Kõnekäänud (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar
KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES
Referaat
Juhendaja : Malle Tänav
Koostaja : Eliis Väljaäär
LÕ11
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Vahvad kõnekäänud eesti keeles 4
Kõnekäänud Eno Raua „ Peep ja sõnadest“ 4
Ega asi süüa küsi. 6
Uurimus 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Eesti keel on väga värvikas ja ilus keel, kuid siiski võib vahel juhtuda nii, et mõnest mõttest aru saamine võtab kaua aega või jääb üldse arusaamatuks. Lastele võib tihti keerukalt väljendatud lause arusaamatuks jääda. Nii juhtus ka Eno Raua teoses „ Peep ja sõnad“ Peebuga, tema jaoks olid sõnad tuttavad, aga tähendused olid hoopis midagi muud, kui Peep arvas . Suvel vanaema ja vanisa juures olles juhtus sellised arusaamatuid hetki Peebuga päris tihti. Selliseid olukordi on kindlasti igas lastega peres ette tulnud, kuna väljendeid erinevate tegevuste tegemiseks on väga palju, siinkohal sooviksingi mõned siia kirja panna.

Vahvad kõnekäänud eesti keeles

Eri maakondades on säilinud eesti keele murdes rääkimised ( setu murrak , võru murrak, saare murrak jne.) Nii võib juhtuda, et nende inimeste kõneldud laused võivad sageli hämmingut ja segadust tekitada. Toon näite sellest, et kui öeldakse „Too mulle kartsas“, mis tähendab saarlasele murdes „Too mulle redel“, siis enamus eestlasi teavad, et kartsas istumine on üks karistusmeetodeid. Teine näide piima kohta mis on veidi hapnema läinud: osa maakondades öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske teada saada millest täpselt jutt käib, kuigi kõik räägivad ju oma emakeeles.
Eriti raske ja segadust tekitab see laste hulgas, kelle sõnavara pole veel nii hästi arenenud, kuid nad õppivad kiiresti ja lastes on alati säilinud uudishimu ning nad on kiired uuega kohanema .
Nii ei saa aga väita inimeste kohta kellel on nõrgalt arenenud kognitiivsed oskused. Näiteks erihoolekandeteenustel olevad inimesed. Nendega rääkimisel peab kasutama väga lihtsat kõnepruuki. Kui näiteks öelda talle „Istu taburetile“ ei pruugi ta sellest ütlusest aru saada. Ta vaatab arusaamatult otsa ja ei suuda käsklusest aru saada. Kuid kui mainida talle „Istu toolile“ teab ta kohe selle käskluse sisu.
Nii juhtus ka Peebuga suvel maal vanaisa ja vanaema juures olles, ta ei mõistnud vanaema ütlusi, kuna need oli sellised väljendid, kus oli Peebule tuttavad sõnad, aga mõiste tervikuna jäi segaseks.

Kõnekäänud Eno Raua „ Peep ja sõnadest“

Jalad selga võtma!- Jooksma
Pead kaotama!- Kontrolli alt väljuma
„Säh sulle kooki moosiga!“- „Ei saa sa midagi!“
Jänes põues- Kartma
Triibulised püksid- Karistada saamine
„Ära aja mulle kärbseid pähe !“- „Ära aja mulle segast juttu !“
Ninapidi vedama- Petma
Vesi ahjus- Hirmunud
„Võta näpust!“- Millegi uskumatu juhtumine , kiuste
Väljendeid Eesti kirjandusloolisest lugemikust (1.osa)
Magab nagu surnu.
Tuntud kui kirju koer.
Käib nagu kass ümber palava pudru.
Läheb nagu lepase reega.
Uhke nagu konn mätta otsas.
Tõsi kui tõrre vesi.
Must kui tuletukk.
Käed mustad nagu sea jalad.
Äkiline nagu püssipauk.
Sajab nagu oavarrest .
Magus kui mesi .
Soe tuba nagu pott.
Ilus kui ladva õun.
Ajab nagu uni peale.
Tuba külm kui hundilaut.
Kaupleb kui juut .
Lund tuleb kui kotiga .
Vaene kui kirikurott.
Segamini nagu pudru ja kapsad .
Teeb tööd kui karu.
Arg kui jänes.
Kaval kui rebane .
Silmad punni kui õlesööjal.
Rikas kui Riia kikas.
Täis kui kaan .
Vagane kui lammas.
Sirge kui osi.
Paljas kui pealuu .
Terav kui okas.
Üleliigne nagu viies ratas vankri all.
Punane kukk katusel (tulekahju).
Hammast ihuma (teise peale viha kandma).
Tal on pikad näpud ( varastab ).
Kana katkuma (tüli seletama ).
Leiba luusse laskma ( puhkama ).
Mõni kruvi puudub (natuke lollakas).
Kananahk seljas (hirmu tundma).
Nahka üle silma tõmbama (magama).
Liiva Hannuse juurde minema (surema).
Musta lehma piima jooma (vett jooma).
Vahelt must kass läbi jooksnud (pahaseks üksteisega saama).
Hing lõngaga kaelas (viimane silmapilk millelgi asjal).
Tegi sääred (põgenes ära).
Vesi ahjus (häda käes, nutt lahti).
Istub kui nõelte otsas (piinlik olukord).
Kass sööb rohtu (keegi teeb midagi, mis talle sugugi ei sobi).
Nahkpüksid jalga saama (rikkaks saama).
Liimist lahti (korrast ära).
Võta silm näpu otsa! ( vaata teravalt).
Hambad varna panema (nälgima).
Tal munad kübara all (ei tereta ).
Laseb teise selja peal liugu (elab teise kulul).

Ega asi süüa küsi.

Ega kirikuhärra kurdi pärast kaht jutlust ei pea.
Ega lämmi luud ei riku.
Ei salli silma otsas.
Ega see asi maast ei ole võetud.
Elab peost suhu.
Ei püsi pudeliski.
Tal ilmast ilma üks laul.
Kes vaese häda usub!
Kas oled klaassepa poeg, et läbi paistad?
Tulid tuld otsima , ega sa muidu nii ruttu ära ei lähe.
Kauaks krantsile vorsti.

Uurimus

Küsitlesin kahte eakat inimest- 75 aastast Väinot, 65 aastast Anne-Liisi.
Palusin elu jooksul kuuldud väljenditele tagasi mõelda ja mõned nimetada.
Väga paljud kattusid eelpool nimetatudega, aga tõid välja kas väljendit, mida ei olnud mina ennem kuulnuki.
Kits kärneriks!- Kits aednikuks
Nagu Kärt, Mardi särk!- Väga segamini asjad

Kokkuvõte

Kokkuvõttes eesti keelt on küll kohati veidi keeruline mõista, kuid väljendid on väga huvitavad ja vahvad. Seega tuleks lastele juba varajases eas selgeks teha kõnekäändude tähendused, sest muidu võivad tekkida väga kergesti arusaamatused. Kõnekäänudude kasutamine rikastab sõnavara ja muudavad keelekasutuse palju huvitavamaks, seega tuleks neid ka lastele õpetada. Sellel teemal uurida oli väga põnev, sest paljud väljendid olid juba ununenud ja sain ka teada uusi kõnekäändusid, mida kindlasti kasutama hakkan. Kõnekäändude kasutamine aitab ka rahvuskultuuri säilitada, seega tuleks võimalikult palju kõnekäände kasutada, et rahvuskultuur säiliks ja sõnavara rikastuks.

Kasutatud allikad

Raud Eno „ Peep ja sõnad“
Mihkla Karl ja Parlo Olev „ Eesti kirjanduslooline lugemik “ (1. osa)