Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline laam põrkuvad Tekivad : Kurdmäestikud, maavärinad. Näit. Himaalaja mäestik
Aluselistes ja ultraaluselistes süvakivimites ning puhastes ränisetendeis, on uute mineraalide moondeline teke aeglane protsess. Enamik moondekivimeid tekib sügavuses 10-30 km. Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid . (1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline,
· liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud
Litosfääri mõiste- Maa väline tahke kivimkest. Missuguste meetoditega uuritakse Maa siseehitust?(6) · Puuraugud · Katsed äärmiselt kõrge rõhuga · Maavärinalainete uurimine · Vulkaanipursked · Meteoriitide sisemuse uurimine · Temperatuurimuuutused Astenosfääri mõiste- Maakoorealune nõrk plastne kest Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus 3+3p. · Erinevalt ookeanilisest maakoorest, on mandriline maakoor väga vana. · Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekiv...
laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud. Kivimite teke- tardkivimid: tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel (graniit-süvakivim, bastalt- purskekivim). Settekivimid: tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest. Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore
moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida nii tard- kui ka settekivimist. Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset)
savimineraalid Kuju: prismalised, plaatjad, plokilised kristallid (kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest Savimineraalid on nad purdsetetes (liivas ja kruusas) kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks. Päevakivid on maakoore levinuim mineraalirühm, moodustades keskmiseklt 65% kivimite koostisest. Neid leidub peaaegu kõigis tard- ja moondekivimites, eriti graniidis, dioriidis, gneisis ja
moonde- ja settekivimitest c. Vanus Vanem- enamasti Noorem- Enamasti üle 1,5 mld a alla 200 mln 3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM Kuidas Magma Sette-, tard-, ja Veekogudesse ja tekib? kristalliseerumi- moondekivimite maismaale kuhjunud ne ümberkristalliseeru- murenemis-, misel keemilise settimise või organismide elutegevuse setetest Näide basalt Gneiss Põlevkivi
laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse sukelduda ja seetõttu kuhjuvd kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort üha paksemaks. Tekivad kurdmäestiku, esinevad maavärinad, vulkaane ei esine (maakoor on väga paks ), sügavamates kihtides tekivad moondekivimid. d
sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Aafrika, India-Austraalia, Antarktika ja Vaikse ookeani laam. Laamade liikumine üksteise suhtes: Lahknedes (ookeanilised), põrkudes
Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel Infiltratsiooniline põhjavesi Kivimite veelised omadused I poorsus; poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p = (v/V)100% veemahtuvus
Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss migmatiit kvartsiit Moondekivimite tekke animatsioon http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html Kivimiringe Animatsioonid kivimiringest: 1) http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page02.cfm 2) http://www.learner.org/interactives/rockcycle/diagram.html Kasutatud materjal: 1. MITMEKIHILINE MAAKERA, Ivar Murdmaa. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/b13195943.html 2
*vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik *protsessid,mis kaasnevad: *ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa sisse:*maavärinad *süvikud *okea mk hävimine *vulkaanid *vulk saared *kivimite moondumine *NT: Filipiini laam,Vaikse ook laam 4.Kahe mandrilise laama kokkupõrge:*kurdmäestikud *maavärinad *NT Himaalaja mäestik-Euraasia laam, Araabia laam 5.Laamade nihkumine küljetsi: *maavärinad*vulkaanid *NT Põhja-Am läänerannik- San Andrease murrang VULKAANID ..
moodustunud vedeliku - basaltse magma- tardumisel. 4. Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte. Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6
Number 4. Tegu on laamade riftitumise piirkonnaga 3.variant I Vasta küsimustele 1. Mille poolest erinevad mineraalid? Nimeta 2 erinevust ja too kumbagi kohta üks konkreetne näide. Värvuse ja kõvaduse järgi. Nt teemant ja grafiit, teemant on kergelt läbipaistev, grafiit tumehall. Teemat on väga kõva, grafiit väga pehme. 2. Kuidas on tekkinud moondekivimid? Too näide. Moodekivimid on tekkinud sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. 3. Mis peab juhtuma, et tardkivimitest tekiks settekivimid? Selleks, et tardkivimist tekiks settekivim, peavad tardkivimid murenema. Murenemise tagajärjel tekivad setted, millest moodustuvad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha lubjakivipaljandeid? Miks Sa selle koha valisid? Lubjakivipaljandeid võib näha Põhja-Eestis
Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Läige klaasjas, lõhenevuspindadel pärlmutriline. Lõheneb väga õhukesteks pinduvateks läbipaistvateks kiledeks (foto 1, 2). Kõvadus 2 3. Muskoviit on alumiiniumirikas vilk, mis on tavaline kiltades ja gneissides. 40. Granaat ja kloriit kui moondekivimite kaks levinud mineraali. 9 Granaatide rühma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt kuubilise süngoonia kristallkuju. Värvus võib olla väga varieeruv (puuduvad vaid sinised granaadid). Kõvadus 6,5 - 7,5. Granaate esineb nii tard- kui ka moondekivimites. Kloriit - rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal. 41. Kivimmoodustajad savimineraalid
Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad settekivimite (lubjakivi,liivakivi) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv. Uuesti sattuda biosfääri kiiremini liikuvatesse osadesse. Maasis,jõudude tõttu võivad settekiv sattuda Maa sügavamatesse kihtidesse moondekivimite (gneiss,marmor) teke!. Ka moondekiv. Võivad maa sisej. Ja elutegevuse käigus jõuda biosfääri. Maa sees moondekivim sulab satub magma koostisse. Purskumise tulemusel satub magma maakoore ülakihti, kus moodustuvad tardkivimid ja selle murenemisel jõuab aine uuesti biosfääri kiiiremini liikuvamatesse osadesse. 7. Looduses kulgevaid protsesse põhjustavaks en.allikaks on Päike. 8. Vee pidev ringlemine Maal toimub P.en
ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades esinevad löögimoonde ilmingud viitavad samuti sellele, et see kivim on tekkinud ülikkõrge rõhu all- tingimustes, mida on suuteline esile kutsuma vaid meteoriidiplahvatus. (2) Struktuuri keskosa moodustab ligi 4- km läbimõõduga Neugrundi madal, mille kohal vee sügavus kõigub 1- 20 m piires ning mis kerkib ümbritsevast merepõhjast 40...80 m kõrgemale
enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN Põhja-Eestis valkjashall, tugevasti karbonaatne ja kivine. On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad.
Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord ehk aluspõhi. 48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina)
Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord – ehk aluspõhi. 48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina)
Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel. 4. Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine. Illustreerige keemiliste võrranditega. Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed
13. Mida näitab aluspõhja hukkusid. Eesti alal tõi Sahara jäätumine kaasa 28. Miks eelistatakse tänapäeva moondekividest koosnev osa.Tard-ja geoloogiline kaart? territooriumi lühiajalise vabanemise mere alt, biostratigraafias mikrofossiile? moondekivimite kristallilise ehituse tõttu mille tulemusel mõned ülemordoviitsiumi Mikrofossiilide eeliseks on nende suur arvukus: nimetatakse sageli kristalseks aluskorraks. lademed allusid osalisele kulutusele ja 1 grammis sette- või kivimiproovis võib Pealiskord - pealmine, valdavalt rõhtsatest
vaipade puhul kerkib mustus vaiba kuivades pinnale (kliendile on soovitav enne pesu selgitada eeldatavat tulemust). Ebapiisav pesemine võib tingida hilisemat vaiba laiguliseks muutumist selgitatakse tingimused kas tuleb mööblit tõsta või on muid lisaülesandeid, millal peab olema ruum kasutusvalmis pannakse valmis kõik vajaminevad töövahendid ja ained. Marmorist põrandad Marmor on lubjakivist moodustunud kivim ja kuulub moondekivimite hulka. Marmoris on mitmesuguseid tugevaid mustreid. Teda leidub mitmesugustes toonides valget, halli, musta, rohelist ja kollast. Marmor on poorne materjal, mille sisse imendub kergesti mustust. Pinda imendunud mustuse saab ära lihvimisega. Marmor ei talu happelisi ja tugevalt aluselisi aineid (happed lagundavad ning tekitavad värvi muutusi, alused võivad muuta värvust). Marmorit tuleb kaitsta uuena, selleks põrand puhastatakse lahjendatud lahustitel põhinevate
Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline lasumus määrab pealiskorra kihtide samasuguse kallakuse. Aluskorra pealispinna lasumissügavusest lähtudes eritletakse platvormidel tektoonilisi suurvorme - kilpe ja sünekliise. Kilbiks nimetatakse platvormi suurt positiivset tektoonilist struktuuri, millel pealiskord puudub või on väga väikese paksusega. Ida-Euroopa platvormi põhjaosas asetsev Balti kilp on maapinnal avanevate kurrutatud eelkambriumiliste tard- ja moondekivimite suur massiiv. Ta hõlmab valdava osa Fennoskandiast, Koola poolsaare ja Karjala. Loodes, Norra ja Rootsi aladel külgneb Balti kilp vanapaleozoilise kaledoonia kurrutusvööndiga. Idas ja lõunas laskuvad kilbi nõlvad laugjalt sügavamale ja on kaetud vendiumi, kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimitega. Seega asetseb Põhja-ja Kesk-Eesti Balti kilbi lõunanõlval. Platvormi suuri negatiivseid struktuure nimetatakse sünekliisideks. Põhja-
Aluspõhja kattavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted Lähtekivim- mullatekke protsessis haaratud pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke protsessis muutunud osa moodustab mulla. Mulla aluskivim- viimasele järgnevat lähtekivvimi osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda. Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud sama päritolu, koostise ja omadustega lähtekivimil (enamkihiline vastupidi). 1. Tard- ja moondekivimite eluuvium es märgistes rajoonides. Mod mitmesugustes kivimitest- graniit, süeniit, garbo, basalt. 2. Ealantropogeeni settekivimid koostiselt ja geolog vanusest väga mitmesugused. Märgides ja tasandikites rajoonides kus antropogeeni ajastu setted puuduvad. Levinud lubipaas, dolomiitpaas, mergel jaliivakivid. (põhja-eestis) 3. Moreenid e Jääsetted esinevad karbonaadivaesed ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass). 4. Jääsulamisvette e
Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Põhjavesi Infiltratsiooniveed põhjavesi, mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel Sedimentatsioonivesi Vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid?
kompleksi, paksus 35-70 km. Ookeaniline maakoor vaid 5-10 km, koosneb õhukesest settekihist ja basaldist. Litosfääri koostis: magma- ehk tardkivimeid 95%, moondekivimeid 4%, settekivimeid 1%. Magmakivimid Magma- e. tardkivimid tekivad magma tardumisel. Magma = lenduvad komponendid + laava. Igneous rocks are formed by magma cooling and hardening. , , . Settekivimid Settekivimid on magma- ja moondekivimite murenemise produktid. Sekundaarsed, kobedad, sisaldavad fossiile. Sedimentary rocks are formed by sedimentation of material at the Earth's surface and within bodies of water. , . , , . Moondekivimid Moondekivimid e. metamorfsed kivimid tekivad sügaval maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with
Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise.
25. Litosfäär, selle mõiste ja ehitus. Maa kivimkesta kujunemine ning kivimiline koostis. -Litosfäär on üks tähtsamaid geosfääre ja kujutab endast maakera suhteliselt jäika välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. Geoloogiline ajaskaala. -Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks.
Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid, maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit(jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline
lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal). Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine. Aluskorra kivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Lääne ja LõunaEesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui PõhjaEestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud.
Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loode-kagu, kirde-edela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubjaja liivakivid. Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel
viimase jäätumise moreen harilikult halli värvusega ning koosneb peamiselt kohalike karbonaatkivimite murendmaterjalist. Devoni punakavärvuselistel liivakividel ja aleuroliitidel esineb teistest moreenitüüpidest liivakam Devoni materjali rohke punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati
Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad · kurdmäestikud · esinevad maavärinad · vulkaane EI esine! Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb:
suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel. III Litosfäär 1. Litosfäär mõiste ja iseloomustus. Litosfäär on üks tähtsamaid geosfääre ja kujutab endast maakera suhteliselt jäika välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 2. Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale
mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed Bioloogiline murenemine on seotud organismide elutegevusega. Siia alla kuuluvad elusorganismide tegevusest tulenevad kivimite ja mineraalide mehaanilise purustamise protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise protsessid. 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord-aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi(graniidid, basalt, gneisid), mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Aluspõhi ehk pealiskord- settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt
Cl- satub vette merevee kaudu, soolalademete lahustumise tagajärjel, sademetest ning kaasaegse merevee tungimisel magestunud põhajvette. SO4- satub vette väävlit sisaldavatest mineraalide lahstumisel/oksüdeerumisel- kipsist, anhüdriidist, püriidist jm. Vähesel määral sisaldab seda ka looduslik vesi. Ca- on levinuim element põhjavees, kuhu ta satub karbonaatsete kivimite lahustumisel ja magma- ning moondekivimite porsumisel. Mg- satub põhjavette peamiselt dolomiitide lahustumisel Na ja K- satuvad põhjavette peamiselt päevakivide porsumise tagajärjel. 31. Elu areng paleosoikumis. Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile. See algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.
tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavees on 1,05% maa veest, samas kui jõgedes ja järvedes 0,009%. Põhjavee päritolu 1)infiltratsiooniveed põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel.(enamus põhjaveest) 2)sedimentatsiooniveed vesi mis on suletud setenditesse nende moodustumisel. 3)juveniilsed veed põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel. Infiltratsiooniline põhjavesi sõltub suuresti sademete hulgast. Suurem osa sademetest imendub pinnasesse ja jõuab vabapinnalisse põhjavette, kus see alustab horisontaalset liikumist madalama relieefi või madalama rõhu suunas. Kuivaperioodil saavad põhjaveetoitelised veekogud hoopis põhjavee toitjateks. Kivimite veelised omadused poorsus. Poorsustegur pooride mahu suhe pinnase kogumahtu (%). Veeläbilaskvus. Avatud poorsus nt liivakivi(50% poorsus)
Pindalaliselt 75% maa paljanduvatest kivimitest moodustavad settekivimid. Moondekivid Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. Moondekivimeid iseloomustab vöödline, kildaline struktuur 25 Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e
kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Eestis ei kokkuhaakunud lumetähed; lumeräitsakas 0ºC juures äärtelt sulama hakanud ning kokku paljandu aluskord kusagil, lähimad aluskorra paljandid on Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel.
Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga aluskorrakivimitel lasuv põiksalt kihilistest setenditest. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt.
mineraale. Mergel võib tekkida nii normaalse soolsusega meredes kui ka laguunides ning isegi magedaveelistes järvedes. Eesti karbonaatkivimite hulgas esineb merglit tihti õhemate või paksemate vahekihtidena lubjakivi või dolomiidi vahel. Savisisalduse tõttu puudub merglil ilmastikukindlus, mistõttu ta pole kasutatav ehitusmaterjalina. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on vahemikus 0,1 - 2,0 mm ja värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. Lisa kaljupinnastele: Lubjakivid, dolomiidid, liivakivid
murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade nihkumine üksteise suhtes mööda mingit pinda Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel. 11 Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor
annaabi.ee 
