Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Väärtuste ja tarbimise rägastikus
Tuntud füüsik Albert Einstein on öelnud: “ Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, ei loe.“ Vaadates tänapäeva ühiskonda, näib, et oleme aja jooksul suutnud unustada selle lihtsa tõe. Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas.
Vaadates minevikku , näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest . Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli. Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda. Kui varem tuli kõik eluks vajalik ise toota, siis tänapäeval sõltume supermarketitest. Massiline tarbimiskultus kujundab meie arusaamu elust, ilma et me seda endale teadvustaksime. Ometi ei ole elu põhitõed aastasadadega muutunud, kuid oskus neid väärtustada on hakanud vaikselt hääbuma.
Kapitalistliku mõtteviisi tulemusi võib näha pea igas eluvaldkonnas. Mahatma Gandhi on öelnud, et meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist. Soov parandada oma elujärge ning elada üha jõukamalt tundub olevat justkui iga inimese ülim eesmärk. Selle tagajärjel kannatab nii meid ümbritsev keskkond kui ka me ise. Reostatud loodus, materiaalsete vahendite ebavõrdne jaotumine ning epideemiapuhangud on vaid mõned näited probleemidest, mis meie ühiskonda on tabanud. Isikliku kasu ahnus ei jäta ruumi mõõdukusele ega kokkuhoiule. Sellise ellusuhtumise tagajärgi peab kannatama kogu planeet.
Elu parim osa on see, mida ei saa mõõta ega loendada. Meie elu olulisimad väärtused on tasuta. Võimatu on määrata armastuse, pühendumuse, lootuste, unistuste või isegi aja hinda. Kauaoodatud rikkus ei tähenda tingimata igavest õnne, sest rahaga kaasnevad sageli hoopis pettused ning valelikkus. Jõukusele on võimalik anda ka sügavam väärtus. Oma isekuse tagaplaanile jätmine ning teiste heaolule tähelepanu pööramine ei ole alati lihtne, kuid vastasel juhul on meie elu raisku läinud. Ainult sel viisil võime kogeda tõelist rahulolu. Meie kõige hinnalisemad omadused on need, mis on teistele kasulikud, sest need on ühtlasi kasulikud ka meile endale.
Maailm on oma väärtushinnangute poolest alla käinud. Läbi aastasadade kehtinud põhimõtteid ei peeta enam oluliseks. Tarbimiskultuur hävitab pidevalt meie elukeskkonda. Ometi pole kõik veel kadunud. Niikaua kui on olemas inimesi, kes julgevad elada tõelistele väärtustele tuginedes ning teha õigeid valikuid , säilib ka lootus paremaks tulevikuks.
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tdrk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem

Eetika
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia
Sotsiaal ja õigusfilosoofia
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus ­ vaimuhaigused ­ emotsioonide kasv ­ valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ­ ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk ­ aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke ­ tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus ­ sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut

Õiguse filosoofia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
42
docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles

Sissejuhatus filosoofiasse
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis

Filosoofia
Kultuuriteooria loengu konspekt
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod ­ millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t

Sissejuhatus kultuuriteooriasse
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

● Küsimus on, kus see end peidab. Vastus sellele võimaldab jõuda jõuda välja anaalsest faasist ● Võtmeks selle – ja ka meie kultuuri kristlike aluste juurde – on veene, et tänase olukorra kogu anaal-suse juures on eurooplastel endiselt alles aimdus millegi sügavalt transtsendentse tegelikkusest ● Kogu postmodernistliku sofistika man on enamikul meist siiski seesmine tung „millegi enama“ poole ● See sügavalt inimlik nimetu igatsus, tunne, et midagi olulist on selles elus veel… 1.8 ÕHUTMAADE TÄNANE RELIGIOON ● Aga mis see miski on? Vihjeküsimus Adavere Circ-le K-s nähtud kaubiku küljel olnud reklaamilt – kas sina oled täna juba pannud? ● Kristlikus maailmavaates annab inimelule sihi ja mõt-te Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda romantiliselt partnerilt ● Lühidalt – USA psühholoog John A. Teske väidab, et tänapäevane

Religioon õhtumaises kultuuris




Kommentaarid (1)

kusikaljaks profiilipilt
kusikaljaks: Normaalne kirjand- äri ära
19:05 13-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun