Füüska I eksami konspekt kokkuvõtlik (0)

2) Ringliikumine :
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.
Tähis: ω ( omega )
Ühik: rad/s (radiaani sekundis)
Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg
ω = 2πf
Nurkkiirus ω on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ω ka nurksageduseks ehk ringsageduseks.
Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised.
Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega.
Kesktõmbekiirendus – suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest.
ak – kesktõmbekiirendus (m/s2)
v – joonkiirus (m/s)
r – trajektoori kõverusraadius (m)
ω – nurkkiirus (rad/s)
Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta.
Tähis: ν
Ühik: m/s (meetrit sekundis)
Põhivalem: ν = φ * r, kus φ (fii) on pöördenurk ja r on trajektoori raadius
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts.
Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist : f=1/T
Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestvus.
Perioodi tähistatakse enamasti suure ladina tähega: T. Selle ühik SI-süsteemis on: 1 s (sekund)
Periood on pöördvõrdeline sagedusega: T=1/f
3) Newton I – iga keha püsib paigal või liigub muutumatult seni kuni teine keha ei muuda tema liikumisolekut.
Newton II – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m
Newton III – Mõjuga kaasneb alati võrdne ja vastassuunaline mõju. F= -F ( kaks keha mõjutavad üksteist suuruselt võrdsete vastassuunalisete mõjudega).
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas , erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest.
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=m*v
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:
a) kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
b)mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega.
Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . F
4) Töö ja energia - Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi , mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks.
Pots .energia – vastastikmõju e. Asendi energia. Vektorväli (igas punktis mõjub kehale mingi suuruse ja suunaga jõud). Igat konservatiivse jõuvälja punkti saab iseloomustada sinna asetatud kehale mõjuva jõuga ja potentsiaalse energiaga. Peab olema seos energia ja jõu vahel. Leiame selle. Vaatame tööd nihkel
5)Pöördliikumise dünaamika- Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm ( njuutonmeeter )
Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes.
Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus
Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2
6)Harmooniliseks võnkumiseks nim. Võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaanse võnkumis seaduspärasuse kaudu.
TD I seadus
Süsteemile antud soojushulga ning süsteemi poolt tehtav töö on võrdne antud süsteemi
siseenergia muuduga.
∆U = ∆Q + ∆A diferentsiaalide kujul dU=dQ+dA
∆ U – süsteemi siseenergia muut
∆ Q – süsteemile antud soojushulk
∆ A – süsteemi poolt tehtav töö
TD II seadus
Termodünaamika II seadus
Formuleeritakse mitmel erineval viisil:
1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek
külmemalt kehalt soojemale.
2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt
kehalt ning selle täielik muundamine tööks.
Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud
sõnastusega vastuolus . Tõepoolest, kogu soojus, mis ideaalsele gaasile antakse,
muundub selles protsessis tööks. Kuid soojuse saamine ja selle tööks
muundamine ei ole protsessi ainus tulemus, sest protsessi vältel muutub ka gaasi
ruumala. Ehk siis osa võetud soojusest läheb gaasi ruumala muutmiseks, kogu
saadud soojus ei muundu kasulikuks tööks.
3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat
mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks.
Entroopia on suurus, mis näitab süsteemi korrapäratust.
Süsteemi entroopia muutus dS, minnes ühest seisundist teise, on
defineeritud järgnevalt:
dS = dQ/T