Litosfäär (0)

LITOSFÄÄR
Maa siseehitus - osad, nimetused: Maakoor , Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe)
Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht.
Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst.
Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel ; on noorem kui mandriline maakoor.
Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard - , sette- ja moondekivimitest; on vanem.
Mineraal : on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina.
Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum.
Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel ( graniit ). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt).
Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi ).
Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit).
Litosfääri liigendus : liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad ).
Suuremad laamad? Eesti asub? Euraasia (EESTI), Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aafrika, India-Austraalia, Antarktika ja Vaikse ookeani laam .
Laamade liikumine üksteise suhtes: Lahknedes (ookeanilised), põrkudes (mandrilised) ja üks laam vajub teise alla (mandriline ja ookeaniline ).
Laamade liikumise põhjustab: Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisesoojusest: toimub aine pidev ringliikumine , mis omakorda rebestab õhukese maakoore laamadeks.
Laamade eemaldumine üksteisest: see algab Ookeanide Keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (75000 km, keskmine h 4,5 km).
Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad: Tekivad kurdmäestikud ja süvikud, sest ookeaniline laam läheb mandrilise alla.
Laamade põrkumisaladel esineb: maavärinaid ja vulkaane ning tekivad mäestikud ja süvikud.
Kuumad täpid: laamasisesed vulkaanilised piirkonnad. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari , ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island.
Vulkaane esineb: Laamade kõkkupõrke- ja lahknemisaladel, kuumadel täppidel.
Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa).
Kihtvulkaanid : Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias).
Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid – tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad.
Vulkaanide tegevusega kaasnev positiivne: Viljakas pinnas tänu mineraalide kõrgenenud sisaldusele; Mõningate maavarade teke ( kuld , hõbe, vask); Kuumaveeallikad ja geisrid.
Maavärin on: seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine / kivikeskkonna elastne deformatsioon .
Maavärina liigid: Vulkaanilised; Varingud maa- alustes koobastes; Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad.
Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged , mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia.
Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel.
Maavärina kolle : asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m-700km.
Maavärina epitsenter: e maavärinakese- kolde kohal oleva maapinnakoht.
Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena.
Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained.
Tsunami teke:
1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m.
2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega.
3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks.
4. Hiigellained jõuavad kaldale.
Mercalli skaala: Võttis aluseks maavärina tugevuse-mõju mille maavärinad avaldavad pinnasele, inimestele ja loomadele; Ühikuks pallid (1-12); Ei ole eriti usaldusväärne.
Richteri skaala: Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka; On numbriline skaala, kus nr-d on energiaga seotud kiiresti kasvavas progressioonis; Ühikuks magnituud , suurim arv 8,9.