Nimetu (1)

Väärtuste ja tarbimise rägastikus
Tuntud füüsik Albert Einstein on öelnud: “ Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, ei loe.“ Vaadates tänapäeva ühiskonda, näib, et oleme aja jooksul suutnud unustada selle lihtsa tõe. Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas.
Vaadates minevikku , näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest . Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli. Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda. Kui varem tuli kõik eluks vajalik ise toota, siis tänapäeval sõltume supermarketitest. Massiline tarbimiskultus kujundab meie arusaamu elust, ilma et me seda endale teadvustaksime. Ometi ei ole elu põhitõed aastasadadega muutunud, kuid oskus neid väärtustada on hakanud vaikselt hääbuma.
Kapitalistliku mõtteviisi tulemusi võib näha pea igas eluvaldkonnas. Mahatma Gandhi on öelnud, et meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist. Soov parandada oma elujärge ning elada üha jõukamalt tundub olevat justkui iga inimese ülim eesmärk. Selle tagajärjel kannatab nii meid ümbritsev keskkond kui ka me ise. Reostatud loodus, materiaalsete vahendite ebavõrdne jaotumine ning epideemiapuhangud on vaid mõned näited probleemidest, mis meie ühiskonda on tabanud. Isikliku kasu ahnus ei jäta ruumi mõõdukusele ega kokkuhoiule. Sellise ellusuhtumise tagajärgi peab kannatama kogu planeet.
Elu parim osa on see, mida ei saa mõõta ega loendada. Meie elu olulisimad väärtused on tasuta. Võimatu on määrata armastuse, pühendumuse, lootuste, unistuste või isegi aja hinda. Kauaoodatud rikkus ei tähenda tingimata igavest õnne, sest rahaga kaasnevad sageli hoopis pettused ning valelikkus. Jõukusele on võimalik anda ka sügavam väärtus. Oma isekuse tagaplaanile jätmine ning teiste heaolule tähelepanu pööramine ei ole alati lihtne, kuid vastasel juhul on meie elu raisku läinud. Ainult sel viisil võime kogeda tõelist rahulolu. Meie kõige hinnalisemad omadused on need, mis on teistele kasulikud, sest need on ühtlasi kasulikud ka meile endale.
Maailm on oma väärtushinnangute poolest alla käinud. Läbi aastasadade kehtinud põhimõtteid ei peeta enam oluliseks. Tarbimiskultuur hävitab pidevalt meie elukeskkonda. Ometi pole kõik veel kadunud. Niikaua kui on olemas inimesi, kes julgevad elada tõelistele väärtustele tuginedes ning teha õigeid valikuid , säilib ka lootus paremaks tulevikuks.