Masinaelemendid I kodutöö nr 2. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Kodune töö II - MHE0041

MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Keermesliide A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala ­ terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed

Masinaelemendid i

5

docx

Masinaelementide kodutöö nr2

MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:  1. Ülesande püstitus: Antud: Terasleht S235 [S] = 1,5 l ­ 900 mm - 5 mm F ­ 5,6 kN h ­ 300 mm 1 - 10mm ( karpprofiili seina paksus) Poldi tugevusklass 8.8 Vaja leida õiged poldid ning leida a, b, t mõõtmed  2. Lahenduskäik

Masinaelemendid i

14

doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

Riiuli vaheplaadiks saab kasutada terasplaati paksusega 5 mm. Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1. Meeterkeerme mõõtmed, mm

Masinatehnika

5

docx

Keerukama keermesliite arvutus

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB ­ 51............ .......A.Sivitski.............. .....................................

Masinaelemendid i

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

15

docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0

Masinatehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll. 2 Arvutite kasutamine 16. Eksamiküsimused 2 Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001. T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000. I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990 Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.> Vfibyjcnhjtybt> 1979. Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.> Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991 Leyby- cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.> Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1987 1984

Mõõtmestamineja tolereerimine

Meedia

Kommentaarid (0)