Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis tähtsus on viisakusel?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tundmine, esmamulje, oskame, kohtumisel, imagot, edasiste, inimeselt, ebaviisakas, vabamad, viisakalt, teistega, alustala, sinust, headel● Usaldus on suhetes, kuid on suhete käigus muutuv. ● Usaldust mõistetakse erinevalt ● Raske luua, kerge lõhkuda ● Usalduse loomisel/hoidmisel on oluline usaldusväärne käitumine (aksepteeriv, toetav) ● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje
Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus ...) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatud taju, eelarvamused; - olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus;
Objektiivne konflikt ehk eriarvamused selles, kuidas jaotada (näiteks: tulemused, numbrid, levik, liigitus, asustus, paigutus, kokkulepe. Sagedasem lahendus on kompromiss. 3 Protsessikeskne tegevuste keskne Retsipient on kommunikatsiooniprotsessis info vastuvõtja Roll on käitumisviis, mida oodatakse mingis staatuses olevalt inimeselt (müüja, teenindaja, administraator, taksojuht, giid, ettekandja, ema, õpilane jne.). Rollikujutlus on kujutlus sellest, kuidas ma rollis käituma peaksin. Rolliootused on mind ümbritsevate inimeste (vastandrolli täitjate) ootused minu kui rollitäitja suhtes, ootused minupoolsele (rolli täitja) käitumisele Selge eneseväljendamine on oma vajaduste teada andmine minakeeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades.
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9
- Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet,
1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest. Näiteks välditakse peale varasemates
tühikargajana tema sõnumi vastuvõttu, teiselt poolt kujuneb meie suhtumine teisse isikusse selle alusel, kui sisukat teavet ta meile edastab ja kui köitvalt ta seda teeb (Kidron 2004: 15). Suhtlemisoskus on erinevate oskuste ja vilmuste toimel kujunevaid isiksuse võime realiseerida ja reguleerida oma suhteid ümbritsevas keskkonnas. Suhtlemisoskus koosneb neljast komponendist: suhtlemistehnika valdamine, rollide paindlik valdamine, oma isiksuse hea tundmine ning erinevate olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu (Suur 2007: 160). 1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid Igapäevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus,
kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega". Tekstis ettetulevad märgid: Näide või kommentaar Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 6 Kas suhtlemisoskus on vajalik? KAS SUHTLEMISOSKUS ON VAJALIK? Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on inimeselt nõutud ja eeldatud erinevaid võimeid. Veel möödunud sajandil ja ka sõjajärgsetel aastatel oli selleks põllumajandusühiskonnale omane füüsilise jõu ja vastupidavuse arendamine - ühiskond vajas füüsilise töö tegijaid. Tänapäevast arenenud ühiskonda iseloomustab infotehnoloogia kõrge tase. Arvutikasutamisoskust nimetatakse ka juba teiseks kirjaoskuseks. Järjest valjemalt räägitakse sotsiaalsest kapitalist, mis sisaldab endas erinevaid sotsiaalseid oskusi.
Suhtlemisjulgust kui isiksuseomadust saab näha ka julgusena kohtuda iga päev uute inimestega, olla avatud tööalaste olukordade ja probleemide lahendamisele ning seejuures säilitada enda arvamus. Suhtlemisjulgusega võivad kaasa käia ka sellised isiksuseomadused nagu mõjukus, enesekehtestamisvõime, konfliktsituatsioonide juhtimine ning kõige selle juures vajaliku kommunikatsiooni arendamise oskus! Loomingulisus ja loovus Iga tööala eeldab inimeselt individuaalset loovust, nii ka sekretäritöö. Sekretäri ametis on loomingulisus juba seegi, kuidas suuta tulla toime kogu päevaplaaniga nii, et kõik toimetused saaksid tehtud ning seejuures mitte jätta täitmata ka päevaplaani kiirelt vahele lipsavad ülesanded. Psühholoogid väidavad, et looming on tegevus, mis sünnitab midagi kvalitatiivselt uut ja kasulikku olgu selleks kasvõi igapäevase töö kvaliteet. Loovus on võime näha uusi suhteid,
mõju, lahkumisel sobib ka kerge põsemusi, mis annab märku naisepoolsest huvist. Naise puudutused võiksid üldjuhul jääda vöökohast ülespoole. Soovitavalt võiksid mehed lasta end naistel esimesena puudutada. Mehed peaksid naist puudutama kergelt käsivarrest ning jälgima naise reaktsiooni puudutusele. Enne puudutustega edasi minemist tuleks sama kohta puudutada vähemalt kolm korda. Nii võib kindel olla, et naine aktsepteerib mehe puudutusi ega tõmbu edasiste puudutuste korral kaitseasendisse. Puudutuseks võib olla ka juuksekarva eemaldamine teise riietuselt või mehe lipsu kohendamine. Meestel soovitatakse naise poole kummarduda ning talle kõrva sosistada, kuid seda võivad teha ka naised. Tähtis pole mitte jutt, vaid toiming. Puudutusteni jõudmine on seega kõige kergem mängulisel teel, samas tuleb jälgida seda, et teine ei tunneks end selle mängu käigus ebamugavalt. Puudutuste tajumine Judee K
oluline on säilitada rahu ja professionaalne hoiak ning selgelt väljendada oma soovi, et klient lõpetaks ebasobiva käitumise. Kõige parem vastus isiklikele märkustele on jätta need tähelepanuta ja keskenduda oma tööle - teenindamisele. Sõbralik naeratus ja viisakas pöördumine ,,Kuidas saan teid aidata?" peaksid bravuurika kliendi tähelepanu sobimatult teemalt kõrvale juhtima. Kui klient sellegipoolest jätkab, tuleks vastata kindlalt, kuid viisakalt ,,See on isiklik teema, mida ma ei soovi arutada! Kuidas saan teid aidata?". Kui on tegemist nn. plahvatusohtliku kliendiga on parim viis tema neutraliseerimiseks lasta tal rääkida. Tähelepanelikult kuulates saab teenindaja kliendi probleemist parema ülevaate ning samas võidab ka aega sobiva lahenduse läbimõtlemiseks. Klienti kuulates tuleb nõustuda esitatud faktidega, mitte mingil juhul ei tohi asetada kahtluse alla kliendi kompetentsust
prominentsete tuttavatega ärge tüüdake teisi vanade anekdootide ja ammukuuldud lugudega olgu jututeema sissejuhatus lühike, kuid äratagu kohe huvi öelge komplimente, ärge rääkige mitte kellestki halba teisi külalisi pilgates ja haavates satute võõrustaja põlu alla vältige vigade parandusi, kuigi rääkija on kedagi või midagi segamini ajanud; soovides tõepoolest vaielda, tehke seda naeratades ja viisakalt stiilis “Vabandust, kuid julgen olla teisel seisukohal …” “ohtlikule teemale” sattununa olge mõistlik ja juhtige vestlus neutraalsele pinnale ärge võrrelge kedagi kellegagi olge kannatlik ja tähelepanelik kuulaja on võõrkeeleoskuse demonstreerimine omal kohal ainult asjaomases seltskonnas valige õige hääletoon ja olge täpne sõnade ning mõistete valikul
mõistus ega aru. Kehakeel on kõikide inimeste ja loomade ürgseim suhtlusvahend. Oleme ainult unustanud seda teadlikult kasutada ja desifreerida. Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine liigutus, tunne, emotsioon või soov väljendub keha kaudu. Kui meil on avatud meel ja terav silm märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga
muutuvad praegu kiiresti ja laias ulatuses, peavad sügavale juurdunud põhimõtted ja veendumused vastu väärtushinnangute äkilisele muutumisele. Lewis (2003, lk 9) soovitab keskenduda rahvusliku käitumise eripära uurimisel kultuuri juurtele. Sealt võib hämmastava täpsusega ette näha ja välja arvestada, kuidas teised reageerivad meie plaanidele nende suhtes; samuti võib teha mõningaid oletusi, kuidas nad ise meiega käituvad. Teiste kultuuride (nagu ka meie enda kultuuri) peajoonte tundmine vähendab ebameeldivaid üllatusi (kultuurišokki), annab meile juba ette mõistmisvõimet ja võimaldab edukalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega, kellega see varem oli raskendatud. Selleks, et rahvusvaheline meeskond kujuneks ühtseks tuleb kõigepealt leppida faktiga, et võõramaalastest kolleegide tegutsemismotiivide mõistmiseks pole muud teed kui nende keele ära õppimine, nende kultuurist pärinevate raamatute lugemine ja
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
Vastavalt sellele, kuidas me teist inimest tajume, me temasse ka suhtume. Suhtumine omakorda loob inimese käitumise.Inimese jaoks on oluline, missuguse mulje ta jätab endast teistele inimestele. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme oma positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. Isikutaju tekib ka põgusal kohtumisel teise inimesega nii öelda esmamulje. See tähendab, et me loome iseloomupildi käitumisnäidiste põhjal. 17 Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides................
Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks: · see info, mida inimene teistele annab nt sõnad,mida inimene teadlikult teistele edastab ja · see info, mis inimesest läheb, see mida teised tema kohta võivad välja lugeda aga mida inimene ise teadlikult ei edasta.
siin selliseid isiksuse stabiilseid omadusi nagu sõbralikku, meeldivus, ausus. Inimese käitumise ennustamiseks annab mõningate joonte teadmine meie jaoks enam informatsiooni kui teiste joonte teadmine. Solomon Aschi uurimused näitasid mõned jooned mängivad olulist rolli üldmulje kujunemisel, neid hakati nimetama tsentraalseteks joonteks. Kui on tegemist tsentraalsete joontega, siis kannavad nad endaga rohkem informatsiooni kui perifeersed jooned. Ka esmamulje puhul väljaselgitatavad jooned on informatiivsemad kuna neil puudub konkurents. 14. SOBIVA JÄRELDUSE TEOORIA (JONES JA DAVIS) Edward Jones and Keith Davis(1965) pakub meile seletuse selle kohta, kuidas inimesed püüavad seletada teiste inimeste käitumist neile omaste joontega. Sobiva järelduse tegemisel uurime me 5 erinevat liiki informatsiooni: 1)Kas see käitumine on vabalt valitud. 2) Kui on tegemist erandliku käitumisega
natakatame ka teisi, või vastupidi, ka alateadlik tunnete jäljendamine). Mõjutamine on efektiivse veenmise taktika kasutamine. Sellised inimesed on psavad inimeste enda poole võitmises, ja neid kuulama panna. Et mõjutada teisi on vaja neid julgustata(kiitus, mõlema huvid, tänuavaldus) . Ei tohi kasutada käitumisjooni, mi teile ei meeldi. Liigid: Vormida eeskuju kaudu ( teised näevad) luua hoolitsevad suhted(teised tunnevad) juhendada instulleerides(teised kuulevad) 24.Tunded, nende tundmine. Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded. Mõjutavad meie elu igast küljest, meeleolumõjutajad on tervislik seisund, ööpäevarütm, stress, toitumine, uni, liikumine jne.. Primaarne tunne tekib reaktsioonina olukorrale, käitumisele nt löömine väljendab haavatavat sisu. Sekundaarne tunne tekib reaktsioonina primaarsele tundele nt. Kuidas ta võis küll nii käituda. Sekundaarne tunne(jäämäe veepeale osa)Viha
* enesehinnang mida ise endast arvad * enesekontseptsioon - Enesekontseptsioon ehk isiklik identiteet on summa inimese teadmistest ja arusaamadest iseenda kohta. * tagasiside Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel * füüsiline atraktiivsus kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb * väljendusrikkus ja karismaatilisus kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne * stereotüübid ja üldistused kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaam Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. · Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: 1) Antropoloogia 2) Sotsioloogia 3) Psühholoogia 4) Sotsiaalpsühholoogia · Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust - Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi. · Organisatsioonilisele käitumisele on omased eesmärgid: 1
uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. 1. Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: Antropoloogia Sotsioloogia Psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi. Organisatsioonilisele käitumisele on omased eesmärgid: 1
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
Suureneb tööga rahulolu. Suureneb iseseisev otsustusvõimalus oma töö üle (töö tegemise koht, erinevate tööülesannete täitmise aeg, jne). Paraneb elukvaliteet (vähem stressi, rohkem aega isiklikuks eluks). Puudused Vähenevad sotsiaalne suhtlus ja ühtekuuluvustunne firmaga. Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Nagu näha, on peamised eelised nii töötajate kui tööandjate jaoks seotud kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse tõstmisega. Puudused võivad tekkida peamiselt vähenenud näost-näkku suhtluse ning töötaja distsiplineerimise ja motiveerimisega. Kaugtöö võimalikkus sõltub eelkõige ametikohast ja konkreetsest inimesest. Näiteks ei saa ju kaugtööd teha juuksurid või korstnapühkijad
Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund. Vajadusega seotud emotsiooni võivad varieeruda suures ulatuses kannatusest ja kärsitusest huvitatuse ning innustuseni, siia kuuluvad ka iha, igatsuse ja eelnaudingu tundmine. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha, rahuldamatut kuulsusjamu, isiklikust vastutust vabastavat sõötuvust teistest inimestest, ebaadekvaatselt kõrgelt turvatunde tavidust jt. Hoiak Hoiak on vajaduse alusel formeerunud püsiv valmisolek mingiks positiivseks või negatiivseks reageeringuks või hinnanguks. Hoiakulise regulatsiooni tõttu vabaneme vajadusest uute olukordade või asjade inimestega kokku puutudes neid hindama asuda ja
Valivus e selektiivsus obj või nähtuste eri omadusel on tajumisel erinev tähtsus nt inimnäol huuled ja silmad. Sotsiaalne taju protsess, mille käigus inimene proovib aru saada teiste emotsioonide ja kavaldusi. Sotsiaalne taju mõjutab: 1) Tajuja - HALO effect (põhiomaduste üldistamisel), ATRIBUTSIOON e põhjuste omistamine, STEREOTÜÜBID (pannakse tähele sellist käitumist mis on kooskõlas stereotüüpidega). 2) Tajutav esmamulje: 1) välimus 2)mitteverbaalne kommunukatsioon 3)Tuttavlikus 4) Kontrast 5)Kontekst Adekvaatseks ST : Kontekst, adekvaatne enesehinnang, teised muutujad nt kõrge intelligentsus, empaatiavõime. ATRIBUTSIOON- (nt kirjelda prillidega inimesi) iseenda ebaõnnestusi kaldutakse seletama situatsioonist tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju).
teadvustada, mil määral püütakse muljet suunata, sest palju otsuseid baseerub suhtlemises saadud teabele. Seetõttu on eriti ametivestluses vajalik hinnata: 1. Kuivõrd suhtlemispartneril on vajadus ja võimalus muljet suunata? 2. Kuivõrd suhtlemispartner soovib varjata mingeid isiklikke, situatiivseid või organisatsioonilisi tegureid, eriti mitmetähenduslikes olukordades? 3. Millised on mulje suunamise motiivid? Siin on abiks taju mehhanismide tundmine, sest need võimaldavad tajujal aru saada, milline teave domineerib või tahaplaanile jääb. Eksamiülesanne 3 Palun mõelge: (1) Milliseid stereotüüpe (tajuetalone) eestlased Teie arvates kasutavad teiste rahvuste kohta? (Siin palutakse tuua konkreetselt esile, millisest rahvusega seotud stereotüüpe käsitletakse). (2) Milliste stereotüüpidega teised rahvused eestlasi iseloomustavad? (3) Millised stereotüüpe juhid kasutavad alluvate kohta?
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega.
a.ilmunud raamatus ,,Primal Leadership.Realizing the Power of Emotional Intelligence" (eesti keeles ilmunud 2003.a. Loomulik juhtimine) emotsionaalse intelligentsuse neli mõõdet: Personaalsed oskused: võimed, mis määravad, kuidas tuleme toime iseendaga. Eneseteadlikkus · Emotsionaalne eneseteadlikkus: oma emotsioonide mõistmine ja nende mõju äratundmine; kõhutunde kasutamine otsuste tegemisel · Adekvaatne enesehinnang: oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine · Enesekindlus: oma väärtuste ja võimete kindel tunnetamine Eneseohjamine · Emotsionaalne enesekontroll: häirivate emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine. · Selgus: ausameelne ja usaldusväärne käitumine · Kohanemisvõime: Paindlikkus muutuvate tingimustega kohanemisel või takistuste ületamisel · Saavutusvajadus: soov täiustada tegevust sisimas seatud standarditest lähtuvalt
annaabi.ee 
