Religioon Egiptuses (3)

Usk Egiptuses
Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mošee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri „tuntud uskude“ ( islam , kristlus , judaism ) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni , et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest.
Egiptuses on kõige rohkem mosleme (80-90 % elanikkonnast) ja enamik on sunniidid . Egiptuse moslemitest märkimisväärne number järgivad põlise sufismi käske ja väiksem osa järgib Shi’a’t.
10-20 % elanikkonnast on kristlased , rohkem kui 95 % kuuluvad põlisesse Aleksandria Kopti Õigeusu kirikusse. Teised põlised Egiptuse kristlased on Kopti-Katoliku Kiriku, Kopti Evangeelse Kiriku ja mitmesuguste kopti protestantlike usulahkude jüngrid. Mittepõliste kristlaste kogukonnad asuvad peamiselt Aleksandria ja Kairo linnaregioonides ja on Aleksandria Kreeka Õigeusu Kiriku, Melkite Kreeka-Katoliku Kiriku, Armeenia Apostliku Kiriku, Rooma -Katoliku Kiriku, Piiskopi Kiriku Jeerusalemmas ja Lähis-Idas, Maronite Kiriku, Armeenia-Katoliku Kiriku, Kaldea-Katoliku Kiriku, Süüria-Katoliku Kiriku või Süüria Õigeusu Kiriku liikmed.
Egiptuse põhiseaduse kohaselt peab iga uus õigusakt olema kaudselt islami seadusega kooskõlas. Sunniitluse peamine hanafi kool on suuresti riigi poolt organiseeritud, läbi Wizaret Al-Awkaf (religiooni ministeeriumi). Al-Awkaf kontrollib kõiki mošeesid ja vaatab üle kõik moslemi vaimulikud. Imaame treenitakse imaami kutsekoolides ja Al-Azhar’i Ülikoolis. Teaduskond toetab sunniitlust ja volitab preemiaid, et anda fatwa otsuseid islami küsimustes.
Egiptuses on kaks suurt religioosset institutsiooni. Al-Azhar Ülikool ( araabia keeles جامعة الأزهر) on kõige vanem kõrgemate õpingute islami institutsioon (asutatud 970 pKr) ja peetakse üheks maailma vanimaks säilinud ülikooliks. Aleksandria Kopti Õigeusu Kirik , mille juht on Aleksandria Kopti Õigeusu Kiriku paavst , tunnistab Egiptuse suurt kristluse pärandit. Seda järgivad üle maailma umbes 15 miljonit kristlast; tegutseb koos tütarkirikutega Armeenias, Etioopias, Eritreas, Indias, Liibanonis ja Süürias.
Usuvabadus Egiptuses on kitsendatud äärmuslike islami grupeeringute ning diskrimineeriva ja piirava valitsuse poliitika poolt. Kopti kristlased, kes on suurim religioosne vähemus Egiptuses, on kõige negatiivsemalt mõjutatud kogukond . Koptid on muutunud tähtsusetumaks peale 1952. aasta coup d'état’id, mida juhtis Gamal Abdel Nasser . Tänapäeval peavad kristlased hankima presidendi nõusoleku, et isegi väikseimat remonti kirikus teha. Kuigi see seadus kergendati aastal 2005, peavad koptid jätkuvalt vastu astuma mitmetele takistustele, ehitades uut või uuendades vana kirikut. Mošeede ehitamisel aga neid takistusi pole.
Lisaks sellele koptid kurdavad, et nad on minimaalselt esindatud õiguskaitses, riigikaitses ja avalikus sektoris ja et nad on usu pärast diskrimineeritud töö juures. Kopti kogukond ning paljud teised inimõiguste eest võitlevad inimesed (näiteks Saad Eddin Ibrahim ja Tarek Heggy) väidavad, et kristlasi, kes töötavad valitsuses ei ole võrdeliselt nii palju, kui Egiptuses on koptisid, kes moodustavad 10-15 % kogu Egiptuse elanikkonnast. 32 ministrist on ainult kaks koptit: rahandusminister Youssef Boutros Ghali ja keskkonnaminister Magued George; ja 25 kubernerist ainult üks on kopti (Ülem-Egiptuse Qena piirkonnas). Kuigi koptid on näidanud suurt edu erasektoris; maailma 100 rikkaima inimese hulka kuuluv Naguib Sawiris on kopt. 2002. aastal, Mubarak’i valitsuse all tunnistati kopti jõulud (7. jaanuaril) ametlikuks pühaks. Selles hoolimata langevad koptid vahetevahel viharoimade ja füüsiliste rünnakute ohvriks. Kõige ulatuslikum oli 2000-2001 aastate El Kosheh’i rünnakud, kus 21 kopti ja üks moslem said surma. 2006. aastal toimunud rünnak kolme kiriku pihta Aleksandrias nõudis ühe inimelu ja 17 said raskelt haavata , kuigi ründaja ei kuulunud ühtegi organisatsiooni.
Egiptus oli kunagi ühe vanima juudi kogukonna koduks . Egiptuse juudid , kes enamjaolt olid karaitid, võtsid osa Egiptuse sotsiaalsest, majandus- ja poliitikaelust; üks kõige säravaim Egiptuse natsionalist, Yaqub Sanu' (Abu Naddara), oli juut , nagu ka kuulus muusik Dawoud Husni, populaarne laulja Leila Mourad ja prominentne filmitegija Togo Mizrahi. Peale 1956. aasta Suessi kriisi saatis Gamal Abdel Nasser palju juute riigist välja, paljud olid ka Egiptuse ametlikud kodanikud. Nende Egiptuse kodakondsus tühistati ja vara konfiskeeriti. Algas vaikselt Egiptuse juutide väljaränne, mille haripunktiks oli Kuue päeva sõda Iisraeliga aastal 1967. Tänapäeval on Egiptuses juute vähem kui 500.
Bahá'í usk Egiptuses, mille populatsiooniks on umbes paar tuhat , on kaua aega taga kiusatud. Nende institutsioonid ja kogukonna tegevused on ära keelatud, sest nende usk ei ole riigi poolt tunnistatud , nad ei tohi seda ka kasutada nende isikut tõendavates dokumentides ( islam , kristlus ja judaism on aga ametlikult tunnistatud); seega paljud ei omagi isikut tõendavat dokumenti. 2006. aasta aprilli kohtuotsus tunnistas Bahá'í usku, kuid valitsus kaebas otsuse edasi. 16. detsembril 2006. aastal peale üht istungit otsustas Egiptuse Ülem Administratiivne Kohus mitte tunnistada Bahá'í usku.
On ka egiptlasi, kes loevad ennast ateistideks ja agnostikuteks, aga pole teada, kui palju neid on, sest nende numbrite avaldamine võib ohtu seada seadusliku karistuse määramine usukaotuse baasil (kui kodanik tahab usutaganejat kohtusse kaevata, kuid mitte automaatselt üldsüüdistaja poolt). 2000. aastal üks egiptlasest ateist, kes nõudis kohaliku ateistide ühingu loomist, mõisteti süüdi islami mõnitamises.
Usuvabadus peaks olema tagatud Egiptuse põhiseaduse kohaselt. Egiptlased võivad islami usku pöörata raskusteta, aga moslemitel, kes tahavad kristlasteks hakata, on raskusi isikut tõendavate dokumentide saamisel ja mõni on ka arresteeritud dokumentide võltsimise pärast. Riigijuhid, kes ise on konservatiivsed , raskendavad seaduslikke protseduure, mis on vajalikud seaduse poolt, et vahetada usku. Turvaagentuurid väidavad mõnikord, et usu vahetamine islamist kristluseks (vahel ka vastupidi) võib tekitada sotsiaalseid rahutusi ja õigustavad ennast sellega väites, et nad väldivad niiviisi sotsiaalseid jamasid.