mittediskreetne diskreetne jada mittediskreetne jada mittediskreetne jada (kõne) (keel) (kõne) 2. positsiooni jada (kõne) suhtes, diskreetne jada (keel) 4. positsiooni suhtes Lotman ja semiootika: modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur · Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on
Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel?
on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni kahjulik." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) "Kunst on üks kommunikatsioonivahendeid." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19) "Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli." (samas, lk 91) Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem. [...] "Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri
valgustusest Töötlemisest jne. Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust: Joonistav valgus- intensiivne, suunatud valgus, mis tõstab esile pildistatava objekti detailide ruumilised mõõtmed ja on valgusefektide aluseks Üldine täiendav valgus- hajutatud valgus, mis tagab detailide läbitöötamise varjudes. Täiendav valgus seatakse tavaliselt üles fotoaparaadipoolsesse külge Modelleeriv valgus- ülesandeks on pildistatava objekti üksikute osade väljatoomine Vastuvalgus- joonistab välja pildistatava objekti põhikontuurid. Vastuvalguse allikas pannakse tavaliselt pildistatava objekti taha ja temast pisut kõrgemale juhul kui objekt ja foon on ühe tooniga
lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi draamad...) sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli.” (samas, lk 91) Mittefiktsionaalne – teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem. [...] dokumentaarteater) “Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta Mõned kirjanduse tunnused: on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride
sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil
inimesed) mõtlevad, tajuvad,tunnevad,õpivad,suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. PSÜHHOLOOGIA TEADUS /ARGI PSÜHHOLOOGIA. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA : 1.Uurib psüühika/käitumise üldisi seaduspärasusi. 2.Kasutab teadmiste kogumiseks eksperimenti. 3.Teadmised on vastu pidanud teiste teadlaste kontrollile ja ümberlükkamis proovile. GESTALTPSÜHHOLOOGIA · Käitumine on terviklik ja ei taandu koostiselementide summale. P.S tekib uusi suundi, nt modelleeriv tehisintellektiga seotud suund. Inimesetundja vs psühholoog Ametijuhend mida teeb Kutsenõuded mida teab/oskab. Psühholoogia harud : Praktilised harud(53 erinevat). Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühikahäiretega. Tervise psühholoogia mis asjad need on,mis in. tervist mõjutavad? Kohtupsühholoogia seadused,kriminaloogia jne. Kooli psühholoogia aidata õpilastel koolis paremini toime tulla.
kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga
õige ja tegelikkusele vastav. Keel on adekvaatne siis, kui suudab grammatilisi lauseid toota. · Süva- ja pindstruktuurid. Nad eksisteerivad keelelises väljenduses lahus. Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil. Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota. 38. Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? Lotmani teostes käib läbi selline väide, et kunstilised ja keerulisemad kultuurilised nähtused, et nende näol on tegemist ,,teiseste modelleerivate süsteemidega". Teisene modelleeriv süsteem näiteks kirjanduses, kus esmane modelleeriv ja kirjeldab süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale. Nendega kaasneb alati paradoks, et kui reegleid on rohkem, siis peaks keele väljendus võime vähenema. Kuid tegelt pole nii
Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Kirjalik tekst on suhteliselt püsiv. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt. Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Primaarne modelleriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi.
Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf)
kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ? ● Mida tähendab, et kirjandusteos on ,,sekundaarne modelleeriv süsteem" ? mõeldakse niisuguseid semiootilisi süsteeme, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. ● ● Mis on žanr? ● Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises ? ● Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti ? ● Mida peab tõlgendamisel silmas pidama ? ● Mis on lähilugemine ? ● Mida see mõiste tähendab ? ● Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis
otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
Ta proovis 1940datel luua biosemiootika teadust, kuid see oli liiga avarane ja ei sobinud selleaegse semiootikamaailmaga. Biosemiootikud ei pea võtma täielikult omaks Morrise kindlat raamistikku, selleks, et tema töödest inspiratsiooni koguda. 5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis
• Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus: Ajalugu pole määratud tähendusega objektiivsete tekstide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Iga teksti võib vaadelda kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormistatud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad. • Binaarsed opositsioonid: nähtuste vastandumine, vastandlikud paarid. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad
selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur].
Kuidas on kunstiteos / ilukirjanduslik tekst tehtud; milliste võtete kasutamine annab sellele kunsti kvaliteedi? Suhe ja nihe: millised suhted on tekstis selle elementide vahel loodud; mis on nende elementide funktsioon; ja milline on mingi elemendi tähendusnihe, kui ta on mingitest muudest tekstidest vaatlusalusesse üle kantud. 61.Teksti mõiste kultuurisemiootikas Keel: loomulik (primaarne) kunstlik sekundaarne modelleeriv süsteem Tekst: väljendatus piiritletus struktuursus Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement
Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf)
või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi selliseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida
vaid suveperioodil, ongi kneipp-jalutusrada suurepäraseks asendajaks. Klient kõnnib vaheldumisi külma ja sooja veega täidetud basseinis, mille põhjas on erineva suuruse ja tekstuuriga merekivid. Kohvimähis - Kohviubadest saadud luksuslik kohvimähis mõjub positiivselt nii nahale kui ka hingele. Protseduur kingib emotsionaalselt unustamatu naudingu! Mähis sobib kõigile, kes soovivad kogeda erilist spaaelamust ja mõnusalt lõõgastuda. Kehahoolitsus on salendav, modelleeriv, trimmiv ja naha vananemist ennetav. Tänu kofeiini rasva põletavale toimele sobib kohvihooldus salendava ravina. Ideaalne pärast liposuktsiooni, sünnitust või salendavat dieeti. Soovitame naistele, kes soovivad ennetada mööduva aja ilminguid oma kehal või modelleerida probleemseid piirkondi. Vastunäidustused: südame-veresoonkonna rasked haigused; kasvajad, rasedus, palavikuga kulgevad haigused, nahahaigused ja atoopiline ihu.
ammendavad kurnavad Treeningpäev 1-2x päevas treeningud Arvestada töövõime tipphetki päevas Eksogeensed rütmid- valgus, temperatuur, toidukord jne. Endogeensed rütmid- organismi sisemine kell. Treeningtund Põhiline treeningu organisatsiooniline vorm, mille ajal lahendatakse kas valikulisi või kompleksseid treeningu ülesandeid. Treeningtunni tüübid- õpetav, arendav, treeniv, taastav, modelleeriv, kontrolltreeningu tund. Treeningtunni organisatsiooniline vorm- individuaalne, grupp, vaba Harjutuste seeria Intervalltreening Jõutreening- sõltub lihastöö režiimist, harjutuste valikust, harjutuste järgnevusest, vastupanu suurusest, koormuste mahust, puhkepauside pikkusest, harjutuste sooritamise kiirusest, treeningu sagedusest. Harjutus Kõige väiksem treeningu planeerimise ühik.
hakkab formuleerima oma protseduure ja mudeleid (näiteks, semiootiline ruut või elementaarne väljend). Semiootika liigitus objektist lähtuv Üldsemiootika e teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman
Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus suur narratiiv ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad süvastruktuur tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi sellised kultuurinähtused, mida on mingil etapil vaja tõlkida loomulikku keelde? C. (Esitatakse 3 küsimust, neist valida 2. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht.) 1. Võrrelge kultuurimorfoloogilist ja progressivistlikku ajaloonägemust. Kumb neist onlähedasem religioossele mõtlemisele? Kultuurimorfoloogiline: kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi
d__osav, mänglev, naljahimuline 3. a_usaldusväärne, truu, kiindunud b_lähedust otsiv, isiklik, emotsionaalsekt keerukas c__uudishimulik, metoodiline, mõtlik d__armastav, energiline, vapper 4. . a__usaldusväärne, organiseeritud, tõsine b__rahuarmastav, harmooniline, soe c__kannatamatu, perfektsionist, tormakas d__siin-ja-praegu, impulsiivne, aktiivne 5. a_järjekindel, struktuurile toetuv, kavakindel b__tähendusrikas, hingeline, inspireeritud c__analüüsiv, katsetav, modelleeriv d__mõjukas, veenev,heldekäeline 6. a__mõistlik, usutav, toetav b__poeetiline, musikaalne, artistlik c__teoretiseeriv, püüdlik, põhimõttekindel d.__esinev, mänglev, loominguline 7. a__pühendunud, põhjalik, visa b__suhtlev, julgustav, hoolitsev c__informeeritud, arutlev, kahtlev d__energiline, kompetentne, hõivatud 8. a__konservatiivne, säilitav, kaitsev b__inspireeriv, mõistev, tunnustav c__kujundav, leiutav, konstrueeriv
Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale süsteemile) ja vabaduse(vastandub seotud autoriteedi vaba valikuga) alge vahel, nende vahele tekib kunst, mis leevendab 2alge vahelist pinget Northrop Frye - kirjandus pühendumuse ja vabaduse vahel Kirjandusteaduse koostisosad Kirjanduse ajalugu (diakroonne vs. sünkroonne)
vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas
Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. 18. Klassikaline valgustus skeem Sünnimaaks Saksamaa 20. Sajandi I pool. Seda kasutatakse ateljees, kinnises ruumis pildistamiseks. Klassikalises valgusskeemis on 7 valgusallikat. a. Foonivalgus b. Täiendvalgus c. Joonistav valgus d. Üldvalgus e. Kontravalgused f. Modelleeriv valgus Eristatakse suund- ja hajuvalgustust. Suundvalguse korral langeb valgus võtteobjektile võtteaplaadi optilise telje suhtes tatava nuga all. Suundvalgustus tekitab nn. nähtava valgustuseefekti, mis jätab vaatajale otseselt või kaudselt mulje mingi välise loodusliku või toovad esile nii objekti ennast kui ka pindu, millele need varjud langevad. Et valgus langeb võtteobjektile kaldu, annab kujutis hästi edasi objekti pindade struktuuri. Võtteobjekti
Lotmani pani kultuurisemiootikale aluse, avaldas üle 800 teose – kuigi oli keelatud eriala. 1992 avati TÜs semiootika... „Filmisemiootika“. Vene kirjandusfiloloog – Puškin, Tolstoi andsid mõtteid 14 Tartu fenomen – Moskvas poleks võimalik olnud juudil sel moel tegutseda. Siis veel tuuma ja perifeeria värk. Nt Vana-Rooma värk, uued ideed tekivad perifeerias ja siis tuum võtab neid omaks. Primaarne modelleeriv süsteem – keel; sekundaarne- kuidas kasutatakse nt filmides jne Tartu õhkkond oli algselt väga vene kirjanduslik. Kirjandusteaduste taust; süüdistused humanitaarteaduste dehumanseerimises ja liigse depolitiseerimises. Lotmani kirjutised olid alati poliitiliselt vöga mittemidagiütlevad, sest KGB hingas kuklasse ja üritati tuua näiteid varasemast, mitte kunagi 20.sajandist. Moskva taust polnud väga kirjanduslik, vaid hoopis lingvistika ja orientalistika põhine.
on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised
on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised
Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema)
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib
seda eriti korduvuse pärast (korduvlugemine kui naudingu uus läbielamine). Esteetiline elamus on kahetine: 1) äratundmine, kaasatundmine 2) kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi. · Prohvetlik. Piibel on tugeva prohvetliku laenguga. Ulme, utoopia, antiutoopia. · Sotsiaalne. Inimese mõjutamine, mis võib kujuneda propagandaks. Igasuguse kirjandusliku teksti eesmärgiks on inimest muuta. Tavaliselt autor jutustusse ei sekku ja sellega on tagatud lugeja vabadus, kuid Hitchcock näitab selle vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp. Kriitiline rada
soovivad osata oma teadlikkust juhtida. See lähenemine sobib inimestele, kes on valmis pingutama kuid ei ole teadlikud, kuidas nad ise oma ebaõnne põhjustavad. Kes mõistusega ennast tunnevad, kuid millegipärast siiski ei suuda kasvada. Ta ei sobi inimestele, kes ootavad, et terapeut kogu töö üksi ära teeks. Gestaltteraapias ei kehti sõna "peaks". Väärtustatakse autonoomiat ja kliendi enese valikuid ja vajadusi. Gestaltteraapia on pigem uuriv kui käitumist modelleeriv. Eesmärk on kasv ja autonoomia läbi teadlikkuse laiendamise. Terapeut ei jää distantsile kliendi tegevust interpreteerima vaid kohtub temaga ja juhendab aktiivset teadlikkusega töötamist. Terapeut on 13 uudishimulik, elav ja põnevil, aus ja otsekohene, ta annab tagasisidet selle kohta kuidas ta klienti kuuleb, näeb ja kogeb. Kasv sünnib tõelisest ehedast kontaktist reaalsete inimeste
Juri Lotman (19221993) ,,Kunstilise teksti struktuur" (1970) · teiseste modelleerivate süsteemidega. · korra paradoks · tasandid tekstis · tasandite pinge ja koosmõju Tema teostes käib läbi taustväide, et kunstilised ja muud keerulisemad kultuurilised nähtused et nende näol on tegemist teiseste modelleerivate süsteemidega. Nt kirjandus: esmane tegelikkust kirjeldav süsteem on keel, teisene modelleeriv süsteem on midagi mis asetub keelele peale, umber nagu keel asetub peale tegelikkusele. Nad võivad asetuda peale ka teistsugustele süsteemidele. Teiseste modelleerivate süsteemidega kaasneb meile alati paradoks: tundub et kui kordasid ja reegleid on rohkem siis peaks ühtlasi keele väljendusvõime vähenema. kuid tegelikult on vastupidi. Tekst väljendusvõimet kasvatab reeglite rohkus. Kunstilises tekstis kus me ise asetame endale peale suurema hulga reegleid, selle
1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti ilmekad ühelt poolt modelleeriv modernis a la Tuhkatriinumäng ja teiselt poolt midagi,mis tuleb koos Vaino Vhingiga – psühholoogiline printsiip. Kui võtta ette Vaino Vahingu omamoodi imelikud tükid, siis võime julgelt öelda, et need on psühholoogilise rõhutasetusega näidendid. Püshholoogia on ka natuke imelikuvõitu. Freudihuviline Vahing tunneb huvi ka mingite psühhopoatoloogiliste tendentside vastu – töötab samal ajal kohtu pühhiaatrina. „Suvekoolis“ segased poja ja vanemate suhtes, mingi
Meelelahutuskirjanduse aseaine. Midagi sellist, kus realistlik põhi väga tugev, liigutakse pindamööda. massikirjanduslik funktsioon. Kirjastused hakkavad mõtlema, millised tiraaze saab suurendada ja mida mitte. mudelproosa - modelleeriv proosa. mudeleid, mis eksperimentaalne modernsim - pisiked alad endale tekivad, võivad olla mitmeid. nt levivad üldised saanud. eksistentsimudelid. Ka satiirilised mudelid. psühholoogiline modernism - Undil kiire vahetumine. modernism - > postmodernism? kas modernismina Unt ei loobu psühholoogilisest aspektist sel ajal. Vaino kirjeldatu ei ole postmodernism? Tõenäoliselt on. Pinda Vahing alustab. Tulevad psühholoogilisse modernismi
annaabi.ee 
