Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille liige oli aastatel
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujuta
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: Osati arvu
Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue
Arhitekt Filippo Brunelleschi sai kuulsaks Firenze toomkiriku 8-tahulise kupli kavandamisega. Rikkad lasid ehitada endile palazzosid ehk losse, mis olid kolmekordsed hooned nelinurkse sisehooviga, valitsevalt horisontaasle suunaga jälgides kõiki proportsiooni reegleid. Leon Battista Alberti kujundas kirikutele triumfikaarest inspireeritud fassaade, idealiseeris matemaatilisi reegleid, korrapära ja tsentraalehitisi. Skulptuuris rakendas kontraposti taas Donatello, kes tegi arhitektuurist sõltumatuid kujusid: ,,Püha Jüri", ,,Taavet" ja taas kord ratsamonumendi (Gattamelatale). Taavetit modelleerisid mitmed skulptorid, kellest kuulsaim oli Andrea del Verrocchio. Telliti palju loomutruid porteebüste ja madonnareljeefe. Ajastu uhkeimad reljeefid, Lorenzo Ghiberti valmistatud 10 kullatud piibliainelist tsentraalperspektiivi kujutamise abil ruumilisena mõjuvat tahvlit asuvad Firenze toomkiriku ristimiskabeli "Paradiisi väravaks" nimetatud ustel.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
· Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid. · Akende ja uste kohal kasutati viile. · Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused. · Palazzo Rucellai Firenzes · San Andrea kirik Mantovas Skulptuur: · Tähelepanu proportsioonidele. · Hakatakse kasutama modelle. · Pühakud tavainimeste sarnased. · Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. · Tähtsaim skulptor Donatello.- · ,,Taavet", ratsamonument Gattamelata(1453). Maalikunst: · Fresco maali õitseaeg. · Liigne süvenemine pisidetailidesse. · Lähtuti loodusesse. · Loomulike pooside edasiandmine. · Ruumikujutamine. · Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama. · Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Kõik kommentaarid