Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodune ülesanne nr 2-- 5.2 variant 5 (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Kodune töö nr 2
Ülesanne 5.2 variant 5
Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn .
Mootori andmed
Mootori tüüp
Nimi võimsus Pn, KW
Nimivool In , A
Nimipinge Un , V
Nimikasutegur ηn, -
Nimipöörlemissagedus nn, p/min
П-81
32,0
170
220
0,860
1500
I Loomulik tunnusjoon
1.Leiame tühijooksu tööpunkti.
Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c
=> =0,0906Ω
=>=1,3 V*s
Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse
=>
Moment tühijooksul on 0 N*m
2.Suhtelistes ühikutes:
=>
3.Leiame nimitööpunkti
=>
=>
Tn => Tn=
4.Suhtelistes ühikutes:
= 0,0702
=>
=>
5.Samuti leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi.
=0,85*Tn => 0,85*204=173 N*m
=0,85* => 0,85*1=0,85
Tingimusest T2 ( 1,1...1,2 )Tst saame leida T2 väärtuse. kui valime piiriks 1,2
T2=1,2*Tst => T2=1,2*173=208N*m
T2*=T2/Tn => T2*=208/204=1,02
6.Nüüd saame arvutada ja T1( Käivitusastmete arvuks valime 3)
=>
=>
7.Kontrollime kas T2 ja T2 mahuvad etteantud piiridesse .
T1≤(2…2,5)Tn => 377 1,97>(2…2,5)1
T2 ( 1,1...1,2)Tst => 208 (1,1...1,2)173
T2* (1.1...1,2)Tst* => 1,02 (1,1...1,2)0,85
Tingimused on täidetud, võime ehitada loomuliku tunnusjoone ning T1* ,T2*,Tn*,Tst* vertikaalsirged ja käivitusdiagrammi.
8.Et hakkata arvutama käivitusastmete takistusi peame esiteks leidma R1 ja sellega takistuse mõõtkava teguri mR
R1=Un/I1 => R1= Un/I1**In => R1=220/1,97*170=0,657
mR=R1/AJ => mR=0,657/100=6,57*Ω/mm
R2 = mR * CJ => R2 = 52*6,57*=0,342Ω
R3 = mR * EJ => R3= 27*6,57*=0,177Ω
Ra = mR * GJ => Ra = 14*6,57*=0,0920Ω (punktis 1 arvutatud Ra=0,0906 Ω)
9Nüüd saamegi leida astmete takistused
Arvutame käivitustakisti esimese astme takistuse
Rs1=R1-R2 => Rs1= 0,657-0,342=0,315Ω
Arvutame käivitustakisti teise astme takistuse
Rs2= R2- R3 => 0,342-0,177=0,165Ω
Arvutame käivitustakisti kolmanda astme takistuse
Rs3= R3- Ra => 0,177-0,092=0,085Ω
4
Kodune ülesanne nr 2---5 2 variant 5 #1 Kodune ülesanne nr 2---5 2 variant 5 #2 Kodune ülesanne nr 2---5 2 variant 5 #3 Kodune ülesanne nr 2---5 2 variant 5 #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor
Tpt elektriajamite ülesannetekogust lahendatud kodune ülesanne 5.2 variant 5

Sarnased õppematerjalid

Kodune töö nr 3---5 4 variant 8
2
doc

Kodune töö nr 3---5.4 variant 8

Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m²

Elektriajamid
Elekrtiajamite kontrolltöö
12
pdf

Elekrtiajamite kontrolltöö

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 977 (rühm) (registri nr) (ees- ja perekonnanimi) Kontrolltöö (töö pealkiri) Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tabelis 1.1 Joonis 1.1 Tabe

Elektriajamid
ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu

Elektriajamid
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun