MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast.
Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid,
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse
Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline)
- KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised
· Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI · sisendid: - maa, töö, kapital. · väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast.
investeerimiseks. o Töö on vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida inimesed rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Ettevõtlikkus on inimressurs, mis ühendab teisi ressursse kaupade ja teenuste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riske. Alternatiivkulu ja tootmisvõimalused · Tootmisprotsessi väljendiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüviseid. · Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem: o Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. o Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada o Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega
4. segamaj Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega. Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
Turukonkurentsi olemuse tutvumine ja ettevõtte majandusotsuste loogika Majandustegevus on alati seotud alternatiivkuluga, milleks on loobutud võimaluse väärtus Valiku tegemise selgitus Mõtteviis, mitte reeglid või valemid Mikroökonoomika on kasulik mõtteviis kaasaegse juhtimisteooria rakendamisel. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused:
(Adam Smith). Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: · bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); · Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. Staatiline ja dünaamiline analüüs Staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu (milline on turu tasakaaluhind ja tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). 2 Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mis on majandus? K.Marx ,,Ühiskondlike tootmissuhete kogusumma".
· Punkt A, seal lac=8, p =5. Ei püsi konkurentsis)joonis Kulukõverate..) Sisendite hindade muutused ja kulukõverad · Siiani eeldasime, et sisendite hinnad ei muutu. Reaalses elus nad muutuvad · Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused · Pakkujate arv on suur, iga firma turuosa väike pkski firma ei suuda turuhinda mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR)
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite os
1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.
tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Sobib. See väide ei ole korrektne (vt joonis 2), sest niisuguses olukorras tasakaaluhind langeb. Küsimus 21 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A Valmis tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks ainult arv! Hinne 0,0 / 1,0 Vastus: 3 Tasakaaluhind on niisugune hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Küsimus 22 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, Valmis siis... Hinne 1,0 / 1,0
Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud.
mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra ühikukasum opt kogusel= p-ATC TR= (p-ATC)*Q Lühiperiood: Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p
Nõudlus hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul
Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
19.02. Nõudmine ja pakkumine Nõudlus Nõutav kogus hüvise kogus mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul mingi hinna eest P-hind D- nõudlus Q- kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb