Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mängima, ärritus, mänguväljakul, erika, kardab, pallimäng, õppekava, solvus, kartis, paluda, temale, mängujuht, pingi, koolieelses, ugaste, koost, valdkond, teistega, nutta, läksime, väsimus, kiusaja, ronis, ronida, sõnakuulelik, märka, heatahtlik, keskpunktis, eneseregulatsioon, pingil, situatsioonides, matkib, teataja, kulderknup, õpimappTallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman LASTE MÄNGUDE VAATLUS JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: Aino Ugaste Tallinn 2016 Mängu vaatlus Kuupäev: 24.11.2016 Kellaaeg: 9.15- 9.50 Vaatlemisisik: Sebastian Vanus: 6 aastat ja 9 kuud Koht: lasteaed Kikas, rühm Linnapojad Teised inimesed: rühma kaaslased Vahendid: sulgpalliraketid,pall, kataloog, raamat, pulk, lego Pärast hommikuringi (kell 9
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
meditsiinidokumendid enamasti ei sisalda ja õpetuse planeerimiseks on ikkagi vaja lapse arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene
KOKKUVÕTE Laste mängu on uuritud kasvatusteaduslikel ja psühholoogilistel eesmärkidel. Laste mängu uurimine on väga oluline. Nimelt laste mängu jälgimine aitab mõista lapse arengutaset ja saada ettekujutust tema võimetest ja oskustest. Mängu saab kasutada lapse õppimise juhendamisel. Igal aastal kasvab nende laste hulk, kes ei oska, ei taha ega ei suuda mängida. Järjest vähem lapsi oskab mängida huvitavalt ja loovalt. Lastel on järjest vähem mänguruumi õues, pargis, mänguväljakul. Seega on laste mänguga tihedalt seotud mitmeid probleeme. Teooriates välja toodud aspekte saame aga meie, lasteaiaõpetajad oma töös arvestada. 17 ALLIKAD Cowie, H., Blades M., Smith, P.K. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Elkonin, D.B. (1978). Mängu psühholoogia. Moskva: Pedagoogika, (vene keeles). Elkonin, D.B. (1999). Mängu psühholoogia. Moskva: Vlados ,(vene keeles).
-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päris tassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. – 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. – 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu, 2005, 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Kui aga mängud nii ei toimi, nagu on poiss soovinud, läheb Atsi poolt kaebamiseks või riiuks. Ats hoiab väga oma ema. Ta tunneb kaasa ja lohutab, kui ema saab haiget. Kui keegi häält tõstab ema peale, siis on poisil isegi nutt varuks. Kusjuures sellist emotsioonide puhanguid ei tekki siis, kui on tegemist näiteks isaga, kuigi isa hoiab poega väga. Ka ei vaata Ats televiisorist märulifilme, kuna on juhtunud , et ta hakkab televiisori ees vaikselt nutma. Põhjenduseks toob, et ta kardab. Atsil on veel hirme, ta kardab pimedat miks, sellele ei oska ta vastata aga ta ei taha olla pimedas. Kodus viibides on emotsionaalne õhkkond peres sõbralik ja rahulik, kuigi tihti on Atsi ema poolt reeglid dikteeritud käsuna, mitte palvena. Sellega kaasnevalt peab olema poisil tuba peaaegu alati korras, kui ta enam ei mängi. Kuna Atsi ema nõuab reeglite ja kohustuste täitmist järjepidevamalt ja sihikindlamalt, on ka nendevahelised tülid ja riiud juba sagedasemad. kui varem
" jne; tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti; toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule; matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet. Kolmandal eluaastal: Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne.
mängu võtta ning lapsed on sunnitud töötama koos, siis ebasõbralikkus kaob ja vastupidi - sõbrad, kes on hasartmängudes rivaalid, siis kirg ja soov võita on sageli sõprusest tugevam ( 2005). · Aktiivsuse ergutaja, mis mõjutab intellektuaalset, füüsilist ja moraalset tugevust lapse arengus (sama). Mängu iseloomustab sisemine motiveeritus. Mängija ise tahab mängida ja leiab selleks idee, algatab mängu ja kutsub kaaslased mängima. Iseseisvus, algatusvõime ja valikuvabadus on jooned, mis teevad mängu lapse arengu seisukohalt tähtsaks. Mängu tunnustena on toodud välja neli komponenti a) justkui nagu päris, b) paindlikkus, c) positiivsed emotsioonid ning d) seos vahendi ja eesmärgi vahel (Saar 1997, Ugaste 2005). Seega on mäng lapsele omapärane viis vajaduste edasiseks intensiivseks arenguks, mis kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A
tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus, kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga. 1 Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus Probleemi kirjeldus: Poiss ei suuda mängida teiste lastega. Kui poiss läheb ühest toast teise tuppa ja tahab mängima minna siis ta muutub agressiivseks ja läheb teistele lastele kätega kallale, kuigi selleks ei ole mitte mingisugust põhjust. Kõige enam võtab ta kinni teistel lastel kõrist ja hakkab kägistama. Kuid ka niisama teistest lastest mõõda jalutades lõõb neid sellega, mille just parajasti kuskilt kätte saab ja kui tal ei ole, midagi kuskilt võtta siis lööb käega. Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme.
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
· Kujutlusmängud- sisu, rollid, reeglid · Võistlusmängud · Sportmängud Valikul lähtutakse: · Vanusest, arvust, huvidest, tervisest · Eesmärkidest · Vastavalt kasvatustöö vormile · Kohast · Ajast · Aastaajast Peab olema juhtmängija. Õuemäng- looduses tegutsemine on kasulik kogu lapse arengule: füüsiline, sotsiaalne, emotsionaalne, intellektuaalne. OHUTUS! Lapsed oleksid vastavalt ilmastikule ka riided. TEGEVUSED liikumis- ja jooksumäng; pallimäng, hüppamismäng, peitusmäng, liivakastimängud, orienteerumismängud, asfaldijoonistused. Loovmäng- kujutavad endast ümbritsevate inimeste elu aktiivset peegeldamist. Loovmäng arendab last: sotsiaalselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt. Loovmängu struktuur: süzee, sisu, rollilisemänguline tegevus. Rollimäng- areneb esemeliselt rollimängult sotsiaalse rollimänguni. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord. Rollimängudes loovad mängija ise reeglid ja
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele
kohandamise ja hindamise. IAK koostatakse lapsele meeskonnatööna kindlaks ajavahemikuks neis arenguvaldkondades, milles tema arengutase erineb eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Olenevalt erivajadustest esitab IAK lapse arengule rühma õppekavaga võrreldes kas kõrgendatud nõudmisi (andekad lapsed) või vähendatud nõudmisi (arengulise maha- jäämusega lapsed) (Erg jt 2002, Individuaalse õppekava …, 2004). Kuigi IAK on oma ülesehituse ja teostamise poolest paindlik dokument, soovitavad Häidkind ja Kuusik (2009) IAK vormi koostamisel lähtuda peale lapse ka rühmatüübist, milles erivajadustega laps viibib. Olulist rolli mängib sealjuures erinevate spetsialistide olemasolu lasteasutuses. Sobitus- ja tavarühmas on hõlpsamalt rakendatav jaotus õppetegevuse ja üldoskuste valdkondade kaupa, mis võimaldab erivajadustega last maksimaalselt kaasata rühma tegevustesse
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks ,, Mäng ja lapse areng" kuna meie peres kasvab väike tüdruk siis mind huvitas kuidas ja miks arendab mäng last. Miks peab väikelapsega mängima ja kuidas suunata lapse mängu? Millised on erineva mängu liigid, tunnused. Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati. Püüdsin jääda etteantud mahu piiridesse ja teha lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate mängu tähtsusest lapse arengus. 3
Lapse taju ja tähelepanu vahelduvad kiiresti, isegi huvipakkuvale tegevusele suudab ta keskenduda pelgalt mõnikümmend minutit. Laps oskab vaadelda, märgata detaile, oliulisi tunnuseid ja seoseid, leiab ja märkab puuduolevaid elemente ning ebakõlasid tuttavaid olukordi ja esemeid kujutavatel piltidel. Sellel vanusel lapsel suureneb võime koondada tähelepanu tehtavale tööle ning eirata kõrvalisi ärritajaid. Nii võib parajasti joonistav laps keelduda, kui teised teda mängima kutsuvad. Kasvab mälu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt kasutama lihtsamaid meeldejätmise strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse tähelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvõime on veel lühiajaline. Uue omandamisel teadvustab kordamise vajadust, kuigi meeldejätmise strateegiaid kasutab ta veel juhuslikuit. 7 aastase lapse mälu ja tähelepanu
lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H.Erikson: Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need
pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul. Soov lähemalt tundma saab tõmma- (ema ja vanaema olid rõõmsad, et viimaks on rahu
Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt. Ema palub, et ta kukekese laulu laulaks, aga poiss keeldub ka sellest. Laulab oma eelmist laulu edasi ja mängib klotsidega. Samaaegselt jälgib kogu aeg teiste vestlust, kuulab, kui midagi enda jaoks põnevat kuuleb, siis tõstab pilgu. Vahepeal vaatab telekat. Venna tegi kukerpalli ning lõi jalaga vastu Mattiast ja klotse, Mattias viriseb natuke, aga venna pöörab kohe asja mängule tagasi ning nüüd hakkavad mängima, et tulistavad üksteist. Mattias sihib enda tehtud, klotsidest ehitatud, püstoliga ning teeb nö tulistamise häält. Ütleb vennale: Kas sa arvad, et sa ei saa pihta või ? Siis mängib, et tulistab ja ütleb, et said pihta ! Käseb vennal alla anda, see pole nõus ning Mattias tulistab. Suurem venna teeb oma issile ettepaneku lauamängu Labürint mängida. Mattias kuulis seda kohe ning hakkas venna issiga vestlema sellest, mis värv ta olla tahaks. Räägivad värvidest.. millised seal
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes
Iga padja lisamisel hüpatakse sellest järjekorras üle. Mäng lõpeb iseenesest, kui "võileib" enam püsti ei seisa ja kõigi rõõmuks pikali vajub. Märkus: mängu käigus on peaaegu võimatu haiget saada, sest see, kes üle hüpata ei jaksa, maandub pehmes padjakuhjas. MUUSIKAKUJUD Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 3. eluaastast Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale. Liigutada tohib siis, kui muusika jätkub. Kes enne liigutab, langeb mängust välja. Teine variant mängust on selline, et muusika katkedes istutakse kiiresti põrandale. Kes kõige viimasena istub, langeb mängust välja. TAHAKSIN LIBLIKAS OLLA Eesmärgid: laps teab, et liblikad on erinevad; arendada kujutlusvõimet ja peenmotoorikat
kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
olema õpetaja juhendatud ning varustatud järelvalve ja selgitustega (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Meedia vahendusel puutub laps kokku ka paljude käitumismudelite ja eeskujudega. Erilist tähelepanu väärivadki lapse meedialemmikud, kuna laps üritab neid jäljendada ning nendega samastuda. Õpetaja või lapsevanema peaks lapsega arutama, miks just need tegelased talle olulised tunduvad ning seejärel analüüsima nende käitumist. Samuti võib paluda lapsel otsida sarnaseid jooni enda ning oma lemmiktegelase vahel ning hilisema arutelu käigus on võimalik lapse minapilti kohendada (juhul, kui ta näeb endas pigem negatiivseid külgi) (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). 1 KOKKUVÕTE Niisiis on meedial laste elus ning kasvatuses väga suur koht. Kuigi sellega kaasneb palju
· Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG
suhtlemisel mängida omaette. Suhtleb vastasugupoolega; teistega vahel harva. ülekohtule reageerimine. Prosotsiaalsed oskused Sotsiaalse käitumise baasoskused Oskab paluda, tänada ja Oskab küsida luba asjade Meie rühmas on kombeks Kuulamisoskus; tervitada, siiski enamasti kasutamiseks. hommikuti tervitada ja vestlemise oskus; meeldetuletamise peale. Areng võimaldab söögiajal tänada. Sellega kehtestav käitumine; arusaamatusi lahendada saavad hakkama enamus
Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt suudab keskenduda, kas leiab olulisema üles? Mälu, kuidas ta meelde jätab,mida on kergem, raskem meelde jätta, Kuidas ta asju suudab meelde tuletada: järjestamine, analüüs, süntees, rühmitamine jne. Laste arenguseisukohalt on mänguoskaused olulised arengunäitajad! See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima. Kõik lapsed peavad omandama ka eneseteenindusoskuse. Mis emotsioonid on lapsel valdavad, mis emostoone väljendab, kuidas eri olukordades oma emostioonidega toime tuleb. Suhtlemine ja kõne. Kõne on oluline, sest oma soove edastada, vajadusi edastada, teadmiste omandamine. Kõne on mõtlemise vahend. Mida täiuslikum on küne, seda keerulisemaid operatsioone saab rakendada. Üldorienteeritus ja õpioskused. Kuidas lapsed seal teadmisi omandavad(kuidas ümbritevast
muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD . KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab õppima kõigepealt päristassist jooma, alles siis anna talle kätte mängutass. Mudilane peab teadma eseme funktsiooni enne, kui ta sellega mängida oskab. Umbes 1,5 aasta vanuses on laps juba võimeline leludega mängima. 3. etapp: 3. 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu 2005: 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust.
annaabi.ee 
