Järva-Jaani Gumnaasium Mittestatsionaarne õpe Mari-Liis Reinholdy Claude Monet Referaat Koeru 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................1 Claude Monet.......................................2 Elulugu..................................................3 Havre`i aastad.......................................4 Camille Doncieux..................................4 Viimased eluaastad...............................5 Looming................................................6 ,,Impressioon .Tõusev päike"................7 Teose analüüs.......................................8 Kokkuvõte.............................................9 Kasutatud kirjandus......
Taiese analüüs Maaliks valisin "Tõusev päike" , mis on Claude Monet'I maal. Selle järgi on nime saanud -impressionism. Maal on valminud aastatel 1872-1873. Maal asub Pariisi muuseumis Musee Marmottan Monet. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile (mõõtmed: 48*63cm). Laiemalt on tegu tahvelmaaliga. "Tõusev päike" on maastikumaal. Maali tagataustal on kujutatud sadamat, mis paistab uduselt. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Kaugelt on näha, kuidas päike tõuseb. Eestaustal on kujutatud paati, mis triivib sadamasse või on just lahkunud sadamast. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on hästi ära tabanud värvi kasutusega
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga
Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid
.......................................... 12 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 14 LISAD........................................................................................................................................ 15 SISSEJUHATUS Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa kunsti ajaloos. Noore mehenatõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu. Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid.
Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010. · Sisukord. · Sissejuhatus........................................................................ ........... · Realism................................................................................... · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel.......................... · Impressionism........................................................................ · Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel............... · Postiimpressionism ja kunstnikud 19.sajandi teisel poolel....... · Kokkuvõte.............................................................................. · Kasutatud kirjandus............................................................... · Sissejuhatus. Mina tegin referaadi kunstist 19.sajandi teisest poolest. Valisin selle teema
Prostituutide kujutamist, vähemalt mitte sellises poosis, ei peetud tol ajal sündsaks. Teos "Eine murul" on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis erines Manet d Gustave Courbere st. 1882. aastal almis Manet i viimane maal "Baar Folies Bergere is. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
eelduseks. Seriaalsus - eri ilm, aastaaeg, kell. Motiiv ebaoluline. Monet - vabaõhumaal, seriaalsus. Heinasaod. Vesiroosid. Roueni katedraal. 1874 esimene impressionistide ühisnäitus, kus ta esines oma praeguseks ühe tuntuima tööga ,,Impressioon. tõusev päike". Kriitika, pilked, publiku nördimus esialgu, kriitikud nimetaisd impressionistide teosed etüüdideks ehk lõpetamata töödeks. Kerkis esile uus oluline teema: suurlinn. Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning jaamadest ,,Euroopa sild". Pissarro spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt ,,Itaallaste bulvar". Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks. Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal
1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890
nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutav
Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab " muljet", voolu ni m etuseks see sai tänu Claude Monet` esi mesel impressionistide näitusel välja pandud maalile "Impressioon. T õusev päike". Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. aastatel, kui voolu k õrgaeg oli juba m ö ödas. Impressionistlik maalikunst on m õjutanud teisigi p õhilisi kunstiliike. Mõiste "i mpressionis m" on kasutusel nii kirjandus kui muusikaajaloos, p õhiliselt prantsuse ja saksa kultuuri m õ jupiirkonnas. Impressionis mi m õjusid jõudis ka e e sti kunsti, eriti v õis seda täheldada 1930.
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2
Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast
Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele paeluvad, sealt edasi areneb impressionism, omamoodi on impressionism realismi ekstreemne variant (jüngrid on ju äärmuslikumad kui profetid). Noored tulevased impressionistid kes 60ndatel hakkasid kunstiga tegelema, võtsid ta põhimõtteid täht-tähelt. Kompositsioon kaotab mõtte kõige ausam kunst on see mida näed. Tihe seos teadusmaailmas toimuvaga. Avangard mõiste päris 19saj. Alguse prantsusmaalt. Saint-Simon. Sotsialist-utopist, äärmusvasakpoolne, võtnud omaks prantsuse revolutsiooni ideaalid (vabadus, võrdsus,
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907
(katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik
Isamaaluule- "Kui tume, kauaks veel ka sinu maa", "Ta lendab mesipuu poole" - viisistatud, "Ma lille sideme võtaks". Autobiograafiline luule - "Kui mina olin veel väike mees", "Lauliku talve üksindus", "Ei . näe enam" See on eelkõige mõtte päevik, toob välja teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast ei oota tunnustust, arvab et pööratakse liiga palju tähelepanu talle üheks läbivaks motiiviks surm. Emast ja Liivi enda kirjanikusaatusest, masendus, on aimata surma. Liiv tajub selgelt oma vaimuhaigust ("Kerjaja", "Rändaja"). Liivi loomingut on uurinud Aarne Mikkel ja Friedebert Tuglas. Mõte: Juhan Liiv ei ole oma isamaaluulet mitte kirjutanud, vaid ta on selle läbi kannatanud. Loodusluule - kõikidest aastaaegadest, kuid ise on väitnud, et tema lemmikaastaaeg on sügis, kevadluuletustes ootusärevus ja salapära, suveteemaline luule on tihedalt seotud inimese tööga. Loodusluule üleminekuks romantiliselt suunalt realistlikule
Ohoo, Lambert Hoctement!» «Susi söögu Saksa korporatsiooni prokuraatorit!» «Ja Sainte-Chapelle'i kaplaneid ühes nende hallide nahkvattidega; cum tunicis grisis M» «Seu de pellibus grisis fourratish ' «Ohoo, kunstide meistrid *! Küll on neil aga kaunid mustad rüüd! Küll on aga kaunid punased rüüd!» «Ilus saba rektori taga!» «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.»* 8 «Vaata, Jehan! Sainte-Genevieve'i kanoonikud!» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.» «Ta teeb pordumajade ülemale voodit.» «Ta maksab talle neli teenarit; quatuor denarios3.» «Aut unum bombum.»4 «Kas tahate öelda, et igalt ninalt?» «Sõbrad! Meister Simon Sanguin, Pikardia elektor, kellel naine laudjal istub.» «Post equitem sedet atra cura.» 5 «Ikka julgesti, meister Simon!» «Tere, härra elektor!» «Head ööd, elektoriproua!»
toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango", Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset
rühmituse igapäevases elus imiteerivad aadli seltskonda, N: Under Printsess, Adson 3 Printsessi Paaz, Visnapuu Vürst. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit ning avaldati mitmeid esikkogusid N: Underi ,,Sonetid", Adsoni murdeluulekogu ,,Hinge palango", Semperi ,,Pierrot", Visnapuu ,,Amores", Gailiti novellikogu ,,Saatana karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Rühmituses tekivad omavahelised vastuolud: 1)väljast kritiseerivad nende tegevust need, kes pooldasid ajaluulet; 2)ilmuvad mitmed följetonid ja paroodiad. Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
teineteise kõrval ja hiljem teineteist mõjutades: Minose kultuur ja Mükenee kultuur. Kreeta saarel elas rahvas, kelle valitsejaks oli legendaarne kuningas Minos. Tema valitsemisaeg kulges ilma märkimisväärsete sõjaliste sündmusteta. Mere poolt kaitstuna võis kindlustest loobuda ja nii tekkisid pikad, avatud maastikku venitatud paleed nagu Knossos, Phaistos jt, mis oma paljude korruste ja terrassidega mäenõlvale liibusid. Nende paleede ümbruses võis aedu aimata ja ka palee sisemuses olid tähtsal kohal lillede ja taimemotiividega seinadekoratsioonid. Knossose palee keskel asus piklik siseõu. Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotaurus. Kreeta keelest tuli sõna labürint rahvusvahelisse kõnepruuki. Kogu Kreeka maastik oli lahendatud harmoonilisena, looduse ja ehitiste vahel puudus teljelisus. Olulised olid hoopis vaated
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
