Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatomifüüsika mõistete spikker (10)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?
  • Kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ?
  • Miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas?

Lõik failist

Aatomifüüsika mõistete spikker #1 Aatomifüüsika mõistete spikker #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 344 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SQ2K Õppematerjali autor
Väikeses kirjas

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C

Füüsika
thumbnail
36
ppt

Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus

Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime ­ jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel ­ Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel ­ 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel ­ 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka . Planetaarne aatomimudel 2. teema - Bohri postulaadid

Füüsika
thumbnail
4
docx

Aatomifüüsika

Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisisestes protsessides. 3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m 4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr

Füüsika
thumbnail
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline

Füüsika
thumbnail
7
doc

Aatomi ehituse üldine arengulugu

Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused Rutherfordi aatomi mudel Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford

Füüsika
thumbnail
3
doc

Aine ehitus

Aine ehitus Konspekt 1. Mõisted Aatomifüüsika ­ teadusharu, mis uurib aatomi ehitust ja omadusi Energiatase ­ energia, mis vastab aatomi statsionaarsele olekule Peakvantarv (n) ­ määrab elektroni kõige tõenäosema kauguse tuumast (elektronkihi numbrid) Põhiolek ­ olek, kus elektroni energia on minimaalne Ergastatud olek ­ olek, kus elektroni energia on suurem kui põhiolekus Pidevspekter ­ spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt üle teiseks värvuseks;

Füüsika
thumbnail
4
docx

Aatomifüüsika konspekt

AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford.

Füüsika




Kommentaarid (10)

rikasZOMBI profiilipilt
rikasZOMBI: spikrimaterjal või et niipalju kordi ja nii väikselt :D ?

muidu hea!!
20:11 05-11-2011
GM89 profiilipilt
GM89: ei tea . kui mina selle lahti tegin sis mul kordas ühte ja sama lõikku .
17:10 25-10-2009
Cady profiilipilt
Cady: Suhteliselt hea materjal :) Just täpselt see, mida vajasin.:)
14:01 12-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun