Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mittetulundusühing, ühistud, aktsiaselts vs ühistu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ühistu, ühistud, liikmetele, aktsionärid, tooraine, mittetulundusühing, registrisse, omahinna, aktsiaselts, omandis, proportsionaalselt, äritegevus, investeeringud, kahjum, esiplaanil, teenimine, isikuks, õigusvõime, sihtasutuste, iseloomuga, ühendused, kantud, ühisjooned, ressursid, ringis, põllumajanduslikud, pangandus, metsaomanikeisikule,kelle valduses on aktsitäht.3)Hääleõiguseta eelisaktsia,mis annab eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dididendideks nimetatakse seda osa ettevõtte kasumist,mis pärast maksude ja jaotamatta kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu ärinimi Kõik peavad sisaldama oma ühingu nime, ehk siis kui Aktsiaselts siis on AS, kui Osaühing siis OS jne. 1)Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. 2)Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. 3)Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. 4)Ärinimes ei või kasutada eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist,tähelist või numbrilist
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste
juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.
vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Ettevõtlusvormid Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel: FIE OÜ UÜ Tulundus- TÜ ühistu Asutamis- madalad keskmised madalad keskmised madalad kulud Oma- puudub 2500* määratakse 2500 määratakse kapitali- ühingu- ühingu- nõue lepinguga lepinguga (euro) Vastutus kogu ühingusse täisosanik ühingusse kõik
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
· Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
.................lk10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL.......................lk11 KASUTATUD MATERJAL............................................lk12 2 Ettevõtlusvormid Eesti Vabariigis on võiamlik luua mitmeid erinevaid ettevõtlusvorme, alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud ettevõtlusvormid. 1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) 2) VABAKUTSELINE LOOVISIK 3) OSAÜHING (OÜ) 4) MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)? 5) MIS ON AKTSIASELTS (AS)? 3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris, mida tänaseks saab edukalt teha digitaalselt läbi ETTEVÕTLUSPORTAALI. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib lisada juurde ka viite tegevusalale. FIE plussid * Puudub omakapitali sissemaksu nõue * Puudub põhikirja koostamise vajadus
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts
..................................................................................................................................................... 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9 Sihtasutus ......................................................................................................................................................11
Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees. Äriühingu eesmärk kasu teenimine, olla olemas Põhiküsimus millega tegeleda
12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Raamatupidamiskohuslase ülesanded · korraldada raamatupidamisarvestust -tagatud peab olema majandusinformatsiooni saamine lähtuvalt raamatupidamise heast tavast, · dokumenteerida kõiki majandustehingud; · kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse
Usaldusosanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Usaldusosanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui mitterahalised. Asutamisel sõlmitakse osanike vaheline ühinguleping, ei pea olema notariaalselt tõestatud. Neil äriühingul ei ole põhikirja ega juhtimisorganeid. 10 Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Võrreldes osaühinguga on aktsiaseltsil suhteliselt suur algkapitali nõue (minimaalselt 25000 eurot) ning juhtimisskeem on keerulisem. Siinkohal on kohustuslik nõukogu valimise/määramise nõue. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väiksem nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised aktsiad ja esitajaaktsiad. Aktsiad on erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsia on tavaliselt hääleõiguseta
välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1. tarbijate muude hüvide kasutajatena 2. hankijatena 3. tööpanuse kaudu 4. teenuste kasutamise kaudu 5. mõnel muul sarnasel viisil Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga
Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud). Eestit peetakse süstemaatilise tõlgenduse kohaselt inkorporatsiooniteooriast lähtuvaks riigiks Äriühingute vastastikune tunnustamine EL-is ja asutamisvabadus. Ühinguõiguse 14. direktiivi eelnõu. Euroopa Kohtu lahendid: Segers (1986), Daily Mail (1988), Centros (1999), Überseering
asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1. direktiiv (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv (kapitalidirektiiv); 3
· Vajaminevate vahendite vajaduse kindlaksmääramine (tootmisvahendid, materjalid) · Personalivajaduse kindlaksmääramine · Finantsprognooside koostamine · Ettevõtlusvormi valik · Ärinime ja asukoha valik · Üldise tegevuskava koostamine II ETAPP: Tegevuse alustamise periood Tegevuse alustamise periood on seotud esimeste oluliste kuludega, milleks on eelkõige investeeringud põhivarasse ning materjalide, tooraine ja seadmete ost. Alustamisega kaasnevad ka asukohakulud (ruumide ost või rent), tootmise või teenuse osutamise korraldamise kulud jne. Sellesse perioodi jäävad ka personali värbamine ja sellega seotud kulud. Tegevuse alustamisel tuleb ettevõttel sõlmida esimesed lepingud, mis võivad nõuda ettemakseid. Seega ettevõte alustab oma tegevust alustab tootmist või teenuse osutamist. Ettevõttel tekivad kohustused Tegevused ettevõtte tegevuse alustamisel: · Äriühingu asutamine
Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole. 3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole. Tööandja muu vara kasutamine tasuta või soodushinnaga Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe. Turuhind on hind, mida sarnastel tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused, millega sõidukeid rendivad oma klientidele sõidukite rentimisega tegelevad ettevõtted. Tööandja peab piisavate dokumentidega suutma tõendada kas ja
.............................................................. ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine..........................................................................
Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5. Milliseid eraõiguslike juriidiliste isikuid on võimalik Eestis luua. Kirjelda nende peamisi erisusi. Äriühingud: Osaühing, Aktsiaselts, Usaldusühing, Täisühing, Tulundusühistu, Euroopa äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga.
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
RP089 (2009/2010) (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksukohustuslaste register: (2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega. (3) Registri vastutav töötleja on Maksu ja Tolliamet. § 31
kasutada ja milline võib olla laeva tootlikkus ehk töö tulemus ajaühikus. 1 Ettevõtja · Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. · Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimalus- te järgi sobiva juriidilise vormi. · Juriidiline isik: Äriühing Mittetulundusühing Sihtasutus Kohalik omavalitsus Riigiasutus NB! · Ettevõtjaks registreerimine. Ärinimi · Tegevusala, tegevusluba, litsents · Majandustegevuse register · Äriregister; Maksu- ja Tolliamet · Tööinspektsioon. Haigekassa · Majandusaasta aruanne · Juhatuse liige. Vastutus · Ettevõtluse lõpetamine. Ettevõtja surm · Raamatupidamine. Käibemaksukohustus · Ettevõtlustulu. Ettevõtluskulu. Kasum/kahjum
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
reaalsed isikud ehk inimesed. Näiteks, kui Jüri loob äriühingu kaubandusega tegelemiseks osaleb ta äritegevuses äriühingu nimel, füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb ta majandustehinguid aga iseenda nimel. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 5 ,,Ettevõtlusvormid" Joonis 5 ETTEVÕTLUSVORMID ÄRIÜHINGUD ÜKSIKISIK Füüsilisest Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundus- isikust ühistu ettevõtja Ettevõtlusvormi valikul lähtutakse mitmetest asjaoludest sealhulgas vajaliku algkapitali suurusest, ettevõtte loomise kergusest, kapitali juurdehankimise võimalusest, ettevõtte juhtimise paindlikkusest, jne. Arvesse ei jäeta võtmata ka ettevõtlusesse paigutatud kapitali kaotamise võimalust. Äritegevuse käigus tuleb ettevõtjal pidevalt vastu võtta otsuseid
Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva
Asutajaks võib olla füs või jur.isik. AS asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Min kapital peab olema 25000eur. Tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping 2) tasuda aktsiate eest (enne AS äriregistrisse kandmise avalduse esitamist) 3) esitada allkirjastatud registreerimisavaldus. 39. AS asutamisleping ja põhikiri. AS asutamiseks sõlmitakse Aleping. AS Aleping peab olema notaril tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne AS registrisse kandmist Alepingu alusel, nt pangaarve avamise aluseks. Märkimiseta asutamise korral kinnitatakse Alepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor. Aktsiate märkimisega asutamisel peab Alepingus olema määratud akoosoleku toimumise ning aktsiate märkimise aeg ja koht. Kui AS-il on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse. 40. AS asutamine aktsiate märkimisega. A märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse
Ev peab olema jätkusuutlik. R|PV, TA, TJ| T K R' (see ettevõte ei ole kasumlik ega jätkusuutlik, kuna inflatsioon mõjutab tootmisemahtu) Algselt vaja raha, kui raha koos siis tootmiseks on vaja põhivara, toorainet ja tööjõudu hakkab pihta tootmine, tekib kaup ja saame raha. OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid.
kasumi jaotamise lihtsus; o Puudused: osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus; aeglasem otsuste tegemine kui üksi tegutsemisel; ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel;
annaabi.ee 
