Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kesk- ja peainertsmomendid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

MHE0061 MASINATEHNIKA
Kodutöö nr. 2
Variant nr.
A -
B -
Töö nimetus: Keskpeainertsmomendid
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi)
Rühm:
Juhendaja :
Töö esitatud:
Töö parandada:
Arvestatud:
Kodutöö nr. 2
Keskpeainertsimomendid
Liitkujund koosneb mitmest lihtkujunditest. Leida pinnakeskme ja keskpeainertsimomendid.
a=7 cm
b=9 cm
Leian ristlõike pinnakeskme
Kuna liitkujund on sümmeetriline, siis pinnakese asub sümmeetriateljel, ehk xc = 0.
Kujundi staatilise momendi Sx abil leian koordinaadi yc –
yc = Sx0/A
y1 = 2/3 * a = 2/3 * 7 = 4,67 (cm)
y2 = 1,5 * a = 10,5 (cm)
y3 = 3 * a = 21 (cm)
Liitkujundi staatiline moment:
Sx0 = Sx1+Sx2+Sx3 = A1y1 + A2y2 + A3y3 = a*2a*4,67 + a*b*10,5 + (ba)/2*21 = 7*14*4,67 + 7*9*10,5 + (9*7)/2*21 = 1780,66 (cm3)
ristlõikepindala – A = A1 + A2 + A3 = 98+63+31,5 = 192,5 (cm3)
Pinnakeskme koordinaat – yc = Sx/A = 1780,66/192,5 = 9,25 (cm)
Ristlõike keskpeainertsimomendid –
Iy = Iy1 + Iy2 + Iy3 = (2a*a3)/12 + (a*b3)/12 + (ab3)/48 = (14*343)/12 + (7*729)/12 + (7*729)/48 = 400.167 + 425,25 + 106,3125 = 931,73 (cm4)
Ix = Σ(Ixi + Aiyci2) = =
= (1600,67 + 7*14*7) + (257,25 +220,5) + (85,75 + 31,5*9,33) = 2286,67 + 477,75 + 85,75 + 293, 895 = 3144,065 (cm4)
yc1= a + 1/3*a = 7 + 2,33 = 9,33 (cm)
yc2= a/2 = 7/2 = 3,5 (cm)
yc3= (2*a)/2 = a = 7 (cm)
Kesk- ja peainertsmomendid #1 Kesk- ja peainertsmomendid #2 Kesk- ja peainertsmomendid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 250 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheMainMan Õppematerjali autor
Liitkujund koosneb mitmest lihtkujunditest. Leida pinnakeskme ja keskpeainertsimomendid.

Sarnased õppematerjalid

Kodutöö ülesanne nr 1
11
doc

Kodutöö ülesanne nr 1

Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b ­ pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 -

Tugevusõpetus i
Pinnamomendid
11
doc

Pinnamomendid

Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b ­ pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 -

Tugevusõpetus i
Detaili sisepinna omadused
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

m y Joonis 5.2 Painutatud varda ristlõike geomeetria analüüs (Joon. 5.3) hõlmab kolme ülesannet. Painutatud varda ristlõike analüüs Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad

Materjaliõpetus
Detaili sisepinna omadused
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

m y Joonis 5.2 Painutatud varda ristlõike geomeetria analüüs (Joon. 5.3) hõlmab kolme ülesannet. Painutatud varda ristlõike analüüs Määrata ristlõike Määrata kesk- Arvutada kesk- pinnakeskme asukoht peateljestiku asend peainertsimomendid Joonis 5.3 Kujundi iga sümmeetriatelg = kesk-peatelg (see on alati nii) Enamlevinud lihtsamate ristlõigete jaoks (ring, ellips ruut, ristkülik, I-profiil, jt.) on pinnakeskme asukoht (sümmeetriatelgede ristumispunkt) ja kesk-peatelgede asend (ristuvad

Materjaliõpetus
KESKPEAINERTSMOMENDID
3
docx

KESKPEAINERTSMOMENDID

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: KESKPEAINERTSMOMENDID ÜLESANNE NR: 1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a 8 4 6 3 9 10 7 5 11 12 1 b 12 7 10 8 11 14 9 3 15 16 Kuju number: 7 a: 5 cm b: 13 cm Sx S + S +S y A + y A + y A S x = y cA=¿ y c = =¿ X 1 X 2 X 3 =¿ 1 1 2 2 3 3 A A1 + A2 + A 3 A 1 + A 2 + A3 a a y 1= =2,5 cm y 2=a+a=10 cm y 3=a+ a+ =12,5

Masinatehnika
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

Ehitus
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (2)

Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Päris asjalik!
12:33 13-10-2012
tafca89 profiilipilt
tafca89: aitas küll
11:53 23-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun