1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine 7) Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine. Õendusanamneesi kogumise viisid: 1. Vestlus
pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α
66. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks tsentri O suhtes? Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse sellesse tsentrisse rakendatud vektorit, mis võrdub sellest tsentrist punktmassini tõmmatud kohavektori ja punktmassi liikumishulga vektorkorrutisega. L0=r x mv 67. Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor Lo lähtub vaadeldavast tsentrist 0 ja on alati risti r ja mv vektoritest moodustuva tasapinnaga,suunatud kruvireeglijärgi, kui pöörata r vektorit mv suunas. Moodul Lo=r*mv*sin( lambda)=mv*d, kus d on tsentrist liikumise sihile tõmmatud ristlõigu pikkus 68. Kirjutada punktmassi liikumishulga moment tsentri O suhtes kolmerealise determinandi abil. L0=[i j k; x y z; mx' my'mz'], kus r=[i j k] L0=iL0x+jL0y+kL0z 69
Nurkkiirust mõõdetakse nurgaga, mille võrra vurr pöördub ajaühikus. Nurkkiiruse ühikuks on sek-1. Vurri pöörlemise suunda võib näidata noolega vurri pinnal. Põhiliselt aga kasutatakse vurri pöörlemissuuna tähistamiseks nurkkiiruse vektorit .s.o. noolt, mis kantakse vurri peateljele selliselt, et noole otsast vaadates näeme vurri pöörlemist vastupäeva. Nurkkiiruse vektorit tähistatakse kreeka tähestiku suure omegaga Ω. Vurri kineetiline momendi (liikumishulga momendi ) teoreem. Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor mi vi
Esimese rühma töömasinate võimsus on võrdeline nurkkiirusega, teise rühma masinatel nurkkiiruse ruuduga, kolmanda rühma masinatel nurkkiiruse kuubiga (ventilaatorid, pumbad). Neljanda rühma töömasinate võimsus ei sõltu nurkkiirusest * Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Enamiku elektrimootorite nurkkiirus väheneb momendi suurenemisega. Elektimootorite mehaanilised tunnusjooned võime jagada jäikuse järgi nelja eriliiki: 1. Absoluutselt jäik tunnusjoon. (joon 1) Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (=const). Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor. 2. Jäik tunnusjoon (jooned 2 ja 5) Momendi muutumisel muutub nurkkiirus vähe. Jäiga tunnusjoonega on rööpergutusmootorid, väikese rootoritakistusega asünkroonmootor
Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku. 42. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes üldjuhul ja millal on see null? Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku. See on null, kui jõu mõjusirge läbib punkti. 43. Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Momendi vektor on suunatud risti pöördetasapinnaga sinnapoole, kust jõu pööre on näha. 44. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu F momendi moodul võrdub jõu mooduli ja õla korrutisega. 45. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? 1. Kui jõu mõjusirge läbib punkti O ehk õlg on null. 2. Kui jõud on null 3. Kui jõuvektor on paralleelne kaugusvektoriga.
Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooksu nurkkiirus o*=o/1 => 78,5/78,5=1 Suhteline nimimoment Tn*=Tn/Tn => 79,1/79,1=1 Leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi. Tst=0,85*Tn => 0,85*79,1=67,2 N*m Tst*=0,85*Tn* => 0,85*1=0,85 Tingimusest T2*=T2/Tn(1,1...1,2)Tst* saame arvutada T2, kui valime piiriks 1,2. T2* =T2/Tn(1,2)Tst* => T2=Tn(1,2*Tst*) => 79,1(1,2*0,85)=80,7 N*m Leiame suhtelise momendi T2*. T2*=T2/Tn => 80,7/79,1=1,02 Nüüd saame arvutada T1.Selleks tuleb leida alguses vääratuslibistus. sv=1-n/1 => 78,5-75,9/78,5=3,31*10-2 Tn T 1 = T 2 m +1 T 2 + Sn 79,1
TA MAG. II 080387 3. Panen kirja talale mõjuva toereaktsiooni: GI + Q RA := = 6.253 kN 2 4. Panen kirja tala tugevustingimuse: Mmax max max = Wx = 160MPa 5. Leian maksimaalse momendi: lava Mmax := RA = 0.013 MN m 2 6. Leian vastupanu momendi: Mmax 3 Wx := = 0.00007817 m N 160000000 2 m 6 Korrutan saadud tulemuse läbi 10 ja leian tabelist ülesandes püstitatud probleemile vastuse. 6 0.00007817 10 = 78.17
42. Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil.
42. Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil.
Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine Tühikäigupöörete saavutamine Kiirenduspedaali vabastamine Mootori soojenemine, tühikäigupöörete reguleerimine Kiirenduspedaali põhja surumine, täiskoormus, reguleerimata ala Momendi kompenseerimine Ilma ülelaadimiseta mootoritel: Pöörlemiskiiruse kasvades optimaalne pihustatav kütusekogus väheneb Halvem segumoodustus Väiksem õhukogus Termilised piirangud Tahma tekkimise vältimiseks vähendatakse pritsekogust positiivne momendi kompensatsioon Ülelaadimisega mootoritel: Kompressori tööpiirkonna pöörlemiskiirustel optimaalne kütusekogus suureneb negatiivne momendi kompensatsioon Momendi kompensatsioon Momendikompensaatori
Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. F Panna kirja vektorvalem jõu momendi kohta punkti O suhtes, ja kirjeldada F selle alusel, kuhu täpselt on suunatud jõu moment punkti O suhtes. Jõu F moment on suunatud ümber punkti O kaugusel r asuval ringjoonel F Mida nimetatakse jõu õlaks punkti O suhtes üldjuhul ja millal on see null?
39.Kirjeldada kuhu on täpselt suunatud jõu F moment punkti O suhtes. Teha ka joonis. Mox = yFz zFy Moy = zFz xFz Moz = xFz yFx 40.Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? M0( F ) = r * F = r * F * sin = F * d 1N/m 41.Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? · r=0 · kui jõumoment tema rakenduspunkti suhtes on null · F=0 · r 0, F 0, aga vektorkorrutis on 0 · kui = 0 või kui = 180º 42
-430 ÜLESANNE Nr. 3 (Variant 7) Arvutada täpsustaud Klossi valemi abil lühisrootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja tehistunnusjoon, kui mootori staatorimähise toitepinge on Ul=0,7Uln. Arvutustulemuste alusel ehitada tunnusjoonte diagramm. Üldotstarbelise seeria 4A lühisrootoriga asünkroonmootori tehnilised andmed: Mootori Nimi- Nimi- Käivitus- Staatori- Nimi- Nimi- Vääratus tüüp võimsus pöörlemis- momendi mähise pinge voolu momendi Pn [kW] sagedus kordsus ühendus Un [V] sagedus kordsus nn [p/min] k skeem fn [Hz] v 4A180M6 18,5 975 1,20 / 380/220 50 2,0 Magnetomotoorjõu pöörlemissagedus, kus p - on pooluspaaride arv . 60 × 1 1 = 60 × 50 1 = = 1000 -1 3
2. Paari moodustavate jõudude suurus. 3. Jõuõlg. 4. Jõudude suund (pöörlemise suund). Nende komponentide koosmõju nimetatakse momendiks. Jõupaari momendiks nimetatakse ühe jõu suuruse korrutist õlaga, võetuna kas + või märgiga. + vastupäeva; - päripäeva. M=F1*h 6. Jõu moment punkti suhtes Jõu F momendiks punkti O suhtes nimetatakse jõu suuruse F korrutist õla pikkusega võetuna + või märgiga. Punkti O, mille suhte momenti leitakse nimetatakse momentpunktiks. Momendi absoluutväärtust väljendatakse ühikutes N*m. Järeldus: 1. Jõu moment punkti suhtes ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia üle piki tema mõjusirget ükskõik mis punkti. 2. Jõu moment punkti suhtes on 0, kui jõud on 0 või kui jõu mõjusirge läbib seda punkti, mille suhtes momenti vaadatakse, kuna sel puhul on jõuõlg 0. 7. Jõu moment telje suhtes Jõu moment telje suhtes on skalaarne suurus, mis on võrdne selle telje mistahes punkti suhtes
=> =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti 1 => => Tn => Tn= 4.Suhtelistes ühikutes: = 0,0702 => => 5.Samuti leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi. =0,85*Tn => 0,85*204=173 N*m =0,85* => 0,85*1=0,85 Tingimusest T2 ( 1,1...1,2 )Tst saame leida T2 väärtuse. kui valime piiriks 1,2 T2=1,2*Tst => T2=1,2*173=208N*m T2*=T2/Tn => T2*=208/204=1,02 6.Nüüd saame arvutada ja T1( Käivitusastmete arvuks valime 3) => 2 => 7
mis määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms, võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline.Kõik aatomi elektronid ei või olla ühel energianivool. Reegli kohaselt määrab aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale. Seega on vabas aatomis põhiolekus kõik madalamad energianivood täidetud peakvant nr:määrab ära energianivoo, kuhu elektron kuulub orbitaal:iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust, määrab kindlaks võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed.Magnetnr: liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda, määrab ruumis orbitaali suuna . Shördigun: arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi.
Antud: y=295 MPa [S]=8 w=500 min^-1 1. Koostada võlli väändemomendi epüür Leian rihmaratastel mõjuvad momendid. Esmalt arvutan nurkkiiruse , siis momendi. Seejärel teen lõiked ja koostan epüüri. =2*n/60 =2*3,14*500/60=52,3 rad/s m=P/ m4=1*10^3/52,3=-19,1Nm m3=0,7*10^3/52,3=-13,4Nm m2=2*10^3/52,3=-38,2Nm m1=1*10^3/52,3=-19,1Nm Leian vedaval rattal mõjuva momendi m=0 m1+m2+m3+m4+mv=0 mv=89,8Nm Joonistan epüüri Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm III=m4+m3+m2=19,1+13,4+38,2=-70,7Nm IV=m4+m3+m2+m1=19,1+13,4+38,2+19,1=-89,8Nm 2
Kuna friktsioon ei ole rõnga kujuline vaid on 4. Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis 13310/2=6655 mm2 ketta külg. 1 ketas =13310 mm2 ja 2 ketast kokku 26620 mm2 Siduri ülekantav pöördemoment F=P*S=7850*0,8=6280N 24mm/43mm =1/2 suhe seega, F1/F2=l2/l1=6280N/X=24/43 X=11251N Sellise jõuga surutakse siduriketast vastu hooratast. r1=92mm. ja r2=65mm. rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius Siduri ülekantava momendi leiame: Mk= 11251*0,0793*0,4*4=1427 Nm Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm. Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm
Bohri postulaadid: Stats. Oleku- aatom võib viibida püsivalt vaid erilises, statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Kvantreegel: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h. Kiirguse postulaat: üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) elektomagneetilise energikvandi. aatomi põhi e. normaalolek - väikseima võimaliku energiaga olek ergastatud olek - olek,kus energia on suurem kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ? - need
......................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised,
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje. Jällegi: pöörlemisel Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele olla ka väljaspool keha. äiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga. jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on kutsutakse seda ka takistusjõuks
Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus leitakse valemiga 1 U 220 n0 = , n0 = = 18,43 s-1. CE 11,94 Tunnusjoone teise punkti võib leida nimipöörlemissageduse ja nimimomendi juures. Arvutame nimielektromagnetilise momendi CE 11,94 M em = C m I a = Ia , M em = 105 = 199,53 Nm. 2 2 Tehistunnusjoone leidmiseks arvutame mootori pöörlemissageduse nimimomendi korral, kui ankruahelasse on lülitatud lisatakisti Rl M em ( Ra + Rl ) 2 n1l = n0 - ,
Tt,5= Tt,7= Tt,7= 1 Teisendatud koormusdiagramm näeb välja selline T1 , t1, s T2, t2 , T3, t3 , T4, t4 , T5, t5 , T6, t6 , T7 , t7, t0,s N*m N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 122 4 106 2 40 10 70 60 65,1 5 60 20 34,6 4 280 a) 2.Arvutame ekvivalentse momendi üldotstarbeliseks kestevtalitluseks mõeldud mootori valimiseks. (Ti 2 * ti ) Tekv = => tvk + p * t p + * (t käiv + t pid ) 3. Arvutame mootori valikuks vajaliku arvutusliku võimsuse Parv = Tekv * n => Parv = 45,0 * 105 =4720W=4,72KW 2 4
Toiteallikate kohta, korral saab voolu vähendada ja pidurdavat momenti suurendada rootoriahelasse lisatakistite lülitamise teel. mille hulka kuuluvad ka tavalised jõutrafod, on üldine nõue, et muutuva koormusvoolu puhul nad annaks Kui pidurdava momendi tõttu muutub rootori kiirus nulliks siis tuleb mootor toitevõrgust välja lülitada, muidu võimalikult püsiva väärtusega pinget. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev, s.o hakkab pöörlema vastupidises suunas. *pidurdus generaatorina võimaldab töömasina liikuvate osade voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema
elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist A õõnes rootor, B- tavaline, C süvauurdega, D kahemähiseline (2 võre üksteise sees) Võimsate asünkroonmootorite kasutatakse
..................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon...................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8
See skulptuurikäsitlus lõi tugevasti läbi ka edaspidi. Selle põhimõttega on kooskõlas liikumise edasiandmine, mis nagu kiviaja küttide kunstiski haarab üht lühikest momenti, nimelt seda, kui nooruk enne kettaheitmist hoogu võtab. Tema kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Myroni skulptuuride elulisust ülistasid juba vanad kreeklased. Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult
laeval. 35 3. Laeva püstuvus Kuid püstuvuse nn. "kujuõlad" arvutatakse eelnevalt funktsioonina veeväljasurvetest kreeninurkadele ning koostatakse KN graafikud või KN tabelid ekspluatatsioonis kasutamiseks. Laeva staatilise püstuvuse õlga GZ suurtel kreeninurkadel ei saa määrata valemiga GZ = GMsin Graafikut, mis näitab püstuvuse õla GZ või püstuvuse momendi GZ sõltuvust kreeninurgast nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammiks ehk Reed'i diagrammiks. GZ, m GZ, tm A - B' max max B + A' Joon. 9. Reed'i diagramm Abstsissteljel on kreeninurgad: tüürpoordi (paremale) ja pakpoordi (vasakule). Ordinaatteljel on püstuvuse õlad meetrites või püstuvus-
Samasse rühma kuuluvad mehhanismid, milles ülekaalus on hõõrdejõud, sest hõõrdejõudu ja momenti võib teatavais piires lugega mehhanismi töötamisekiirusest sõltumatuks. Siinghulgas võib nimetada sildkraanade silla- ja vankrimehhanimse, transportööre, tööpinkide ettenihkemehhanisme, höövelpingi töölaua mehhanimi, valtspinke. Kiirusest sõltuv staatiline moment: Ts=f() või Ts=f(n). Staatilinse momendi sõltuvus kiirusest võib olla väga mitmesugune. Teest (pöördenurgast) sõltuv staatiline moment Teest ja kiirusest sõltuv staatiline moment Ajast sõltuv staatiline moment Elektrimootorite mehaanilised karakteristikud T=f() või T=f(n). Elektrimootoritel kiiruse kasvades pöördemoment üldreeglina väheneb. Vähenemismäära iseloomustab karakteristiku jäikus: =T/. Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku
Reegli kohaselt määrab Pauli printsiip aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud Kvantarvud Peakvantarv · tähis n · väärtuseks suvaline täisarv · määrab ära energianivoo, kuhu elektron kuulub Orbitaalkvantarv · tähis l · võib omada täisarvulisi väärtusi l= 0,1,2,...,n-1 ·iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust ·määrab kindlaks, millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed Magnetkvantarv · Kui kõik ausalt ära rääkida..... tähis ml ·võib omada väärtusi ml=0,±1,±2,...,±(l-1),±l ·iseloomustab liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda Spinnkvantarv · tähis ms ·väärtuseks ms=±½ · "lubab" igale orbitaalile panna 2 elektroni Lihtsamad ja keerulisemad aatomid Kergemad näited H, He
Pots.energia vastastikmõju e. Asendi energia. Vektorväli (igas punktis mõjub kehale mingi suuruse ja suunaga jõud). Igat konservatiivse jõuvälja punkti saab iseloomustada sinna asetatud kehale mõjuva jõuga ja potentsiaalse energiaga. Peab olema seos energia ja jõu vahel. Leiame selle. Vaatame tööd nihkel 5)Pöördliikumise dünaamika- Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes.
Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: (sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest). Liitpingsuse suurim nihkepinge: Ekvivalentse joonpinguse suurim nihkepinge: Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras).
g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg
Liitkujund koosneb mitmest lihtkujunditest. Leida pinnakeskme ja keskpeainertsimomendid. a=7 cm b=9 cm Leian ristlõike pinnakeskme Kuna liitkujund on sümmeetriline, siis pinnakese asub sümmeetriateljel, ehk xc = 0. Kujundi staatilise momendi Sx abil leian koordinaadi yc yc = Sx0/A y1 = 2/3 * a = 2/3 * 7 = 4,67 (cm) y2 = 1,5 * a = 10,5 (cm) y3 = 3 * a = 21 (cm) Liitkujundi staatiline moment: Sx0 = Sx1+Sx2+Sx3 = A1y1 + A2y2 + A3y3 = a*2a*4,67 + a*b*10,5 + (ba)/2*21 = 7*14*4,67 + 7*9*10,5 + (9*7)/2*21 = 1780,66 (cm 3)
Impressionism Sissejuhatav loeng 2006 Impressionism Impressionism See kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku Alguse saab maalikunstis Sõna impressioon tähendab muljet Impressionism seadis oma ülesandeks momendi meeleolude kajastamise Kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega, loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest Impressionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt Impressionism Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES “MHE0061 MASINATEHNIKA” Vääne ÜLIÕPILANE: Vadim Petrov KOOD: 120992 RÜHM : AAAB31 TÖÖ ESITATUD: 16.10 .2013 TALLINN 2013 Võll on koormatud pöördemomentidega M 1 , M 2 , M 3 ja M 4 . Leida momendi M 4 väärtus. Arvutada võlli minimaalne läbimõõt. Võlli materjal on teras C45E. Koostada väändemomentide, väändepingete ja väändenurkade epüürid. Algandmed : B 9 l1, m 0,25 A 2 l2, m 0,27 M1, Nm 590 l3, m 0,34 M2, Nm -410 l4, m 0,48 M3, Nm -370 l5, m 0,12 1
Koormusmomendi vähenemisel väheneb ka M.toitepinge ja kiirus. 23. Alalisv.ajami suletud juht.süsteem mittelineaarse neg.tagasidega voolu järgi-Tag.sign.antakse voolupiiramise sõlmele ja veel ka voolu etteande- tegur.See signaal määrab kindlaks voolu väärtuse millest alates algab voolu regul.(piiramine). Kui M.toitepinge ja ankruahela pinge väheneb, siis karak- teristikud langevad järsult (pehmed). See iselo.voolu ja momendi regul. (piiramise)effekti. Voolupiiramise nivoo määr.vastaa etteandesign. Kui suurendada süst,võim.tegurit siis hakkavad karakt.2-tsoonis lähenema vertikaaljoonele. Skeem11.24 24. Alalisv.ajami suletud juht.süsteem mittelineaarse tagasisidega kiiruse ja voolu järgi-Sellex et saada el.ajami jäiku karakt.mis on vajal.kiiruse stabili- seerimisex ja pehmeid karakt.mis on vajal.voolu ja momendi piiramisex(kahe või enama koordinaadi regul)kasut
· Osakeste asukoha täpsel määramisel jääb osakeste impulss täiesti määramatuks. · Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse kirjutatud´´, nad on omaette loodusseadused. KVANTARVUD: PEAKVANTARV · Tähis n. · Väärtuseks suvaline kvantarv. · Määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. ORBITAALKVANTARV · Tähis l. · Väärtuseks täisarv, mis: 0 l n-1. · Iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust. · Määrab stabiilsed orbiidid antud n korral. MAGNETKVANTARV · Tähis ml. · Väärtused: -lml l, kusjuures mlZ. · Iseloomustab liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda. KRISTALLIDE EHITUS · Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre. · Metallide kristallides on kristallvõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid
liiga suur. 4.Põhimõisted-statistika on informatsioon kogumikest,praktiline tegevus infor. Hankimiseks.statistika on teadus,mis täpsustab metoodika. 7.Millised on olemas vaatlused?Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus).suhtelised suurused on abstarktsemad,neid saab mõõta vaid absoluutsuuruste kaudu.(sõidukiirus,tööviljakus).absoluutsete ja suhteliste suuruste väärtusi väljendavad aboluut-ja suhtarvud.suhtarvud saadakse jagamise teel
elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist A õõnes rootor, B- tavaline, C süvauurdega, D kahemähiseline (2 võre üksteise sees) Võimsate asünkroonmootorite kasutatakse
Käsitlema: (rääkima, arutlema) Käsitlesime tunnis korratud teemasi. Käsitsema: (kätega midagi tegema) Oskan käsitseda mitmeid masinaid. Loendama:(kokku lugema) Loendasin katseni jäänud päevi. Loetlema (nimepidi üles lugema) Loetlesin õpetajale Eesti järvi. Omandama(omaks võtma, midagi ära õppima) Omandasin uued teemad kiirelt. Omistama: (omaks andma, pidama) Asulale omistati linnaõigused. Vahel:(ruumiliselt kahe asja vahel, kahe momendi vahelisel ajal) Istusin Mari ja Jüri vahel. Vahest: (mõnikord). Käin vahest perega teatris. Vast: (alles, hiljuti) Isa oli vast saabunud reisilt. Õigesti: (õigel moel) Kui ma õigesti mäletan juhtus see eile. Õieti:(õigupoolest) Ei mäletagi, kui vana ta õieti on.
hajutatult lauskoormustena, mida võib jaotada ruum-, pind- ja joonkoormusteks. Sageli mõjub pind- ja joonkoormus konstruktsiooni üldmõõtmetega võrreldes väikesele pinnale (joonele). Sellist koormust loetakse ühte punkti koondatud punkt- ehk koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus. Qz põikjõud x suhtes/lõikes 6
magneetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumusel rootori asendist. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalituses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses
kiirusest väiksem. Seda iseloomustab libistus s, mis näitab mootori pöörlemiskiiruse n erinevust sünkroonkiirusest ns ja avaldub Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus, mille väärtuseks on tavaliselt 1-5 %. (actuators raamat, sinine). Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment M võllil on avaldatav kus s on sünkroonnurkiirus ja Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil, mis on antud mootori nimesildil. Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist ennast kiirendama kiirendusega , mis näitab pöörlemiskiiruse muutumise kiirust ning mõõdetakse radiaanidega sekundruudu kohta. Teades mootori kiirendust saab välja arvutada mootori käivitamise aja mõne pöörlemiskiiruseni. Iga seadme töös esineb paratamatult kadusid st. osa elektrivõrgust tarbitud energiast kulub mootori soojenemiseks, jahutamiseks, magneetimiseks, hõõrdumiseks laagrites jm
antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga. Y= I0 + ma2, a kaugus; I=mr2/2 +mR2= 2/3mR2 <- silindri külgpinda läbiva telje suhtes Töö jäiga keha pööramisel dA=Fdr=Fdrcos=Ftdr, dr=rd, dA=Fsin*rd=Frsind; dAFld; M=rF dA= Md M-jõumoment Jõumoment - Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) M=rF Implusimoment - Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . L-impulsimoment
Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik) Have, has kasutatakse kõikides + have, has + 3.põhivorm lausetes - have, has + not + 3.põhivorm ? have, has + 3.põhivorm Väljendab: Äsja lõppenud tegevust, täna/sel nädalal/sel kuul/sel aastal toimunud tegevust, tegevust, mida on/ei ole kunagi tehtud
mikroorganismid ja nende elupaikade mitmekesisus ongi bioloogiline mitmekesisus Looduskaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemide lahenduse leidmisega. Eestis on selleks : Kekkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: · Maa-amet, · metsaamet ja kalaamet, · looduskaitse inspektsioon ja mereinspektsioon. Keskkonnakaitse Seire-keskkonna seisundi pidev jälgimine keskkonnakaitses Hinnang-annab teavet keskkonna käesoleva momendi seisundi kohta. Prognoos-püüab ette ennustada, mis toimub keskkonnaga lähitulevikus Ökoloogiline ekspertiis-spetsialistide uurimustöö tulemusena antav hinnang selle kohta, milline võib olla kavandavate muutuste mõju keskkonnale Keskkonnakaitse lepingud ja seadused Leping või eesmärk Eesti ühinemise konventsioon aasta 1.Merekaitse Merekaitse üldleping Lõpetada jäätmete 1992
Lähtudes profiilide UPE ja INP mõõtudest, võtan konstruktiivselt poltide vahekauguseks h1=a =255mm Väliskoormus F tasakaalustatakse jõududega Fpõik Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik ning antud sümmeetrilise paigutuse korral jaotub koormus F ühtlaselt poltide vahel. Paindemoment M tasakaalustatakse momendiga Fmr ja eeldame, et antud konstruktsioonis jaotub jõud F mõlemale plaadile võrdselt, seega teeme arvutused ühe plaadi kohta. Leian Paindemomenti M tasakaalustava momendi Fmr jõuõla r ja seejärel jõu Fm Suurima jõu Fmax mis mõjub poldile leian rööpküliku trigonomeetrilisest seosest. Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm
ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide) DTC momendi vahetu juhtimine PDU impulse jaotusseade EMC elektromagnetiline ühildatavus PWM pulsilaiusmodulatsioon EMF elektromotoorjõud rms ruutkeskmine väärtus EO sümmeetriline optimum rpm pööret minutis ESR ekvivalentne jadatakistus s sekund F farad SCR lihttüristor
annaabi.ee 
