Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat.
Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis Arhitektuuris kajastuv poliitiline võim peab suutma inimesi psühholoogiliselt mõjutada Ehitise monumentaalsus peab inspireerima rahvuslikku, rahvalikku ja rassilist uhkust Võidu kultuslik ülistamine Kunst NSVL-s Nõukogude Liidus võitlus avangardistide vastu jõhkram Kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn sotsialistlik realism Tegelikkust kujutati revolutsioonilises arengus Kunst NSVL-s Sotsialistlikurealismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19
Stalinistlik kultuur Stalinistlik kultuur lähtus sotsialistliku realismi põhimõtetest. Arhitektuur Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis
artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega. Helilooming On mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema tähtsus seisneb eelkõige eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses. Eeskujuks on klassitsism (vormiselgus, monumentaalsus, üldinimlikud teemad), kuid tunda on ka impressionismi (rikkalikud kõlavärvid) ja modernismi mõjusid. Tähtsamad teosed Oratoorium "Joonase lähetamine" Avamäng "Julius Caesar" Erinevad motetid ja koorilaulud Aitäh!
Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid.
9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid *Venuse sünd *Kevad Hieronymus Bosch(1450-1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt,maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt Leonardo da Vinci(1452-1519)-auotportree, geenius: maalija, arhitekt, insener,skulptor,luuletaja,muusik; kadus side gootikaga, väga realistlik,lihtne vorm, ääretu monumentaalsus, vähe töid säilinud * ,,Madonna grotis(koobas)" * ,,Vitruviuse mees" *"Püha õhtusöömaaeg" Michelangelo Buanarotti(1475-1564)- itaalia, maalikunstnik,skulptor, arhitekst,luuletaja, kavandas palju töid väga suurtena ja ei jõudnud kõiki ellu viia. Maalikunst : *Sixtuse kabeli laemaal(Vatikanis), * ,,Aadama loomine"-sixtuse kabeli kõige tähtsam pilt Skulptuurid: *Taavet(Fierenzes)-5,5 m alusega *Pieta(vatikanis) *Mooses/Orjad-JuliusII hauamonument *Hommik *Peetri kirik Roomas(kuppel)
süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive, mis on arvatavalt kirjutatud Hiiumaa mõjutustel. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis ta oma uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada
Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutamplitest on arhitektuuriliselt kõiga paeluvam 16-15. sajandit eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Samuti kuulus on Ramses teise kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti kultuslik tähendus. Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber. lahingud, palvetamised, ohverdamised. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pdulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel ainult kaks. Istuv jalad koos käed põlvedel või seisev vasak jalg ees käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud. Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse. Cheopsi püramiid. Sfinks Giza väljakul.
· Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu · Üldistatus, monumentaalsus Maailmavaade · Totalitaarsed riigid, ainuvalitseja kätes alamate elu · Ei usutud hinge surematust, inimohvrid(maajadel, asteekidel) · Elu mõte ,,lilled ja laulud" Inkade kultuur · Tänapäeva Peruu aladel, pealinn Cuzo (13.saj) · Linnad müüridega kaitstud, ümbruskonna põlluharijad maksustatud · elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel, usk tagasihoidlikum · suurepärased sillutatud teed, niisutussüsteemid osavad ehitajad
vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav,
3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2. Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3. Suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele
moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8
´´Paradiisist väljaajamine´´ . Maal annab edasi oskuslikult ruumiillusiooni. Inimesed mõjuvad maastikus loomulikuna. Järgnevatele kunstnikele eeskujuks. BOTTICELLI tuntumad tööd ´´Kevad´´ ja ´´´Venuse sünd ´´(teemad antiikmütoloogiast) Tema töid iseloomustavad kaunid inimfiguurid, hingestatud näod, sujuv liikumine, inimlike tunnete Edasiandmine. Kõrgrenessanss Keskusteks Rooma ja Veneetsia. Ajastut iseloomustab monumentaalsus. Detailsus asendub üldistava Tervikuga. Kunstnikud ühiskonnas väga tähtsal kohal . Arhitektuur Iseloomulik proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus. Antiikarhitektuuri otsese eeskuju Suurenemine. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. Endiselt ehitati palju kirikuid. Kasutusele Võeti tsentraalehituse tüüp. BRAMANTE : Tempietto (väike kellatorn kloostri juures) Tuntuima kõrgrenessansi ehitise ,Rooma Peetri kiriku arhitekt .
peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik Callixtuse katakomb Sarkofaag Püha Õhtusöömaaeg
Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil. Trükigraafika stiili kasutades tehakse pilt enamasti paberile, või muule materjalile, millele saab trükkida. ÜGAJA KUNST. 1.Mis iseloomustab koopamaale ja mida või keda seal kujutatakse ? Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3
Templid olid suures osas lahtised ja ilma kasuseta. Õue taga asus sammassaal ja mõned väikesed ruumid. Templil oli väravehitis ehk püloon, mis koosnes kahest kalduolevast kiviseinast. Templi ees olid obeliskid ja lipud. Egiptuse templi sambad meenutasid mõnda taime. Templeid rajati ka kaljude sisse, nt Hatshepsuti tempel, Luksori ja Karnaki templite kompleks. Egiptuse skulptuur: Iseloomustab väga hea anatoomne tundmine, väga suur üldistamisjõud, suur monumentaalsus pisiasjadele tähelepanu EI pöörata. Kujud ei ole ringiratast vaadeldavad. Vaaraoid kujutavad skulptuurid on jäigad (liikumatud), sirged, vasak jalg pool sammu eespool, aga käed on rusikas ja tihedalt vastu külge surutud (või vasak käsi rinnal). Näos üleolev mulje, pilk suunatud kaugusesse. Jalad ja käed ei olnud kivist eemaldatud (ühes tükis). Nt: "kirjutaja" lihtinimesest skulptuur või Nofrete (iluideaal). Suur osa skulptuuridest võisid olla värvilised. Palju
looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest.
kunstiringkondadesse. Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamikus söejoonistustest.Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud jätkas Kalevipoja-
mõõdupuud, mille abil eristati nõukogude riigikunsti: 1 nõukogude mitteriigikunstist 2 mittenõukogude kunstist. Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele kunstiliikidele. Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus, tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste ideaalide valguses, mistõttu sotsialistliku realismi teaoorias on tähtis koht historismil, parteilisusel, sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel
Leonardo Da Vinci ,, Mona Lisa", Sellel on kuj oma ajastu kauni naise tüüpi. Leonardo on valguse, varju ja atmosfääri käsitlenud suurimaid innovaatoreid, ta saatus peene hele- tumeda ühtsuse. Raffael Pärit Firenzest, siirdus 16. saj algul Rooma, töötas seal peamiselt paavstide ülesandel; parimad TÖÖD on Vatikani palee freskod. Michaelangelo Hiiglasliku vaimujõu ja talendi töövõimeline inimene. Ta Taavet oli noor atleet, avaldunud uued jooned; monumentaalsus ja lihtsus; kuju kõrgus 5,5m, raiutud ühest marmorblokist. M-i soovil paigutatud Firenze linnanõukogu hoone ette. Paavst Julius II kutsel siirdus M Rooma, maailma sixtuse kabeli lage kattis laemaalinguga, mille süzeeks on Vana Testamendi lood. Kujutas pinna illusoorsete sammastega ja paigutas nende vahele ~ 350 figuuri. Üheks oluliseks uuenduseks oli jumala kuj, st loobumist katoliku kiriku poolt väljatöötatud kaanonlikust jumalakujutamisest. Tema
Varasemad tööd Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis
23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte- kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinlik NSV Liit oli pigem tragöödia kui triumf, sest hukkus palju inimesi ja toimusid massilised repressioonid. Kaasnenud industrialiseerimine aga kaotas tööpuuduse, mis on positiivseks küljeks
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase perekonnas oli 13 last,
14. Mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? Nimeta mõni tema tuntud teos? Tema loomingus võib täheldada läänemaade mõjutusi. ,,Marie Underi portree", ,,Lääne neiu". 15. Keda võib pidada 20.saj alguse väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks? Konrad Mägi 16. Kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan Raud? Kalevipojast 17. Mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut? Too mõni näide tema loomingust. Nurgelised vormid, monumentaalsus, muinasolendid, loodusjõud, suur osa loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. ,,Puhkus rännakul", ,,Inimene ja öö", ,,Kalev kosjas". 18. Mis on Jaan Koorti tuntuim skulptuur? Metskits 19. Mis on kubismi iseloomulikud jooned? 3 1) inimkehad olid jagatud geomteerilisteks vormideks, 2) esemeid kujutati ühekorraga mitmest vaatevinklist, 3) värvid jäeti tahaplaanile, 4) ruumilisus puudub 20. Keda võib pidada kubismi rajajaks? Kust sai ta oma eeskujud? Pablo Picasso 21
varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis
Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss
2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja
Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist)
Rootsi firma "Skanska" ja samuti mitme Muhu saare mehe tööle. Lääneseinal olev kirikukella varikatus on lisatud 1993.a. Restaureerimine toimus T. Parmaksoni projekti järgi. Vastkorrastatud kiriku taaspühitsemine leidis aset 22. mail 1994. a. 2008. aasta sügisel süüdati Muhu kiriku abihoone, mille tõttu hävisid paarkümmend kirikupinki ja 17. sajandist pärit kirikuõpetaja riidekapp. Muhu Katariina kiriku välisarhitetuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin
juuste lehvimist tuules--kõik on antud siledate, aga väga ilmekate 4 kivimassidena. Inimeste kujutamises kujunes välja kindel kaanon, mis kasutas moodulina nn. väikest küünart, s.o. kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Vaarao Mykerinose ka ta naise kuju Gizast u. 2470 e.m.a. Vana-Egiptuse skulptuuri erivaldkondades ühendab vormide suurelt nägemine, üldistamine ja monumentaalsus, mis on ilmne isegi väikeste kujukeste kõrval. Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordeslet kindel, et ta jääbi igasveti edasi elama. Sestap kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja kuninga pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama kuninga hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased
Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber:lahingud, palvetamised, ohverdamised.Kuid oli ka intiimsemaid stseene, eriti Ehnatoni ajal, mil kunstnikud kujutasid suure kaasaelamisega vaarao perekondlikke rõõme ja muresid.Hauakambrites leidub rohkesti ka niisuguseid seinamaale ja reljeefe, millel kajastatakse lihtrahva elu, ning need stseenid on kõige elamuslikumad. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pidulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel tegelikult ainult kaks : istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev , vasak jalg ees, käed küljel rusikas, harva üks käsi rinnale tõstetud.Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusse.Perspektiivi ei tuntud.Mehi kujutatavatel skulptuuridel oli ihuosa värvitud puna- kaspruuniks, naistel kollaseks, riided mõlemal valgeks ning juuksed mustaks.Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust
varajasemad muusikud kirjutasid enamasti koorimuusikat, siis uus põlvkond hakkas muusikat looma tunduvalt keerukamas valdkonnas - sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides. Eesti professionaalse helikunsti nurgakiviks ajaloos on Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Mõlemad heliloojad õppisid kompositsiooni 19. sajandi lõpu Vene tunnustatud sümfooniku ja pedagoogi Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Mõlema muusikalist käekirja iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus, polüfoonilisus ja klassikaline vormiselgus. Rudolf Tobias (1873-1918) Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub ka tema majamuuseum. Suri
ja maastikumaalid; portree- ja aktimaal Romaani stiil Antiigi eeskujul eelistati Kõige selgemalt väljen- Lihtsus, sümmeetria, varakristlikest dünaami- kirikuarh. kuppelehitisi. dus barokk arhitektuuris monumentaalsus, võim- isemad, kuid massiivsed Teravkaart asendas mida iseloomustavad sad sammas- ja kuppel- basiilikad, ümarkaar. ümarkaar, hooned ei liikuvus, rahutus, kirg, ehitised. Eeskujuks Gooti stiil pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur
lahenused. Sotsrealism. Uustraditsionalismi esiletõus. Hoone kaunistatud teatraalse pudi-padiga. Mõjukad avatud ruumid, võimsad korrapärased ansamblid(väga vähesed ehitised), enamus on teatraalne pudi-padi. M.Ginzburg-Nõukogude palee. Jofan- Nõukogude palee.L.Rudnev-Moskva ülikooli peahoone. Saksamaa, kolmas Reich- rahavle psühholoogilist turvatunnet läbi arhitektuuri. Fasistlik rassi- ja kultuuriteooria. Richard W.Darre- Heimantstiil. Monumentaalsus ja mastaap. Albert Speer- Hitleri ihuarhitekt.Täielik gigantomaania. Volkshalle, Internatsionaalne stiil 20. sajandil: (CIAM mida see lühend tähendas?), Team X, uusbrutalism Brutalism- betooni esteetika. Juhtmed ja ventilatsioon on nähtaval. Katmata ,,Raw" betoon. ,,materials as found". Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval
Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. VanaAmeerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii KeskAmeerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel olid kontaktid juba enne Kolumbust. VanaAmeerikas oli kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud
sakraalmuusika vaimulik muusika. süit mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. sümfoonia sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. transkriptsioon muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile. virtuoos täiusliku musitseerimistehnikaga pillimees või laulja. Heliloojad. Kutselised: Rudolf Tobias Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni). Rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja orelikunstnik. On meie 50-kroonise peal. Tähtsus: Esimene kantaat, esimene avamäng(`Julius Caesar'), esimene klaverikontsert, esimene keelpillikvartett. sümfoonilisele muusikale aluse panija. Teosed: Oratoorium `Joonase lähetamine'. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus,
Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi. Taheti ühendada kristlust Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus tehti arusaadavaks tinglikult). Kirikuehituse algus. Mosaiigid Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi. Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika.
Nende ehitus on tunduvalt keerulisem tavalisest kolme ruumiga templist. Kuulsaks on saanud ka Amoni tempel Karnakis sammassaali tõttu, mille lagi toetub 134 monumentaalsele sambale. Amoni templile on stiililiselt ja mõõtmeliselt üsna lähedane Ramses II poolt ehitatud Ramesseum. Egiptuse templid olid suuremõõtmelised ja rangelt tõsised ning mõjusid oma suuruse tõttu lausa ängistavalt. Rikkalik kaunistus ja arhitektuuridetailide monumentaalsus rabas vaatajat igal sammul. 2.2. Egiptuse skulpuur Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Neile kõigile on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige populaarsemad. Uskumuse kohaselt elas inimese kaitsevaim ka nii kaua, kuni säilis surnu portreekujutis. Seepärast püüti, eriti vaaraode puhul, portreesid teha kõigil ajastutel võimalikult massiivseks ja monumentaalseks ning
• TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU • 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss • Kooliharidus, stipendiaadid • Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool • Vaimulik kirjandus • Antiikaja kunst • Renessansi arhitektuur MICHEL SITTOW • Tallinn 1469 • Flaami kunst, silmapaistvad õlid ja tehnikad • Hispaanias • Madonna pildid BERNT NOTKE • Lassen 1435 • monumentaalsus, jõuline väljendusrikkusmaalikunstis • lõuend, nahk, klaas, põdrasarved KONSULTATSIOONITUND LOODUSUSU ÜLEMINEK KATOLIIKLUSELE JÄI ALLES LISANDUS Ohverdamiskohad Ainujumala usk Usk hingedesse ja vägedesse Pühakud (kergesti vastuvõetavad, olid kannatanud) Bipolaarne maailm (taevas ja põrgu) TALUPOJAD JA MÕISAD
juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk,
aastatel 1913 1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Neis teostes on varjundirikas maalilisus pidulikus kooskõlas kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti talurahvaarhitektuuri vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Eesti kunstiajaloos ainulaadse loomingupärandi kujunemistee viib tagasi Kristjan Raua hilisesse õpinguperioodi Anton Abe kunstikoolis (1899 1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku
publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik-Rooma sammastemplid (Eestis TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi triumfikaari, ausambaid. Skulptuuris oli enimkasutatud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kaunid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid heroiline maastiku- ja ajalooline maal ning portree- ja aktimaal. 5
Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus
dirigent ning see on 5-osaline hiigelkoosseisuga monumentaalne (2-3 sümfoonia väljendavad monumentaalset mõtlemist, aga 4-ndas võetakse pille vähemaks jne) teos. * 6-ndas sümfoonias ,,Traagiline" ei näe ta vaeva ( 5 ja 7-ndas sünfoonias oli tal võitlus inimestega ja ta nägi võimalikkust võidelda) ning see on 4-osaline klassikaline teos.. * 1903 ,,Laulud surnud lastest" * 6 sümfoonia sisaldab palju elemente. * 8 sümfoonia on Mahleri loomingu tipp. Seda iseloomustab monumentaalsus (sarnasus Beethoveni 9- nda sümfooniaga). Teoses ülistatakse elu, ilu, harmooniat. Seda sümfooniat tuntakse tuhande sümfoonia all (nimi tuleneb sellest, et osalejaid oli 1029) ning see on pikk (1,5 tundi). Mahleri materjal jaguneb kaheks: 1) aluseks Goethe ,,Faust" (2-se osa lõpustseen); 2) Veni Creatus Spiritus koraal *1907. kantaat ,,Laul maast" tenorile, aldile + orkestrile. Inspiratsioon luulekogumikust ,,Hiina flööt" (8.sajand) Mahleril ei olnud siis parim aeg.
988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel
juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn „Paradiisi väravatel“ on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ● „Püha Jüri“ – uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“. ● „Taavet“ – kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello „Taavet“ (u. 1430) on androgüünne habras nooruk,
Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti,
annaabi.ee 
