunnistavad usujuhtidena ainult Muhamedi otseseid järeltulijaid. Olulisi araablaste kultuurisaavutusi: arhutektuuris moseed; geograafias 1154 kanti maailmakaardile, Tallin k.a., Kolõrani nime all; teaduses ja kirjanduses ,,Tuhat üks ööd", Moseede juurde rajati koole, Kreeka õpetlaste teoseid tõlgiti kreeka keelest araabia keelde. VARAKESKAEG Varakeskaeg (5-10. saj.) Euroopa oli vaene ja killustatud, talupojad sõltusid rüütliseisuses maavaldajatest. Kõrgkeskaeg (11-13. saj.) jõukus kasvas, lääne-eurooplased läksid vallutusretkedele itta, põhja ja lõunasse. Hiliskeskaeg (14-15. saj.) elanikkond vähenes katku tõttu, majanduslikud raskused, kujunes kapitalistlik ühiskond.
elama asunid nahkhiired. Seejärel kadus aardeotsijatel ja hauaröövlitel huvi Cheopsi püramiidi vastu. Kuid mõned röövlid huvitusid ka muust. Araablased süütasid ja hävitsid 1168. Aastal osa Kairost, et see ei satuks ründavate ristisõdijate kätte. Linna taastamisel kiskusid egiptlased püramiide katvad säravvalged lubjakivplaaid maha ja kasutasid neid uute hoonete ehitamiseks. Tänapäevalgi võib neid katteplaate leida paljude vanalinna moseede juures. Algsest ehitisest jäi alles vaid tänapäeva turiste paeluv astanguline püramiidium. Röövlite saagiks langes ka püramiidi tipuplokk ja ülemised kivikihid, mistõttu ulatub Cheopsi püramiid tävapäeval mitte 146,6 vaid 137,3 meetri kõrgusele, ning selle tippu on moodustunud ligikaudu 10-meetriste külgedega ruudukujuline platvorm. Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat
Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks. Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle. Missale Romanumis (1570) sinine ühendati jumala, igaviku, süütuse ja usu värviks. Islamis on tumesinine truuduse ja ühenduse värv, moseede, linnade ja maapealse elu värv. Sinist on palju araabia ornamentikas ja mosaiikides. Muistses Palestiinas usuti, et siniste ja roheliste pärlite kandmine kaitseb kurja eest. Iraanis on sinine leinavärv. Süürias ja Armeenias on leinavärviks taevasinine. Sinine tähistab rahu ja vaikust. Juutide jaoks on sinine taeva ja hinge värviks. Türgi-mongoli kirjanduses räägitakse sinistest lõvidest ja tiigritest. Tsingis Khan põlvnevat sinisest hundist.
esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36
või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, võid mõni ruupia, aga ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimusega ( põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). (1) Templite külastamisel ( kui sisse lastakse) tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Moseede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta ennast samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). (1)
Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus ja kangelasluule põhjal kujunes LõunaPrantsusmaal trubaduuride luule
joontega, mida vahendati eurooplastele. Nii sai Euroopas tuntuks nn araabia numbrid ja malemäng. Samuti on paljud Euroopas kasutatavad üldsõnad araabia keelest. Kalifaadi hiilgeaegadel oli üldine haridustase ja õpetlaste silmaring palju kõrgem, kui Lääne-Euroopas. Haridus põhines Koraanil. Enamus koolides õpiti peale Koraani ka arvutamise algtõdesid ja kirjutamist. Osad jätkasid õpinguid mõne õpetlase juures. Nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid medresed (õpiti koraani kommenteerimist, usuõpetus, islami seadus ja pärimus, araabia kirjandus, loogika). Araablased tõlkisid kreeka õpetlaste töid araabia keelde.
docstxt/.txt
Raportis märgitakse, et usuvabaduste olukord on oluliselt paranenud Gruusias, Indias, Türkmenistanis, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis (Kristlik leht kuulutaja). Sveitsi minaretikeeld jõudis inimõiguste kohtusse Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus on saanud kuus kaebust Sveitsi minaretikeelu kohta, mille kohaselt keelati riigis uute minarettide ehitamine. Rahvahääletuse tulemusena kirjutatakse Sveitsi põhiseadusesse lause, mis keelab riigis moseede juurde palvusele kutsumiseks mõeldud tornide ehitamise. Sveitsi on minaretikeelu järel tabanud kriitikalaviin ja rahva otsus pole paljudes välisriikides leidnud mõistmist, vahendas AFP. Teiste seas on kohtule kaebuse saatnud ka Genfis elava moslemikogukonna prominentne liider Hafid Ouardiri, kelle sõnul rikub keeld Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Kas kaebused ka menetlusse võetakse, selgub paari kuu jooksul (Jürgen Tamme 2009)
Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki Hispaania, Egiptus, Süüria Iraak ja Iraan. Tegelik võim riigis läks sultanite kätte. Iraanis ja kesk-aasias palgati sõjateenistusse rahvaid silmapaistvaimad türklased
Skulptuur leidis Venemaal vähe viljelemist. Ümarplastikat ei olnud. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mosee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu
19. sajandi ning tanzimati perioodiga hakkasid kirjanikud kasutama lääne-stiili. Türgi arhitektuur on samuti suurepärane näide eri rahvuste segust. Tavapärastele Bütsantsi ehitistele lisaks leidub palju Ottomani impeeriumi-aegseid maju. 18. sajandist alates on Türgi arhitektuuri mõjutanud lääne stiilid- seda on eriti märgata Istanbulis, kus Sultan Ahmedi mosee on kõrvuti pilvelõhkujatega. Türgi rahvuslik arhitektuuri on kõige paremini näha just moseede põhjal. Sultan Ahmedi mosee (,,Sinine mosee") Türgi populaarseim spordiala on kindlasti jalgpall nii professionaalsete kui ka amatööride võistkondade mängudega, mis naelutavad kümneid miljoneid inimesi iga nädal teleri ette. Populaarsus on toonud ka edu- Türgi saavutas 2002. a jalgpalli MM-il 3. koha. Viimastel aastatel on paljud Türgi mängijad läinud mängima välismaa tippklubidesse, nagu näiteks Inter Milan, Barcelona, Parma jne.
suudab vastavalt seisusele ülal pidada. Lisaks koraanile juhinduvad moslemid ka sunnast sunniidid, need on moslemite märkem ja ütlused, mis täpsustavad koraani. Veidi vähem on siiite, kes pooldavad neljandat kaliifi ja tema järeltulijaid. Islami pühakoda on mosee, mille juurde kuulub ka kindlasti mitu minaretti. Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus
nakkushaiguseid. Teadus. Iskud saavutused teosed ja kirjandus lk58-61 10saj al- horezmi entsüklopeedia teaduse võtmed. Soositi teaduse arengut mis ei olnud vastuolus koraaniga. Ennamus asju oli seotud koraaniga teaduses. Tehti juba 10-11saj sõnaraamatuid. Ibn mansur tegi esimese entso. Ibn sina sai tuntuks meedikuks. Al-idrisi koostas 1. maailma kaardi.kus oli eesti kirjas. Kirja skus polnud levinud. Hariduse aluseks oli sellel ajal koraan. Tekkisid ka kõrgõppe asutused riigis moseede kõrvale. Islami kujunemine Islam tähendab rahu või alistumist ja moslem on see kes alistub jumalale. Alistudes jumala tahtele on võimalik leida enda ja kõigi inimeste vahel. Jumala tahe on et kogu maailmas valitseks islami usk. Moslemid usuvad ühte jumalasse alahhisse. Kelle saadikud on olnud eri aegadel kristus abraham mooses ja teised. Viimane lõplik sõna anti 6saj muhameedile. Muhameedile olevat dikteeritud jumala poolt koraan
Mykerinose6 püramiid (66 m). Cheopsi püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisama kuulus on ka Giza püramiidideväljal paiknev kaljust välja raiutud 20 m kõrgune sfinks, kellel on vaarao Chephreni näojooned ja kes valvab siin juba enam kui 4000 aastat oma isa Cheopsi, iseenda ja oma poja Mykerinose viimset puhkepaika. Algselt olid kõik kolm Giza püramiidi kaetud siledate kiviplaatidega. Praegu katavad need lihvitud kivid Kairo paleede ja moseede seinu. Kui Napoléon Bonaparte poleks oma Egiptuse sõjaretkele 1788-89 teadlasi kaasa võtnud (sellega andis ta tõuke egüptoloogia sünnile), oleks püramiidid lõplikult hubaseks ehitusmaterjaliks laiali tassitud. NB! Suurenda pilte! a) Vivien Leigh [loe: lii] Kleopatrana filmis ,,Antonius ja Kleopatra" b) Kleopatra oma ajastu papüüroslehel c) Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra"
ehitada Guadalquiviri jõe kaldale ainulaadse mosee, mis oleks emiiri enesehinnangule vääriline (tema järglased võtsid endale juba kaliifi aunime). Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse Suur Mosee, mis omakorda oli ehitatud Kafu mosee järgi (Kafuks nimetati seda Mesopotaamia osa, kus arvati moseede prototüüp sündinud olevat). Ehitus pidi olema täisnurkne, seest sammaste abil jaotatud paralleelseteks löövideks, iga löövi lõpus "kibla" e. sein, mis pidi kindlasti olema Meka suunas. Kiblas asus "mihrab" (väike auk koraani jaoks), sellest paremal "mimbar" (jutlustaja tool), samuti "maksurah" (koht, kus emiir ja teised tähtsad isikud palvustest osa võtsid). Et ehitis liiga lame ei tuleks, otsustas arhitekt asetada 4
kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka inimese harmoonilise arengu printsiipe. Beduiinid- nomaadid õppisid täpselt vibu laskma, hästi ujuma ning loomulikult hästi ratsutama. Lisaks õppis ta kirjutama ja lugema ning kohustusliku hariduse osana ka luule- tama. Rahva esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist sai kalifaadis hariduse ja õpetatuse alus. Moseede juurde hakati asutama algkoole- mektebesid, milles sai tavaliselt õppida tasuta. Koraanilugejaid abistasid koolide organiseerimisel ka kadid- religioossed kohtunikud. 28 Islami ehk muhamedi usk tekkis 7. sajandil. Islami alused on kirjas pühas raamatus Koraanis, mille nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,lugema." Koraani järgi on kõik ini- mesed vastutavad oma tegude ja mõtete eest.
Palvuse lõpus tervitatakse kõrvalolijaid - Ametid mosees: Muezzin o Kutsub inimesi palvele Imaam o Juhib koguduse palvusi o Annab nõu islami seaduste ja tavade osas o Ametisse valitakse tarkuse ja juhiomaduste põhjal Khatib o Peab reedese jutluse · Laste haridus: - Koraani lugema õppimine väga oluline - Moseede juurde rajatud koolid Õpetatakse araabia keelt Õpetatakse Koraani lugemist · Islamis on 5 peamist uskumust neid tuntakse usu 5 sambana ehk usutegudena: - Usutakse Jumalasse - Koraani - Inglitesse - Prohvetitesse - Viimasesse kohtupäeva · 5 alussammast, millega väljendatakse usku igapäevaelus: 1) Usutunnistus (sahada) - Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet
kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka inimese harmoonilise arengu printsiipe. Beduiinid- nomaadid õppisid täpselt vibu laskma, hästi ujuma ning loomulikult hästi ratsutama. Lisaks õppis ta kirjutama ja lugema ning kohustusliku hariduse osana ka luule- tama. Rahva esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist sai kalifaadis hariduse ja õpetatuse alus. Moseede juurde hakati asutama algkoole- mektebesid, milles sai tavaliselt õppida tasuta. Koraanilugejaid abistasid koolide organiseerimisel ka kadid- religioossed kohtunikud. 28 Islami ehk muhamedi usk tekkis 7. sajandil. Islami alused on kirjas pühas raamatus Koraanis, mille nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,lugema." Koraani järgi on kõik ini- mesed vastutavad oma tegude ja mõtete eest.
Keeldu pole kõikjal täidetud, siiski mõned kujutised vaipadel on olnud aeg ajalt võimalikud. Ssee on arhitektuur, tarbekunst ja abstrakten ornamentika, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakorda mosee. Moseesid hakati ehitama juba 7 sajandil. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on tihti üks või mitu poolümarat palvenissi. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on keeruline väänlev taimemotiiv, mis katab pinda ühtlase vaibna. Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevattest kivisortidest. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võmsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja armastus ornamentika vastu. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib
ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha. Haridus Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud. Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka
annaabi.ee 
