Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale
kohapidajaid, kuulas nende kiidulaulu, kui hea koht see ikka on. Südametunnistus küll piinas, aga uus koorem Mari oli ju õieti selleks majja toodud, et surnud õe lapsi kasvatada, armastust ju õieti polnudki. Südametunnistus oli saamahimule alla jäänud. Nüüd algas Mari nõusse meelitamine. See võttis hulk aega. Romaani kandvaim osa kuulubki sellele. Kirjeldatakse kõiksugu võtteid, mida Prillup suutis välja mõelda, et Mari nõustuks. Lõpuks oli soovitu käes. Esimesel aastal tundus kõik hästi minevat, ka oodatust raskemaks osutunud kauba mahamüümine võis olla tingitud vähestest kogemustest. Kui äri kuidagi ei edenenud, Mari ärakäimised järjest valusamalt mõjusid hakkas Prillup südametunnistuse leevendamiseks rohtu otsima kõrtsides istumisest. Ükski
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, näiteks värskete krist
Kirjandusliku näitena tooksin välja ,,Mäeküla piimamehes" Tõnu Prillupi käitumise. Mees ei oleks vist kunagi osanud arvata, milliseid tagajärgi tema auahnusest ajendatud tegu tuua võib. Müües oma seadusliku abikaasa mõisahärrale, teenis ta sellega Mari vihkamise ja naise feministlike joonte ilmsiks tuleku. Muidugi hakkas Tõnu pärast oma uisapäisa tehtud otsust kahetsema, sest impulssiivne, nagu Mari oli, läks ta edaspidi mõisa trotsist, et mehele kätte maksta. Alles siis, kui Prillup oli Mari juba kaotanud, sai ta oma teo tagamaadest aru ja kahetses, kuid nüüd oli Mari see, kes lasi end paluda ja ei teinud mehe palvetest väljagi. Toimus nö võimuvahetus, mille kaudsetel tagajärgedel Tõnu hukkus ja Mari sai end taas ,,varblasena linnas" tunda, mis sümboliseeris tema uue sõltumatu elu algust. Kohe kindlasti lööb igasugu suhetele mõra sisse kasvõi ühepoolne usalduse reetmine, sest tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee
selles rahaahnes miljöös esialgu vaid kõrvaltvaatajad. Olgugi boheemlane, mõtleb Piibeleht eelkõige praktilise kasu peale, otsustades Sandrile müüdud "Pisuhänna" oma kosjavankri ette rakendada. Vilde viimaseks tippteoseks on 1916. aastal ilmunud ,,Mäeküla piimamees" - tegemist on psühholoogilise romaaniga. Teos räägib eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, põimudes suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Tõnu Prillup oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. Vaese talupoja suur unistus näikse täituvat siis, kui mõisnik teeb talle ühe ettepaneku. Tal pole aimugi, et ta müüb maha oma naise, kaotab inimväärikuse ja südametunnistuse. Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei ole lubanud meestel end käsutada. Prillup pole tihti päri, et Mari on ise tegutseja on ja tema soovidele risti vastu tegutseb
Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks
Kuna Mari tahtis korvi kus munad olid tagasi hakkas Kremer neid lauale laduma. Üks muna kukkus aga maha. Ainult pillaja naeris, vilgas puna põsil, pealtnägija aga jäi üsna tema ootuse vastu tõsiseks. Kremer läks väga ähmi täis Mari käitumisest ja enne Mari minekut haaras tal käest ja käsutas et: "Ütle Tõnule, et ta homme kunturi tuleb -- ütle, et ta juba täna õhtu tuleb!" Viies peatükk: Kui Prillup ,,kunturist" tuli, ei targenud ta oma näole tunnetekohast ilmet anda niikaua kui härrastemaja aknad liiga tihedalt talle selga vaatasid. Ta kõndis paarsada meetrit kiiresti ja alles siis vaatas tagasi ja naeris, astus jälle ja naeris ja nii päris mitu korda veel. Kodu lähedal purskas ta naerma ja tahtis kõikkidele nalja rääkida. Inimesi tuli küll vastu aga ei, ta ei rääkinud. Korraga kukkus ta pikali ja mõtles piimade peale
ja ratsanukud maksid teomaksu Sündmuse aren Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra kremerile. Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer meeldis. Mida rohkem prillup teda sundis seda kindlam mari oli et ta sinna ei lähe Kui kremer teda sindumast loobus ja marile kremer meeldis siis ta ikkagi läks sinna. Probleemid Naiste(mari) kohtlemine ebavõrdselt naisi koheldi sellel ajal kui asju. Nad olid meeste lükata tõmmata. Prillup sundis marit minema teise mehe juurde mõisasse n.ö vahetuskaubaks. Mariküll võitles ja ei lasknud ennast käasutada kuid lõpuks tänu prillupi pidevale
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks. Inimesed uskusid Mari kuna neil olid kõigil juba eelarvamused Tiina kohta ja kuna ta erines teistes oma käitumise ja oleku poolest. Inimesed pidasid kartsid ja pidasid Tiina erinevust imelikuks. Selle tõttu hakati teda ka solvama. Selliste solvangute osalisena puhkeb ta nutma ja plahvatab temagi. Tema arvates on
Triloogiaks nimetatakse kolme romaani, mida ühendab kas jätkuv sündmustik, samad tegelased või ühine idee. Vilde triloogiat ühendab idee: kui talurahvas tahab orjusest vabaneda, saab ta seda ainult võitluse teel. ,,Mahtra sõja" inspiratsiooni sai ta tõigast. 1850 võeti vastu seadus, kus vabastatakse mõisa orjusest. Talurahvale ei seletatud selle seaduse üksikasju. Toimus suur talurahva ülestõus. ,,Mäeküla piimamees" peategelaseks on Tõnu Prillup, kes soovib saada mõisa piimamehe kohta ja selle saamiseks sõlmib mõisnikuga kuritegeliku tehingu. Tema naise õde Mari käib mõisas mõisnikku lõbustamas. Mõisnik on Ulrihc von Kremer, kes on saamatu vanamees kellele hakkab Mari meeldima. Oma ettepanekut tehes arvab mõisnik, et ta käitub aumehena, sest ta on ju mõisnik ja rikas. Tõnu Prillup ei arvesta sellega, et tekivad süümepiinad. Loodetud rikkuse asemel saab hoopiski võlgnik, sest ta hakkab jooma
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28
mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi.
6 1917 "Side" draama 1916 "Mäeküla piimamees" teos valmis paguluses. See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse. Mõisnikkonna esindaja on von Kremer- vana, laisk, lohakas, üksik. Mari- isepäine, noor, lapselik, Prilupi endise naise õde, seob kohusetunne. Prillup- mõtlematu, ahne, kahetsus. Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama
Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. aega norus
Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata, kuid portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor. Vilde „Mäeküla Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor Prillup on lihtne talumees, kelle elus on piimamees“ naine Mari ja seetõttu otsustab ta Prillupiga teha esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma kokkuleppe, et pakub talle tulusat piimarentniku tunnetest selgust saada. talu. Prillup on selle pakkumise üle õnnelik ning Mari on tolle aja kohta äärmiselt iseseisev. ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid
liiga palju. Kindlasti väga kaasahaarav ning kohati ka õudne. Just teismeeas peaks seda lugema. 16 Küsitlus õpilaste seas 7.klass 1. Kui sul on väiksem õde või vend, kas jääb vahel tunne, et sulle ei pöörata piisavalt tähelepanu? 17 vastanu seast vastas 16 eitavalt, üks aga jaatavalt, põhjus oli selles, et õde on noorem ning vajab rohkem hoolitsust ja tähelepanu. 2. Kindlasti on Sul tekkinud olukordi, kus oled vanematega tülitsenud. Millistel põhjustel on arusaamatused tekkinud? Kuidas on need lahenenud? Kas oled tahtnud kodust põgeneda? 17 vastanu seast väitsid 6 õpilast, et nad pole kunagi oma vanematega tülitsenud, 11 õpilast on. Põgeneda pole keegi tahtnud. Tüllimineku põhjused: · koolitööd ja hinded · riietepoes riiete valimine · pole vanematega ühiseid huvisid · Vanemad on ülbed Lahendused: · Läbi rääkimine · minema kõndimine 3
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast
Émile Édouard Charles Antoine Zola (2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja.Émile Zola sündis Pariisis. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri , jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis, sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi.Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kahel korral kukkus ta lõpueksamitel läbi. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis.Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik.Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last.Mitmeid kordi taotles Émile Zola
ning vaesunud mõisnike perekonnad olid degenereerumas. Reaalsete olukordade ja sündmuste alusel käsitleb Vilde ,,Mäeküla piimamehes" talupoja rikastumisiha, aadli mandumise ja abielurikkumise teemat, neid roamaani süzees üksteisega põimides. Konflik romaanis areneb kolme peategelase vahel: Tõnu Prilliup, tema nooriku Mari ning mõisnik Kremeri vahel. Tõnu otsustab rikastud vale valiku abil, mis hiljem talle saatuslikuks saab. Müües maha oma noore naise mõisnikule, saab Prillup endale piimamehe koha. Ent aru saadus, kui palju Mari talle tegelikult talle tähendab, algab Tõnu vaimne ja materiaalne allakäik. Ta küll üritab Mari vahekorda mõisnikuga lõpetatda ent tulutult - äri on äri. Nii algab Tõnu alkoholi sõltuvus ja 19 varsti on ka lõpp tema tulusal hollenderi ametil kuni ühel ööl Prillup külmuks surnuna leitakse. ,,Mäeküla piimamees" on saanud nii tähtsaks romaaniks kolmel põhjusel: rahvusliku
tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. "Libahunt" on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkrolistliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis: rahvaluule pole domineerivalt esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid : · Kas Tiina on tegelikult libahunt? · Kas armastuse nimel on kõik lubatud? · Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapi
Probleemid suurenevad, kui Karini isa jääb pankrotti: sõber ärimees Köögertal teeb ta paljaks. Ometi ei pälvi Köögertal kõigilt, kaasaarvatud Vesiroos ise, muud kui imetlust. Pärast isa pankrotti hakkab Karin oma positsiooni kaotama ja see ajab ta paanikasse. Selleks, et võimalikult seda säilitada, leiab ta, et peab tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab täissöönud koolipapa, osa klassist, kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt
seda just öelda ei saa. Õnneks on minarvates laiskus minust mööda läinud, kuid arvatavasti sõltub see ka inimesest ja tema võimest ennast sundida millekski tahtmatuks, mis tegelikutl tooks talle kasu. Pillamist võiks seletada ka kergema eesti keelse sõnaga, milleks oleks raiskamine minu silmis. Seda sõna võib samuti käsitleda kui laiamist. Kui on palju raha ja seda igale poole mõttetult kulutada, on just nimelt raiskamine minu silmis. Ka toidu ära viskamine ja sellega mõtlematu ümberkäimine on nimelt äärmiselt kahetsusväärne, sest maailmas on äärmiselt palju elanikke, kes peavad elama pidevalt kõht tühjana. Ka lapsed. Juba austusest nende elanike vastu võiks tänada enne söögi kedagi, kasvõi ema, et ta on valmistanud selle söögi ja seda üldse võimaldanud meile. Sellesse ei tohiks suhtuda, kui iseenesest mõistetavasse asja. Toidu, raha, asjade ja kõige väärtuslikuga tuleb käia austusega ümber, sest see on siiski kellegi töö ja vaev. Just
kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrval ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meeleheitel. Kuigi ta üritas oma mehe pilli järgi olla, ei lubanud tema süda oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See tal muidugi ei õnnestunud. Lapsed, kes nii väga vajasid oma isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud hästi. Oma arvamus Mina pean sellist probleemi üsna tõsiseks. Kuna lastele on alati nende vanemad ning
ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. · Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive.
piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. A. H
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust
Ja soovitan seda lugeda kõigil teismelistel, ning miks mitte ka vanematel. 8 Kirjaduskriitika ,,Köitvaim mullune noorteraamat on Aidi Valliku romaan ,,Mis sinuga juhtus, Ann?", Anni seeria kolmas osa. Kui sageli on sarjade järgmised osad esimesest tunduvalt lahjemad, siis Anni lugude kohta see ei kehti. See sari näikse järjest sügavamaks ja sisukamaks muutuvat. Raamatul on mitmeid sarnasusi Helga Nõu teosega ,,Kuues sõrm", kus samuti lükkab sündmused käima üks mõtlematu soov. Sarnane on raamatutes ka õe-venna temaatika ja balansseerimine tegelikkuse ja unenäolise piiril. Oma uues noorteromaanis avaldub Aidi Vallik kui meisterlik ajaga manipuleerija. Kui senistes teostes on olnud kaks paralleelselt kulgevat ajakategooriat, erinevat lugu, siis nüüd on neid rohkem, ühest sündmusest juhtutakse vahest rääkima ka mitmest perspektiivist. Juba ainuüksi selle jälgimine on põnev. Huvitavad on ka raamatus käsitletud teemad: kadedus, reetmine,
Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel. Ta ei hoolinud naisest ja sellest, kas too üldse tahab Kremeriga tegemist teha. Mari oli küll tugev naine, kuid Prillup käis talle palju pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub
maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
