Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis paneb arenema - arengupsüholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arengupsüholoogia, ajaga, haridus, arengud, aegadel, darwini, koolkonnast, veendumus, pärilikkusest, alfred, simon, kiirel, ühiskonnal1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium) · Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne)
tähistamiseks Gottfredson – intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muuhulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet - Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100 Intelligentsustestid - Stanford-Binet Intelligence Scales
nägemusele sarnasemalt on intelligentsust defineerinud ka üks selle valdkonna klassikutest Edward Thorndike, kelle jaoks intelligentsus tähendas vaimset kvaliteeti, mille osas Aristoteles, Platon, Thucydides ja teised nendetaolised erinesid kõige enam nonde päevade Ateena idiootidest. Et oma mälu ja mõistust mitte liigselt koormata tasuks meelde jätta aga üks lihtsamaid, lühemaid ning ka vanemaid intelligentsuse definitsioone, mille on kirja pannud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus (4). 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond? Pärilikkuse ja keskkonnamõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlaste hulgas üksmeelt: osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teiste arvates mõjutavad intelligentsust peamiselt pärilikud tegurid
Arengupsühholoogia ajalugu. Algusaastad: 1859-1914. Teaduslikule lähenemise alusepanija au omistatakse Darwinile. 1859 "Liikide tekkimine" - evolutsiooniteooria. Rakendas seal metoodikaid, uuris ta ka oma imikueas poja arengut. 1877 kirjutas oma pojast Doddy-st, kirjeldas imikueas poisi arengut. Talle avaldas eelkõige muljet poja mängulist ja väljendusvõime. Paljud arengu baasmõisted, näiteks "Arengu all tuleb mõista lapse pidevat kohanemist keskkonnaga" tuleneb Darwini evolutsiooniteooriast. Teine panus oli uurimismetoodikate rakendamine arengu uurimises, mis lõi aluse teadusliku distsipliini tekkimiseks. Ollist rlli mängib ka : K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin, Wallace (lõi ka
vahe võis lastel ulatuda 11-12 punktini. Viimasel ajal on tähtsustatud eelkooliiga ja lasteasutuse osa lapse arengus. Selge on asjaolu, et lasteasutuses võib laste intelligentsustase tõusta, kuid vaieldakse selle üle, mis asjaoludel ja millises mahus see toimub. Üks olulisi tegureid on lasteasutuse õppekava, kuid peale selle on ka teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud. Uuringutest tuleb välja intellektuaalse arengu väga tugev seos haridusega ja koolis edasi jõudmisega. Intelligentsustest mõõdabki akadeemilist intelligentsust, jättes kõrvale praktilise ja emotsionaalse intelligentsuse ning loovuse. Kuid samas on lapsele intelligentsustesti sooritamine piisavalt suur pinge ning üks test ei peakski mõõtma akadeemilise intelligentsuse kõrval
meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks
3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G
Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus.
otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. See andis võimaluse kasutusele võtta mõiste vaimne vanus. Binet ja tema kaastöötaja Simoni loodud intelligentsustest avaldati esmakordselt aastal 1905 ning edasiarendatud kujul tuntakse seda Stanford-Binet skaala nime all. · Kirjelda intelligentsusteste. Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet (1905) poolt, et teha kindlaks ja aidata vähem võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel.
ühtlustada tekkis vajadus haridusele. See omakorda eeldas alghariduse kiiremat levikut. Selleks, et harida inimesi, on vaja tunda inimesi muutus oluliseks laste psüühika uurimine (kuidas õpetada nii, et see annaks max kasu, et see oleks tõhus?). Muutusid tähtsaks ka sotsiaalsed tegurid. Inimeste heaolu hakkas tõusma. Lisaks tuli tähelepanu fookusesse laste tervishoid, hügieen ja kuidas kontrollida lastehaigusi. Komponendid olid omavahel seotud. Jõukus hakkas kasvama, haridus muutus oluliseks. Perekond muutus (enne võideldi ellujäämise nimel) lapse heaolu tähtsustavaks, sest sotsiaalne kindlustunne tõusis ja hakati rääkima üha enam sellest, et perekond kasvatab last (enne seda ei tähtsustatud). 18.saj hakati üha enam rääkima ,,lapsepõlvest". Kuulsamad, kes oma arvamusi avaldasid olid J. Locke (tabula rasa teadvuses ei ole midagi sündides kaasa antud) ja J. Rousseau (lapsed sünnivad headena). Loodus vs keskkond küsimus kumb rohkem arengut suunab
See meetod on aga väga ajamahukas. · BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE kolm suurt mõjusüsteemi elukestvle arengule: normatiivsed ea-määratletud, normatiivsed ajaloo-määratletud ja mitte nomatiivsed elusündmused. Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul. · KOHORTMEETOD selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke. · KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit
-Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid . Alfred Adler - Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis
R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California) Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Wilhelm Wundt (Euroopa) voluntarism*, eesmärk oli mõista teadvust ning teadvuse dünaamikat juhtivaid mentaalseid seaduspärasusi, oluline oli tahte kontseptsioon. W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist
Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 2.3 Intelligentsustestid Binet- Simoni test 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud
4 6. Isiksuse psühholoogia · mis on isiksus · kuidas omadusi liigitatakse · kultuur vs pärilikkus · analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal-kognitiivne isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb
mõtet väita mittemateriaalse vaimu olemasolu – inimesed pole midagi muud kui mateeria. Julien de la Mattrie (1709-1751) Läbivalt materialistlik, uskus, et pole olemas midagi peale mateeria ja liikumise – aistingud ja mõtted on samuti ajuosakeste liikumine. “Man a Machine” - inimene on masin; terve universum on üks ja sama substants, mis on erineval moel modifitseeritud. Loomad ja inimesed erinevad ainult taseme poolest – erinevust loovad haridus ja keele areng. Intelligentsus mõjutatud kolme faktori poolt: aju suurus, aju keerukus ja haridus. Ateism oli tema arvates humaansem kui religioon. Arusaam, et materialismi aktsepteerimine muudaks maailma paremaks, sest dualism tekitab vaid probleeme. Positivism Usk, et teadus võib lahendada kõik inimeste probleemid - stsientism. Selle järgijate jaoks oli teaduslik informatsioon ainuke kehtiv teadmine; paraku muutus see vaade järgijate hulgas peaaegu sama dogmaatiliseks kui religioon.
3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab selgeid ja loogilisi määratlusi, tõeseid ja praktikas kontrollitud seaduspärasusi. Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse.
Raymond Catell. 16-faktorilise küsimustik Kokkuvõte. Hinnang isiksuse joonte teooriale: · Voorused- annavad selge, sirgjoonelise selgituse inimese käitumise järjekindlusele ning samuti lubavad isiksuse jooned üht isikut teisega võrrelda. · Puudused:-ei selgita, millised jooned on fundamentaalsed ja tihti jõuavad ses osa erinevatele tulemustele. Annab lihtsalt kirjeldavaid silte. Joonte päritavus? Enam kui pool isiksuse joonte muutlikkusest tuleneb pärilikkusest. Kalle Küttis 2011 11 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad. B.F.Skinner. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine . Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid · Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega
laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood - 12-.... eluaastat - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist ja organismide (sh loomade) arengut. Uurimismeetodiks vaatlus. Etoloogia toob sisse olulisuse, kuidas kaasasündinud käitumine on seotud sellega, mis toimub õppimisel. 4 peamist ideed: Liigispetsiifiliselt kaasasündinud käitumise idee on olemas käitumine, mis on liigile omandunud ja ta on ka kohastuv käitumine Evolutsiooniline vaatenurk -Kaasasündinud käitumine saab olla ka
Limbiline süsteem Aju emotsionaalse mälu pank Salvestab mälestused (õnnestumised ja ebaõnnestumised); sõelub informatsiooni, et teha kindlaks ohud ja võimalused Paneb meid reageerima kui "nõelatult" (nt. Mike Tyson hammustas Evander Hollyfield'i kõrvast, raev) "põgeneda või rünnata" aju osa 30. Aju vanim osa. Aju vanim osa on mandlikeha, juhtides emotsioonide teket ja kulgu. Tema olulisimaks ülesandeks oli vanadel aegadel tagada inimese ellujäämine, kuuldes metsast kahtlast sahinat, tuli käivitada tugev hirmureaktsioon, et inimene põgeneks või oleks valmis võitlema. Vihastudes või hirmu tundes reageerib inimese keha nii, et ollakse valmis võitlema või põgenema lööma, hirmsat kisa tegema või kiiresti jalgadele valu andma. Selline eesõigus keha aktiveerida on mandelkehal säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee
omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema uurimusi võib pidada vaimsete võimete süstemaatiliste mõõtmiste aluseks. Galton jõudis järeldusele, et võimed on olulisel määral pärilikud. 23.Kirjelda intelligentsusteste: Binet ja Wechsler. Alfred Binet (1857-1911) 1904 aastal alustas testi koostamist, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha õpiraskustega lapsed, et neid edasi õppima suunata eriprogrammi alusel. Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otustada kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased sarnases vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Esimene IQ test loodigi tema poolt 1905 aastal
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Tema pikk akadeemiline karjäär algas juba kümne aastaselt. Piaget kirjutas rohkem kui 60 raamatut ja sadu artikleid. Piaget kaitses doktorikraadi loodusteadustes ja sai doktorikraadi Neuchateli Ülikoolis. Mõnda aega õppis ka Zürichi Ülikools. Sel ajal hakkas teda huvitama psühhoanalüüs, mis oli väga populaarne sel ajal.. Pärast õpinguid Sveitsis sõidab ta Pariisi, kus ta on õpetajaks poiste koolis Grand Valley tänaval, mille juhatajaks oli Alfred Binet, IQ testi looja. Aidates läbi töötada IQ-testide tulemusi, pani Piaget tähele, et väikelapsed andsid tihti valesid vastuseid teatud küsimustele. Kuid ta keskendus asjaolule, et lapsed sooritavad ühesuguseid vigu, mis ei ole omased täiskasvanud inimestele. See tähelepanek viis teda teooriani , et mõtted ja kognitiivsed protsessid, mis on omased lastele erinevad oluliselt täiskasvanute omadest.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte 9. Mis on humanistliku psühholoogia põhimõte? Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming. Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel. Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu. 10
osaga, mis tegeleb uurimustehnikaga (kuidas eeluurimust läbi viia, hüpoteesi püstitamine jne). 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslik psühholoogia, mis on vanim ja levinuim, on esimene süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumi inimese hingeelu ja käitumise kohta. Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Õigussfääris on sedalaadi teadmised väga tähtsad ning neid on kasutatud juba vanadel aegadel kasutatakse tänapäeval edasi. Eelteadusliku psühholoogia puuduseks on stereotüübid. Nt keskajal õunarahakatse (laps pidi valima õuna ja raha vahel -> laps ei vastuta oma teo eest). 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust
Materialistlik(Demokritose liin) Hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte abil,millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism
aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Tegeleb ajaga. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Verbaalne väljendus. · Tegeleb ruumiga. · Aritmeetika. · Näomiimika, kehakeel. · Sõnad ja numbrid. · Suhted, matemaatika. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Mõistus · Intuitiivne, terviklik mõtlemine.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor – mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv – fluid – võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud – oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet Intelligentsuse skaala – kuidas me saame lapsi testida, kas neil on nt õpiraskused; katsetamine Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise
IQ - intelligentsuskoefitsent. W. Stern 20.saj alguses. IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100. Üldintelligentsus: g-faktor mida kõrgem on üldintelligentsus, seda kiiemini ja paremini saab inimene hakkama erinevate ülesannetega. R.B.Cattell Liikuv fluid võime toime tulla varem mitte kogetud probleemidega uutes olukordades Kristalliseerunud oskust oma teadmisi rakendada õiges kontekstis Intelligentsustestid: alusepanija Alfred Binet Intelligentsuse skaala kuidas me saame lapsi testida, kas neil on nt õpiraskused; katsetamine Binet ja Simon lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise
annaabi.ee 
