/Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar)
Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist tuntumad on meil nt.: Eks me näe, ütles pime ja jooksis peaga vastu posti ~ puud; Palju kisa, vähe villa, ütles vanapagan, kui siga niitis; Seda teed peame kõik käima, ütles vanatüdruk, kui pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes. Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära
Noorik istub nurmel, sada linti peas?- KAALIKAS Koor all, koor peal,seeme keskel?- PÄHKEL Karu magab, kõrv kõigub?- MAJA JA UKS Hiir läheb auku, saba jääb välja?- VÕTI Neli toas, kaheksa õues?- MAJA JA NURGAD Must suu, punane keel?- AHI Ei ole toas ega õues?- Aken Valge lammas, sula selg?- PUDER Hommikul sünnib, õhtul sureb?- PÄIKE Valge vali, kirju kari?- RAAMAT Lai käsi, peened jäljed?- TULI Üles läheb, maha ei lähe?- SUITS Vesi jookseb vastu mäge üles?- LEHM JOOB Kuus jalga,kaks jälge?- REGI Ohjad jooksevad, tee käib ringi?- VOKK
sarvedeks pähe; poolekslõigatud koer või hobune pannakse valepidi kokku; jahimees tirib end juukseidpidi soost välja; hunt sööb rakmeis oleva hobuse, satub süües ise aegamisi rakmeisse ja jääbki sõiduloomaks. Vale- ja absurdinalja vist kauneim esindaja on juturegistreis numbri AT 1960 alla koondatud "suurte asjade" tsükkel. Siin toimub ohjeldamatu fantaasiamäng maailma mõõtmetega, asjade suurusvahekordade jm. omadustega. On nt. suur härg, sellel istuvad kolm venda -- üks sarvel, teine seljas, kolmas sabarootsul; hakkavad härga jootma -- härg joob tohutuis kogustes; tuleb suur haugas, rebib härjalt kintsu; vennad kukuvad härja seljast kolm päeva; ühele neist läheb puru silma, selgub, et see on härja ärarebitud kints; rebane hakkab kintsu sööma; rebane tapetakse, selgub olevat nii suur, et ei jõuta nülgida; keegi eit lõikab nahast poole ära, paneb veel sada nahka juurde ja laseb lapsele mütsi teha jne. jne
Karu õpetatakse ikki noorelt murdma 24. Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" 25. Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu 26. lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas 27. aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran 28. Karu ütelüs: "Pihlamarja hüvä marja, palokmarja paska marja" 29. Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana 30. Tegema 31. Kui karu otsib vara pesa, tuleb vara külm 32. Parem ikk karu küüs kui jänekse jalg 33. Ära ikka sina sõida karuga, hüppa enne hundi selga 34. Ära müü enne karu nahka ku karu käes40 3316 35. Karune mees, sile 36. Kellel hiä karune m-, sellel hiä õnn1 3318Mida karusem koer, seda parem õnn 37
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6.
ta end kasutada võrdlemisi erinevates tähenduslikes finessides. Kõnekäänu väljendi algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.) · Rahvapärane võrdlus (Kinni nagu kana takus.) · Retooriline küsimus ja hüüatus (Kuhu mullune lumi jäi?) · Metafooriline otsustus (Lubab palju ei tee aga midagi.) · Ebaloogiline vastandamine (Ma olen kas pime või ei näe.) · Inimese, inimeste rühma või olukorra karikeeriv iseloomustus(Ei muhulane põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane. Vastus: Vihast saab hea õlle, pahast hea piibu.) · Tõrjuvad vastused (õiget vastust ei taheta öelda, Kui vana sa oled?
liikuvast lennukist. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi. 3. Kus on kõige rohkem jäneseid? Bussides, trammides, trollides. 4. Miks blondiin ei taha arvutiga töötada? Sest ta kardab hiiri! 5. Kuidas sisustada blondiini päeva? Tuleb talle anda paberileht, mille mõlemale poole on kirjutatud: ,,Vaata teisele poole!" Mõistatus on rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest. 1. Kurjalt kõnnib metsa mööda, otsib kõike, mis on söödav. Kihvad tal on teravad, silmad öösel säravad, ta ei pelga hädaohtu, ainult kütti nähes kohkub. (Vastus: Hunt) 2. Paigal seisavad kaks venda minul ja ka sinul endal. Ühte nägu, ühte tööd teevad nemad päevad, ööd. (Kõrvad) 3. Harva kui näed linnas mind, nüüd viib auto koju sind. Maal mu tööd ka vähe vaja, traktor vagusid seal ajab
savi. Savi aga ei kõlvanud varblase pesaks. Pääsukesed ütlesid, et muud nad tuua ei oska, ja lendasid minema. Siis tuli siga, tirides puu alla suure porise oksa. ,,Mis me sellega teeme? See ei sobi pesaks," siuksusid varblased. Siga ütles, et kui juba niisugune ilus mädanenud oks ei sobi, siis ta küll ei tea, mis üldse peaks sobima. Ta läks pahaselt porilompi tagasi, kust ta oli tulnudki. 8 VARBLASED Lehm tõi seljatäie õlgi. ,,Nii pikad õled!" hädaldasid varblased. ,,Kes need meile siia üles tirib?" ,,Mina mitte," ütles lehm ja lonkis karjamaale sööma. Koer tiris rehe alt välja laudadest kokkulöödud kasti. ,,Vaat kus ilus pesa!" haukus ta. ,,Mõni riideräbal sisse ka, siis pole paremat tahtagi." ,,See ju nagu koerakuut," põlastasid varblased. ,,Kui ei kõlba, ega ma pakkuma hakka," ütles koer ja vedas kasti rehe alla tagasi.
Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema,
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarn
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus.............................................................................................................................
lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti. Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis võisid olla sirged või kaarduda sisse- või väljapool. Mõnikord jäeti sarved ka okste harudest. Pulli sarved olid lühemad ja jämedamad kui lehmal, pull ise lehmast suurem ja toekam. Vahel lõigati eristamiseks lehma kõhu alla rist ja pullile kolmnurkne sälk. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 3 Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid. Prunnakam siga oli ilusam. Isegi sea kõhualust ei lõigatud siledaks. Las olla paksem. Ainult sea ninaots vooliti teravaks, et tal oleks mõnusam tonkida. Hobuse jaoks valiti sobivalt kõver või oksaharuga puuoks hobusepuu. Hobuse kõige tähtsam tunnus oli keerus kael
) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Nimetab vähemalt kolme maakodulooma ja ühe linnu. Teab, et mõned neist on ühevärvilised ja teised kirjud. Eristab loomade häälitsusi, viib kokku vastava loomaga. Teab et peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. Istume ringis vaibal. Teatan teema. Hakkame arutlema milliseid maakoduloomi ja linde me teame. Võtan välja loomade pildid (lisa 5) ja mõned pehmed mänguasjad (lammas, lehm, siga.) Nimetame neid, kirjeldame, teeme järgi nende häälitsusi, mõtleme mida nad söövad, kuidas nad erinevad linna koduloomadest. Siis räägime veel korraks hügieenist, et alati peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. (12 min.) Lõppuks mängime aktiivset mängu ,,Part, part- hani". (lisa 6) (8 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Areneb peenmotoorika. Tähelepanelikult kuulab ja juhendamise järgi teeb kaasa.Usinalt keerutab salfrätikuulikesi.
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vä
tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom)
3) Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e
rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme
Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet. Soomlaste näited veevägi (võimas) o allikas o kosk - muusikaand o hauakoht - sügavad kohad o meri - hülgepealuu o järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti) o vesi/tuli; tuli/vesi } äike (pihukirves)(äike ei kustu tulega; must kana) Must kana võidab punase kuke. Pinuvägi - väike/must (purustatud/jahvatatud oksad) Metsavägi - noorem ei alusta kõnelust; metsahaldja vastu ei alusta kõnelust Praak - ära tehtud vili(alkoholiks) Tulevägi - kaitseks/puhastav (läbi lõkke hüppamine) 1. Hierarhia · Maavägi - sellest - kirikuvägi } kalmed; pinuvägi · Puuvägi · Tulevägi - Rauavägi - sepapaja vägi · Veevägi · Õhuvägi 2. Hierarhia pole jäik 3. Nõrkadega - kurja (maaväed)
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma
Sügisel, kui lõpeb maaharimine ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe jumalat. Kui algab kevad, leiab aset uus võitlus ning võidab jumal lohet, ehk kevad talve. 55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Piksenool ajab alati vanakuradit taga, seepärast kardab vanakurat äikest. Tibunoka Toomas näinud, kuidas õhust lennanud suur must härg kivi alla, ja kohe löönud pikne sinna kohta maa sisse. Pikne ajab kuradit sellepärast taga, et kurat tahab tähed ja kuu taevast ära varastada. (ERA II 205, 445/7 (6) < Tln < Keila 1939.) 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? Üliolend kui Taevajumal või taevas Äiksejumal Hele valguskuju Seotud väe või elujõu ideega Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte
puuritud. Siia tullakse paisete, muhkude ja mitmesuguste muude haiguste korral abi otsima. Selleks hõõrutakse haiget kohta soolaga, mähitakse sool nartsu sisse ja viiakse see neljapäeva õhtul ohutuskivi õnarusse. Veel nüüdki leidub ohutuskivi õnaras hulk nartse ja kaltse, missugused "patsientide" poolt siia toodud. Teine samasugune, kuid suurem ohutuskivi asub Sepamaa külas, "Tooma" talu kiviaias, kuhu see hiljuti paigutatud. Kasekülas, "Liiase" talu põllul on paekivist rist, mis neljakandilises paerahnus asub. Varem on rist keset põldu asunud, kuid nüüd on see aia ääre seatud. Ristil mingisuguseid märke ega aastaarve ei leidu. Vist on see mingisugune piirimärk vanast ajast, nagu neid mujalgi leidub. "Rähe" talust km maad lõunapool asub "Silluallika" matusepaik. Selgesti paistavad silma rohtunud hauakünkad, milliseid vanasti kiviaed on ümbritsenud. Nüüd on see võetud
Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu)
meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.).
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed ku
märtsis või koguni veebruari lõpus, kui põlde katab veel lumi. Tänu oma seltskondlikkusele, piirdub ka kuldnoka pesitsusterritoorium üksnes isikliku pesakasti või puuõõnsusega. Pesakasti valivad välja tavaliselt isaslinnud. Kui meeldiv pesa on leitud, jääb isaslind selle lähedusse ning asub valju ja kõlava häälega paarilist peibutama. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene
aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise, arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm. Nimisõnast ja omadussõnast saab liitsõna, siis kui nad kannavad oma algse tähendusega võrreldes semantiliselt oluliselt muutunud tähendust ehk kui nad on fraseologiseerunud. (Õim 2001a: 557) B. Nominaalfraas 1. Fraseologism kui nimisõnafraas Nende fraseologismide puhul väljendab peasõna laiend nimisõnaga tähistatu tunnust.
- naeratada, - keel suust välja ajada ja seda uurida, - avada ja sulgeda suu, - vaadata oma hambaid. · Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga). KUIDAS KEEGI TEEB · Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne. · Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures. · Näiteks osuta lehmale ja ütle: "Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA
nad hingavad ühes rütmis. Peale seda läheb koos Intsuga härra sigareid suitsetama ja môtleb oma preili peale. 13. november - aidamees näeb, kuidas Imbi ja Ärni ohelik järel kusagile läheb ja otsustab neid luurata (vihane sest nad vihjasid midagi tema puude kohta). Nad lähevad randa merilehma püüdma - need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel ônnestub lehma ümber üks ring kôndida, ei saa lehm enam vette tagasi. Imbi ja Ärni saavad sellega hakkama ja hakkavad koju minema, teadmata et Oskar neid luurab. Oskar viskab nende teele ühe pastla, kuid paar ei vôta seda kaasa, sest ühega pole midagi peale hakatam. Kui nad on möödunud vôtab Oskar pastla jälle üles, jookseb edasi ja viskab nende teele teise pastla. Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
