Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine
Aleksander I taotles rahvusvahelise süsteemi põhjalikku reformi, kus suurriikidevaheliste suhete senist, üldiselt omaks võetud korraldust tuleb radikaalselt muuta ning see tuleb tingimata asendada niisuguse elukorraldusega, mille vundamendiks on vankumatu usk meie Lunastaja- ja igavestesse ülevatesse tõdedesse. Püha Liit koondas monarhid revolutsiooni tõkestamiseks ühe mütsi alla, ent samas kohustas neid tegutsema kooskõlastatult, kuigi tegelikult muutus see liit monarhiate kaitsmise tööriistaks. Püha Liit oli Viini kongressi kõige eripärasem tulemus. Selle leppe kõlav nimi on osalt maskeeritud selle moodustise praktilist tähendust, millega suurriikide suhetesse lülitati teatav kõlbelise ohjelduse moment. Kõigi asjaosaliste ühine huvi oma sisemaiste institutsioonide säilitamiseks sundis Euroopa mandririike vältima konflikte, mida nad eelmisel sajandil oleksid kahtlemata vabalt areneda lasknud.
aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome.
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma...
Alles seejärel tulevad valimised. Kuid demokraatlikus riigis ei valita eluaegseid diktaatoreid või presidente, vaid valitakse valitseja mingiks teatud perioodiks. Demokraatlikud valimised on massilised. Kodaniku ja valja määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suuremat osa täiskasvanutest elanikest. Ning seejärel peale valimise ja häälte ülelugemist selgub uus riigipea. Teine võimalus võimule pääseda on olla kellegi pärijaks. See on kõigi monarhiate alustala, et iga kord kui valitseja sureb, on kindlustatud võimu kiire üleminek ning kui uus valitseja alustab oma valitsemist ilma mingisuguse viivituseta, ei jää aega teistel inimestel protestideks ega vaidlusteks uue valitseja suhtes. Raskem on pärimine siis, kui pole toetuda oma kuninglikule verele. Peaülesanne on valitsejal muidugi võimu hoida, kui on keegi kord võimu saavutanud. Rahvas aga teeb tüli valitsejale seda vähem, mida rohkem nad
on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige
inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. Teoses ,,Pärsia kirjad" suhestab Lääne ja Ida. Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab Prantsuse õukonnaelu ülespuhutust ja edevat tühisust, Pariisi moemaaniat ja teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga. 5. Daniel Defoe pandi vangi ja häbiposti, sest kuuludes dissenterite hulka, ärritas ta oma iroonilise pamfletiga ,,Parim viis dissentritest lahti saada" võime nii väga. Kuulsaima teose nimi on ,,Robinson Crusoe", mis räägib Robinson Crusoe elust
a. - ükski suurriik ei tohtinud muutuda Waterloo lahing, Napoleon kaotas teistest märgatavalt võimsamaks, koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult tugevamaks.1815 sept loodi Püha troonist. Ta saadeti üksikule Püha Liit-Venemaa,Preisi,Austra-Liidu Helena saarele, kus ta ka suri ülesandeks oli kaitsta kristlust 1821.a.Prantsuse revolutsiooni Euroopas, tegelikult sai see hoopis tähtsus- kodanikuõigused, monarhiate kaitsmise tööriistaks. Nelikliit:Venemaa,Austra,Preisi,SB Austria vahel, mille tulemusena restitutsioon-maade tagastamine. iseseisev Poola riik sajandiks maailma Euroopa kaardilt kadus. jagamine:Soome,Poola>Venemaa. Norra>Rootsile.Reini Liit - 1806 suvel loodud Sks riikide liit. Napoleoni koodeks - Napoleoni koostatud seaduste kogu. Tähtsaim põhimõte oli inimeste võrdsus seaduse ees. See sai hiljem eeskujuks paljudele
( september 1791-10 august 1792) Louis XVI mängis edasi kahepalgelist mängu. Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror.
retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia.
Samuti on see UK ja PR mõjutustele tuginev nähtus. Saksamaast ei saa iialgi keskset ja valdavat suundumust nagu UK ja samuti Lib ei saavuta seda taset, mis tal oli PR. Levib pigem rohkem moevooluna ja mooda ideoloogiana , kui kindla sisemaise jõu või nõudlusena. Lib levib kõige paremini Pr kkkupuutuvate alade juures asuvatel aladel, monarhiavastase pololu jooned. Saksa kontekstis puudub lib kirikuvastane rõhusetus nagu see on seda pR. Lib rõhut mitmetes Pr piirnevates saksa osades monarhiate nõrkust ja vajadust monarhia asendada mingi uuema riigikorraga. Erinevus Saksa ja UK Lib vahel ka see, et Saks pole lib kesklassi või majandusliku äri ideoloogia. Erandiks on Põhja saksamaa trad vabalinnad ( Hamburg ja premen,m is on suunitud kauplemisega meretaguste piirkondadega) .Üldine suunitlus Saksa kontekstis on see, et see on rohkem haritlaskonna ideoloogia. Lib tulek ka ülikoolide mäss võimu vastu. Lib pikemas perspektiivis võimule ei tule , ei ole suur võimas
Samas ei levinud absolutism kõikjal, kuna absoluutse monarhia mudel 3 sobis kõige paremini tsentraliseeritud valitsuskorraga rahvusriikidele ning mitmel pool omas aadelkond veel niivõrd suuri privileege, et absolutismi kehtestamine osutus võimatuks. Parimaks näiteks selle kohta on ilmselt Rzeczpospolita, mis oma liberaalse aadlivabariigi idee ja unistusega paraku lõpuks kaotajaks jäi ja absoluutsete monarhiate poolt alla neelati. Inglismaal ei kehtestunud absolutism aga arvatavasti seetõttu, et saareriigi kodanikuühiskond oli arenenum kui muudes Euroopa riikides ning Inglise eripärasid võis märgata ka juba keskajal, mil seal loodi esimene tõeline parlament (1264) ning olulist rolli etendas ka Rooside sõda, kus hukkus enamik vanast aadlist, uus oli aga tunduvalt kodanlikum ning seetõttu ka absolutismivastasem. Euroopalikku absolutismi on sageli peetud olemuslikult
tsivilisatsiooni sünnipaigaga. Süüria kirjalik ajalugu on tänaseks ligi 5000 aastat pikk. Samas pole usutav, et Süüria oleks lähitulevikus valmis „läänelikuks demokraatiaks“, vastavad avaldused mõjuvad utopistlikult. Režiimi säilimisest on huvitatud Iraan ja Venemaa, sest Süüria on nende olulisemaid liitlasi regioonis. Iraan ja Süüria vajavad teineteist, sest Lähis-Idas domineerivad sunniidid ja sunni monarhiate naftarahad. Süüria on Iraani jaoks ka oluline lüli tema ideoloogilise liitlase Liibanoni šiiitide organisatsiooni Hezbollah varustamisel. Nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaaga on Assadi režiim olnud traditsiooniliselt heades suhetes, saanud alati nii diplomaatilist kui sõjalist abi. Süürias suuruselt teises sadamalinnas Tartusis asub Venemaa viimane sõjaväebaas väljaspool end N.Liidu alasid, ja Venemaa jaoks strateegiliselt väga tähtis
- Liberalism. Prantsusmaa ja Inglismaa mõjul tung poliitiliste ja majanduslike vabaduste järele. Liberalismist kasvab 19. sajandi teisel poolel välja vasakpoolsus. Jääb saksa kontekstis marginaalseks, liberalism oli esindatud neis piirkondades, mis piirnesid Prantsusmaaga või Inglismaaga tihedas kontaktis olevad vabad linnad (Hamburg, Bremen), kuid kandvat jõudu neid pole. - Rahvuslik ühtsus. Esialgu liberaalide loosung, mis suunatud Saksa monarhiate vastu. Võetakse aga rahvuslusena üle konservatiivide poolt. Muutub Preisi käsitluses põhiliseks argumendiks liberalismi vastu (liberalism takistab Saksamaa rahvuslikku ühendamist). Napoleon, kes allutab kaudsemale poliitilisele kontrollile viib läbi poliitilise reformimise Saksamaa, kaotades väiksemad riigid ja ühendades need Rein Liitu. Preisi riigi tugevnemine ja soov teiste alade ühendamine enese alla, põhjustatuna enda sõjalisest tugevusest. Toimub nö ideoloogiline kaaperdamine
vältimiseks. Otseselt valitav, õigus nimetada ametisse riigikantsler, kes allub presidendile, ent presidendi surma korral läheb võim üle riigikantslerile (vt Hitler 1933) ja õigus kuulutada riigis välja erakorraline seisukord. Parlamentaarse institutsiooni e riigipäeva reformimine ja tähtsuse tõstmine (kui Saksa parteide kättemaks keisririigile). Õigus seaduseid tõstatada, blokeerida, avaldada riigikantslerile umbusaldust jne. Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad
Erandid: Šveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. ISIKUD Admiral Nelson - IM laevastiku juht, hävitas Pra-Hisp laevastiku Trafalgari lahingus. Aleksander I - VM keiser, sõjaväe juht, liitlaste juht Napoleoni tagandamisel. Mihhail Speranski - Al I peamine nõuandja, riigisekretär.
Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid Ühtne ehk unitaarriik ja liitriik ehk föderatsioon. Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühte seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks. Personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud unioonid, mille eesmärk on teostada ühist riigikaitset. Üks riigipea ning rahvusvaheliselt tunnistatakse ainult uniooni. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks.
on laiemad kui tavalisel omavalitsusel (Näiteks: Ahvenamaa saared). Föderatsioon ehk liitriik - koosneb autonoomsetest osariikidest. Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks. Osa valdkondi on antud föderaalehk keskvõimu pädevusse, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Konföderatsioon ehk riikide liit on hendus, mille liikmesriikid on säilitanud suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute Riikide Ühendus ehk SRÜ). Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion: · Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal). · Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid). Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi Briti Impeeriumi
Theokritos oli eeskujuks Longosele (,,Daphnis ja Chloe"). Perioodi iseloomustab arhaistlik suundumus arhaism mineviku kummardamine, kõik hiilgav ja suur on selja taga. Selle kirjeldamisega saab tunda end ikka veel olulisena. Selgita mõisted: bukoolika, epüllon, Aleksandria luule. Aleksandria luule hellenistliku luule üks vool, mille esindajad otseselt või kaudselt seotud Aleksandriaga. 3. saj esimene pool. Põhiliselt kreeka ühiskonna kultuurse ladviku luule hellennistlike monarhiate oludes. Luuletajad tunnevad ja harrastavad vana kirjavara. Puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Temaatiline vaesumine, kuid huvi tundeelu ja looduskirj vastu. Meisterlikkusega kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu.. tegelased alamkihtidest või asetatakse müütilisse keskkonda. Taotletakse vormi peenust, värsi hoolikat viimistlust. Suurimad tulemused luule väikevormide alal. Need on mütoloogilise ainestikuga armastusteemaline jutustav eleegia, epigramm, epüllon.
ladinakeelset kirjandust. 31. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? Barokiajastul valitsesid kolm põhilist suundumust. 1) Vastureformatsioon, millega taheti tugevdada katoliku kiriku mõjuvõimu, pandi alus katoliku kiriku propagandale. Trento kirikukogul (1545-1563) otsustati, et inimesed tuleb läbi tunnete vaimu juurde viia, selleks pidi appi võtma kunsti, mis mängiks inimeste emotsioonidega. 2) Absoluutsete monarhiate tugevnemine ning samas ka tugev keskklass, kes kulutas raha kunstile 3) Üldine huvi tekkimine looduse vastu, inimese intellektuaalse silmaringi avanemine. Inimesed hakkasid tunnetama oma tähtsusetust ning seda, kui suur ja keeruline on loodus. 32. Mis on Bütsantsi kunsti kaks peamist teemat? Imperaatorid ja religioon. 33. Mis on kirjanduses cento? Cento on luuleteos, mis koosneb täielikult teiste autorite värssidest, mida on omavahel kombineeritud. 34. Mis on koinee?
Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes). AITOOLIA LIIT: Uute jõududena tõusid Kreekas esile kaks föderatiivset riiki: Aitoolia ja Ahhaia liit. Mõlemad olid ammu tuntud ühendused, kuid seni poliitikas tagaplaanil. Aitoolia
lossides. Kõige rohkem kaotas territoriaalselt Austria: 1. Austria-Ungari kaksikriik lagunes 2. Böömimaast, Määrimaast, Slovakkiast ja Ruteeniast moodustati uus riik- Tsehhoslovakkia. 3. Bosnia-Hertzegoviina anti Serbiale ning Serbiast, Montenegrost, Horvaatiast moodustati uus riik Jugoslaavia kuningriik Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt. Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas viia riigi majandusellu Diktatuuririigid euroopas: 1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa
ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid. Liitriigil ehk föderatsioonil on küll teatud ühisorganid(nt usa valitsus, kongress, politsei), kuid peale nende on liitu moodustavatel osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. väljaspool föderatsiooni pädevust on osariigid suveräänsed. monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks, personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. näiteks ühe riigi pea võib pärida ka teise riigi trooni. kuna valitsevad dünastiad on abielude kaudu sageli sugulased, siis võib mingi trooni vabks jäämine monarhi surma tõttu konflikte selle täitmiseks eri dünastiate poolt nt 17. 18. saj. euroopas toimus vabaks jäänud troonide hõivamiseks rida sõdu mida
6 ,,Julius Caesar" (< Plutarchos) ,,Antonius ja Kleopatra" (< Barokiaja üldised suundumused Plutarchos) Vastureformatsiooni sünd ja levik ,,Coriolanus" (< Plutarchos) (Trento ,,Timon Ateenast" (< Plutarchos, kirkukogu, 154563): kiriku teadlik Lukianos) kunstiprogramm Absoluutsete monarhiate Renessansi eepika tugevnemine, 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika
murrete uurimisega. Eelistati väikevorme, epigrammi, idülli. Kasutati eleegiavorme (jutustav eleegia). Eeposte kirjutamise ajal läks moodi pisieepos epüllion. Siin keskenduti individuaalsele õnnele, mis on eemal riigi elust ja poliitikast. A. luule- helleinistliku luule üks vool, esindajad seotud A-ga. Õitseaeg: 3. Saj. I pool. Põhiliselt kreeka ühiskonna kultuurse ladviku luule hellenistlike monarhiate oludes. Luuletajad tunnevad ja harrastavad vana kirjavara, demonstreerivad oma õpetatust vanade autorite ja vähe levinud muistendite alal. Luules puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Ühest küljest temaatiline vaesumine, teisest küljest huvi nii olustiku kui ka üksikisiku tundeelu vastu, ergas loodusetaju. Meisterlikult kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu. Palju tähelepanu armastusteemal, tegelased ü-konna alamkihtidest või nad asetatakse müütilisse keskkonda.
,,Didactica magna". Uusaeg. Uusaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud tunnused): üldajaloo periood, mis järgneb keskajale ja eelneb uusimale ajale. Ameerika avastamine I maailmasõja algus(1914). kapitalismi areng, rahvuslikud liikumised, revolutsioonid, demokraatia, parlamentarism, sotsiaalse mõtte areng, rahvavalgustuslik tegevus. Varane uusaeg (1494-1559) algas uute maade avastamine ja koloniseerimine. Absoluutsete monarhiate laienemine/tugevnemine. Reformatsioon. reformatsioon- algas 31.okt 1517. usuline uuendusliikumine, mille tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. protestantism- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema
Surprising Adventures of Robinson Crusoe aastal 1719.a. ning seda peetakse esimeseks ingliskeelseks romaaniks üldse. Raamat on originaalkeeles kättesaadav netiaadressil www.bibliomania.com/0/0/17/31/frameset.html 9 Teatud paralleele võib tõmmata kirjeldatud ühest inimesest koosnevate majandussüsteemide ja tänapäeval eksisteerivate üksikute absoluutsete monarhiate vahele nagu Monaco, Brunei, Saudi Araabia jt. Näiteks puudub mitmetes monarhistlikes riikides tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Sellisel maksustamisel poleks ka mõtete. See näeks välja nii nagu tõstaks üks inimene raha ühest oma taskust teise umber. Absoluutsetes monarhiates monarh võrdub riik ja riik võrdub monarh. Kõik majanduslikud ja ressursside paigutamisega seotud otsused langetab monarh.
sõjalise eesmärgi saavutamiseks, mille struktuurorganid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Seda iseloomusta see, et ei ole ühtset maksu ega õigussüsteemi. On kaks reziimi. Poliitiline reziim: on riigivõimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatia v vabaduste ja õiguste olukorda riigis ning riigi võimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Unioonid- Monarhiate vahel moodustatud liitriigid. Personaal unioonid ja reaalunioonid (Austria-Ungari impeerium) ISE KIRJUTATUD KONSPEKTIST! 73. Poliitiline reziim. Demokraatlik poliitiline reziim ja anti-demokraatlik poliitiline reziim. Dem.Pol. rez- Riigivõim lähtub rahvast ja toetud rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda iseloomustav poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine PS ja nende tagamine riigi poolt. Võimude lahususe põhimõtte
välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast sedamööda, kuidas Venemaa majandus arenes, tugevnesid tema kaubanduslikud huvid ja laienesid sidemed 1547. a tuli troonile Ivan IV Julm 1552. a vallutas ta Kaasani khaaniriigi, (1556) Astrahani khaaniriigi, (1558) alustas sõjakäiku Liivimaale, aga sai lüüa, suri 1584. a olles viinud riigi täieliku laostumiseni Liivi sõja põhjused: tugeva keskvõimuga monarhiate kujunemine teravdas küsimust ülemvõimust Läänemerel Venemaa huve riivas VanaLiivimaa kaubanduspoliitika: 1539. a keelasid VanaLiivimaa võimud täiesti venelastel otsekauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega Liivimaa siseolukord ta oli endiselt killustatud, jäi oma võimukorralduse ja pidevate sisesõdadega ainsaks nõrgaks lüliks Läänemere ääres Sõja ajend: 1554
1. Revolutsiooniline sõda Revolutsioonilisel sõjal ja hilisematel Napoleoni sõdadel oli kaks aspekti. Esiteks oli tegemist mõneti ideoloogilise võitlusega, kus kaks erinevat ühiskonnakorda konkureerisid ülemvõimu pärast Euroopas. Teisalt aga püüdis Prantsusmaa kehtestada hegemooniat Euroopas, mis oli Pariisi varasemate analoogsete püüdluste loogiline jätk. Sõja alguse liitusid Prantsusmaa vastu Austria, Preisimaa ja Savoia/Pidemonte. Tegemist oli esmajärjekorras monarhiate katsega taastada kuningavõim Prantsusmaal ühelt poolt ning teiselt poolt revolutsiooni kaitse ning ekspordi taotlusega. Alustades sissetungi Prantsusmaale deklareeris Austria-Preisi vägede juht Brunswicki hertsog juulis 1792 (Brunswicki deklaratsioon), et sõja eesmärgiks pole mitte Prantsusmaa vallutamine või kahjustamine, vaid kuninga õiguste taastamine. Samuti deklareeris revolutsiooniline Prantsusmaa novembris 1792, et abistab kõiki
poolt ja tema võim on nõrk ning suunatud peamiselt riigi esindamisele. Valitsust juhib peaminister). Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariikliku valitsemisvormiga riikide hulgas on ka selliseid, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Tuntuim selliste hulgas on Prantsusmaa, kui presidentaalse ja parlamentaarse vabariigi tunnustega on ka meie põhjanaaber Soome. Tuleb ka mainida, et valitsusvormide puhul ei saa nii monarhiate kui vabariikide puhul välistada diktatuuri (nt absoluutset monarhiat võibki pidada diktatuuri üheks vormiks). Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles selle juhil (diktaatoril) on mitte millegagi piiratud, jõule toetuv ja seadustega kitsendamata võim. Diktaatoril puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Autoritaarne diktatuur (piirdutakse võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning muudesse eluvaldkondadesse sekkutakse vähe
Rahvakoosolek tegi endiselt otsuseid, aga nad ei teeninud enam sõjaväes. Taas hakkas esile tõusma türannia. 5. saj keskpaiku oli türannia suht kadunud, aga 4. saj hakkasid uuesti tulema. Valdavalt oli tegemist palgasõdurite pealikega. Nad kasutasid hästi sotsiaalseid vastuolusid, esinedes vaeste kaitsjana rikaste vastu. Kõige kuulsamad türannid on Sitsiilias. Need monarhiad on hellenismiajastu eelkäiad. Monarhiate esiletõusu esindab Makedoonia. Makedoonialased etnilistelt oli kreeklastele lähedased. Riik koosnes suurest tasandikust. Kuninga suguvõsa oli Heraklese järglased. See ei olnud absoluutne võim, mingit osa mängis ka
35 palgasõdurid), millega kaasnes ka poliitilise võimu koondumine mõjukate üksikisikute, sealhulgas türannide kätte. Kreeka tähtsamad linnriigid Sparta, Ateena, Teeba, Korintos jt. säilitasid küll traditsioonilise riigikorra, kuid hakkasid järkjärgult jääma Kreeka maailma äärealadel Sitsiilias ja seejärel eriti Makedoonias esile kerkinud tugevate monarhiate varju. Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu. Pärast Peloponnesose sõja lõppu oli enamus tähtsamaid Kreeka riike Korintos, Teeba, Ateena jt. Sparta liitlased. Mitmes seini Ateena mereliitu kuulunud riigis seati Lysandrose eestvõttel ametisse kohalikest ülikutest koosnevad kümneliikmelised Sparta- meelsed oligarhiad nn dekarhiad (kümnevalitsused) , keda toetasid Sparta garnisonid
Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone. Palju kasutati hiinapäraseid motiive. Fassaadide kujundus oli kontrastina interjöörile võimalikult lihtne ja tagasihoidlik. Humanismi kõrglainele järgnenud feodaalne reaktsioon ühiskonnas ja monarhiate kindlustamine kogu Euroopas andis arhitektuurile küll pompöössust, ei soodustanud aga uute ehitustehniliste ideede tekkimist. Piirduti sellega mis oli loodud varem - olid ju kuppelehitused ja kivitarandid täiuseni viidud juba renessansiajal. Tõsi küll, Louvre`i lossi ehitamisel kasutati 17. saj. sardkivitarindeid, see aga oli pigem erand kui reegel. Barokiajastu arhitektid tegelesid enam otsingutega uute ruumi- ja fassaadilahenduste leidmiseks,
Ja siis õpetaja palvetas. See oli hea, suuremeelne palve ja väga üksikasjaline; selles paluti kiriku eest ja kiriku väikeste laste eest, linnakese teiste kirikute eest; linnakese enda eest; krahvkonna eest; osariigi eest; osariigi ametnike eest; Ühendriikide eest; Ühendriikide kirikute eest; kongressi eest; presidendi eest; valitsusametnike 38 eest; vaeste meremeeste eest, keda vintsutas tormine meri; miljonite rõhutute eest, kes ägasid Euroopa monarhiate ja idamaa despotismi kanna all; nende eest, kel on valgust ja häid sõnumeid, kuid kel pole siiski silmi nägemiseks ega kõrvu kuulmiseks; paganate eest kaugeil meresaartel; ja lõpuks paluti, et see, mida õpetaja kavatses öelda, leiaks kuulmist ning poolehoidu ja langeks seemnena viljakandvale maale ning annaks õigel ajal tänuliku, hea lõikuse. Aamen. Järgnes riiete kahin, seisev kogudus võttis istet. Poiss, kelle elukäigust see raamat jutustab, ei
annaabi.ee 
