Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moraaliobjektivismi põhjendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moraal, objektivism, moraaliprintsiibid, inimloomus, uurimisprobleem, põhiväide, alluda, moraaliprintsiip, ühesugused, vastuväide, moraalinormid, järgidesUurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised
10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu
Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: · Mäng (male, jalka) · Õigus (seadused) · Religioon · Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid) · Kombed, etikett Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja normid. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata
Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb
relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne
Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia
On vale väita, et on olemas ,,algne põhjus", kuid ka see, et seda ei ole. Maailm ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada. Oleme seotud aru piiridega. Aru ei ole ilma mõisteteta ja mõisted on piiratud kogemusega. Kui inimene lahutatakse metafüüsikast, kaotab ka midagi iseendast. Mõtlemine toodab ideid, millel ei ole vastet reaalsuses. Kant moraalil pole seost sellega, kuidas ja kas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Ainult puhtale mõistusele toetudes oleme võimelised teadma, mis on õige ja väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Emotsioonid ning moraalne kohusetunne on erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (eetika = kohuse-eetika). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid (armastus), on need pigem head kõrvalproduktid, mitte teo põhjustajad.
järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare’i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Mittenaturalism George Edward Moore: Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks
olemasolus. Meem - aju on nagu arvuti, mille sisendiks-väljundiks on meemid (mõistelised 11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Eetika 3 võimalikku tasandit. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus
Sellise kasutuse kohaselt ei saa teada väärasid propositsioone, küll aga võib neid uskuda. Mõnikord me küll omistame teistele teadmisi vääradest asjaoludest,kuid mõtleme selle all, et see inimene oli selles absoluutselt veendunud. Teadmine peab olema faktiivne, kuivõrd meil on vajadus mõiste järele, mis oleks tugevam õigustatud uskumusest. Kui vaatleme olukordi, kus isikul on õigustatud uskumus, mis ei ole tõene,siis me ei kaldu talle teadmist omistama. Vastuväide (Nicholas Maxwell) Newtoni füüsika kuulub teadusliku teadmise hulka, kuid ta on väär. Seega saab teada midagi, mis on väär. Tegelikult see, mida me teame on, et Newtoni füüsika järgi kehtivad need ja need seadused. Ning see on tõene. 69. Põhimõisteid: uskumus Uskumus (belief) - mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Seda tuleb eristada religioossest usust (faith), samuti ebakindlusest väite tõesuse suhtes.
– traditsioonilise käsitluse järgi: õigustatud tõene uskumus Õigustatud tõese uskumise järgi, selleks et midagi teada: pead sa seda uskuma see peab olema tõene sa pead olema õigustatud seda uskuma Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne, s.t. ainult tõde on võimalik teada. Vääraid asju ei saa teada, küll aga uskuda. Teadmine peab olema faktiivne, sest meil on vaja mõistet, mis on tugevam õigustatud uskumusest. Maxwelli vastuväide tõesuse nõudele: Newtoni füüsika kuulub teadusliku teadmise hulka, kuid on väär, seega saab teada ka vääraid asju. Põhimõisteid: Uskumus (belief) – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine väite tõesusele. Seda peab eristama religioossest usust (faith) ja ebakindlusest väite tõesuse suhtes. Tõene uskumus pole veel teadmiseks piisav, uskumus peab olema ka õigustatud.
Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps
..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas võib otsustada, et ühe inimeste õnn või rõõm on suurem kui teisel inimesel. Kuidas on omavahel võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta. 25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol
” On see teadmine ilma uskumiseta? Ei, pigem Antsu väide “ma ei usu seda” tähendab tegelikult “ma ei suuda/ei taha uskuda”. Õppejõud küsib eksamil: millal toimus Jüriöö ülestõus? Ebakindel tudeng satub paanikasse ja ütleb 1343. Tõsi! Kuigi ta pole absoluutselt kindel, et see on õige vastus (ei saa öelda, et ta usub subjektiivse veendumuse mõttes), ta ometi ju teadis õiget vastust!? Kuid see mitte-uskumise vastuväide pole veenev! Pole teadmise juhtum, vaid ainult nö “koolidefinitsioon” kus teadmine = õige vastus? Üldiselt valitseb tõesuse ja uskumise osas epistemoloogide hulgas suhteliselt suur konsensus! 5. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse õigustatuse tingimust. Tibusorteerijatel on tähelepanuväärne võime otsustada, kas äsjasündinud tibu on isane või emane. Eksimine üliharv. Aga chicken sexer pole võimeline ütlema sõnakestki selle kohta, millel
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko
inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad: Eksistents eelneb olemusele. Inimene pole muud, kui see, kelleks ta end teeb. Luues iseennast, loob inimene ka inimkonda üldiselt. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Sartre leiab, et nii moraal kui ka kunstiteos läbib leiutamise ja loomise protsessi, mille olemust ei saa enne määratleda kui see täielikult valmis on. Inimene loob ja vormib iseennast moraalsete valikutega, mis viivad teda ja tema olemust defineeriva lõpptulemini. · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord
On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust. On olemas meetodi mitmekesus ja ka nende omavaheline võitlus; iga meetod tahab oma rakendamist laiendada. Kui tahetakse tuua välja ühtsust selle puhul, siis see võib olla – absolutiseerime ühe meetodi; eriteadused kaovad nii ära. Absolutiseeritakse üks maailmavaade ja ka üks meetod (teaduse kui niisuguse jaoks). Igal meetodil on oma rakenduspiirid. Vastuväide positivismile: ei ole ühte meetodid, vaid on meetodie paljusus; positivism ei aktsepteeri seda, mis faktiliselt on; see ei ole lihtsalt eksimine faktilise olukorra vastu, vaid on ka kahjulik käsitlus – kahjulikkus seisneb selles, et eriteadused kannatavad. On kaks teed: on evolutsiooniline käsitlus – nad need meetodid võitlevad omavahel; parem võidab – see ongi siis kõige parem, s. t. osutab üldteaduste universaalsuseks. Windelband aga
kõnelenud eetikast, saavutamata õigupoolest kunagi üksmeelt milleski olulises. Ilmselt ei saa Singeri teoreetilisel viitesüsteemil olla mingit tegemist absoluutse tõe või selge mõistmisega; parimal juhul on see tema poolt soovitud mugav abinõu. Singer arvab, et inimesed püüavad oma tähtsaid otsuseid motiveerida. See tähendab, et neil on kasutuselt mingisugune moraalikood, või nad on moraalsed agendid, ning et moraal on oma loomu poolest argumenteeriv. Nüüd on küsimus selles, milline on üldkehtiv moraalikood ja kuidas saab selle moraalikoodi üldkehtivust tõdeda ja tõestada. Jätan siinkohal kõrvale küsimuse moraali emotsionaalsest alusest (Mackie 1977) ja oletan Singeri järgi, et kui praktilisel eetikal oleks pakkuda midagi huvitavat, siis on see seotud just moraalsete põhjenduste andmisega (Hare 1981). Argumendi tõeliseks tuumaks on moraali universaliseeritavus ehk üldistatavus
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus
Loomulik seadus pidi olema igavesti ühesugusena üldkehtiv, sest inimese loomus on muutumata. Positiivne õigus on loomuõigussüsteemis sobiv vahend inimeste täiustumiseesmärgi saavutamiseks. Loomuõigus säilitab oma kehtivuse ka pärast riigi rajamist. Riik saab toetuda üksnes lepingule. Riigi eesmärk kindlustama piisava ülalpidamise, rahu ja turvalisuse nautimises. Kui loomulik seadus on kohustuslik ka seadusandjale, siis ei olevat ka kellegi kohustust alluda ,,ülemvõimule, kes käsib midagi, mis on vastuolus loomuliku seaduse keelu või käsuga" [Luts 1997, lk 108]. Immanuel Kant (1724-1804) tuletas kõlbluse a priori puhast mõistusest mitte inimese loomusest. Kõlblusseadus ei ole mingi empiiriline seadus, vaid puhta mõistuse ainus, mis 12 sellega osutub algupäraselt seaduslikuks. Praktiline mõistus aga haarab endasse kõlbluse ehk
annaabi.ee 
