Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on võim ning kes/mis omab noore kodaniku üle võimu enim?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
temal, nendest, mainet, mõjur, internet, arvab, organid, kuuluda, diktaatorid, mussolini, stalin, hussein, manipuleerida, arusaamist, tõrjutud, ajakirjandus, piinad, julgus, kirg, seisukohast, force, iosif, saddam, meetodeid, instrument, saavutatakse, peita, poliitikud, ettevõtjad, inimeseks, lukes, käsitlus, teistsugune, arvavad, kuulun, kahtlemataomakorda juhi omadused ja käitumine (6). Töötajad peavad uskuma, et juhil on need mõjuallikad olemas. Mõjutüübid on aga omavahel tihedalt seotud, mis võib näiteks ühe mõjuallika ebaõige kasutamise tagajärjel vähendada ka teiste mõjuallikate toimet. Võimutüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ning on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks, nendest kujuneb välja mõjuvõim, mida juht reaalselt omab. Edukas, efektiivne ja tulevikujuht on tegelikult see, kes on võimeline kasutama mõjuvõimu õigel ajal ja õiges kohas. Ja on ka ilmselge see, et erinevatele inimestele mõjuvad erinevad võimutüübid. Mõjuvõimu efektiivne kasutamine seisnebki selle tunnetamises millist, millal ja kellega (6). 1.3 Võim on kasvav suurus Võimu saab vaadelda kasvava suurusena. See saab alguse miinuspoole absoluutses
külm, soe, suletud ja kinnine. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. Konflikti kliima on kaugemaleulatuv nähtus kui konflikt ise. See tähendab, et kui konflikt on möödas, olgu siis lahenduse või unustuse tõttu, säilib suhetes ikkagi mingi õhustik. 8 Üheks tegevuseks, mis saab konfliktijärgset kliimat mõjutada, on täielik andestus. See koosneb kahest osast. Üks nendest on subjektiivne protsess, mille käigus inimene vabaneb negatiivsetest tunnetest ja kättemaksuihast, seda nimetatakse andestuseks. Teine on lepitus, mis puudutab suhete korraldamist teise osaapoolega. Täielik andestus muudab oluliselt suhtluskliimat, luues soodsad eeldused edasiseks lävimiseks. Samas pole andestamine ja lepitamine teineteisega tingimusteta seotud. See tähendab, et võib esineda olukordi, kus inimene andestab, kuid lepitamine pole võimalik või põhjendatud
sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid. Sellise jaotuse töötas Burawoy välja Ameerika Ühendriike silmas pidades, kuid ta leiab, et see sobib sama hästi globaalses kontekstis. Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu,
Pigem arvatakse, et valitsus on ebaõiglane ja mitte eriti inimeste heaolu eest vastutav. Võimalik, et selline hoiak on tingitud meedia pidevast kriitikast valitsuse ja parlamendi kohta. Miks on võim kasulik? Võimu omada on ääretult kasulik. Sünnihetkest peale on meie suurumaks naudinguks see, kui saame oma tahtmist. Vaadake, kuidas vanemad kohale tormavad, kui laps toitu, tähelepanu, lelu või maiustust nõuab. Lapsed on kõige suuremad diktaatorid, sest nemad saavad alati, mida tahavad. Kujutlege, kui tore oleks, kui saaksime nõnda kamandada tervet maailma ja kogu maailm tõttaks teie soove täitma. Aga see pole veel kõik. Lisaks rahulolule ja tundele, et olete teistest tähtsam, juhtub võimust veel mitmesuguseid asju, mida ei saa eirata: rikkus, kõige parem tervis, mida raha eest võim saada, oivalised suured maavaldused, palju reise teistesse maadesse. Võimu saavutamine. Võimu saab saavutada mitut moodi
sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid. Sellise jaotuse töötas Burawoy välja Ameerika Ühendriike silmas pidades, kuid ta leiab, et see sobib sama hästi globaalses kontekstis. Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu,
Kommunikatsioon ja võim Võim on ühiskonna alus protsesse. Ühiskonda on seostatud võimu suhtega, kus on määratletud erinevaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja institutsioone. Võim on suhestatud võimekus, mis võimaldab sotsiaalsetel teguritel mõjutada assümmeetriliselt teiste sotsiaalsete tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võim
sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid. Sellise jaotuse töötas Burawoy välja Ameerika Ühendriike silmas pidades, kuid ta leiab, et see sobib sama hästi globaalses kontekstis. Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu,
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS......................................................................................... 7 3. VÕIMU ALLIKAD................................................................
ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine. Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. Nt kõige tüüpilisemaks näiteks on selline, kui teid tuleb tülitama väga järjekindel müügiagent ja sel juhul võiks see välja näha järgmiselt: a - "Ei. Ma olen otsustanud, et ma ei taha ühtegi nendest asjadest osta." b - "Ei, nagu ma juba ütlesin, ma ei osta midagi." c - "Vaadake, ma oloen teile juba kaks korda öelnud, et mu vastuseks on ei. Ma olen sunnitud paluma, et te lahkuksite." 4) Vastanduv kehtestamine. Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole
- Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika - Aga: kas sotsioloog jääbki ainult küsitluste tegijaks ja faktide kogujaks? * Mõnevõrra on sotsioloogid ka ise tahtnud esitleda oma tegevust eelkõige materjalide kogumise meetodina. keskendudes tabelitele ja keerulistele statistilistele meetoditele.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg oli muidu vanas Kreekas vaba kodanik, kes töötas tasu eest, Platonil aga jumalus, kes lõi ürgainest maailma). Riigi seitsmendas peatükis on "koopamüüt", kus Platon kirjeldab seda, kuidas inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. Kuningas-filosoofi valitsus on ideaal, tema üksi teab, mis on inimestele ja ühiskonnale hea.
3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab
3) Totalitaarne võimukasutus püüab allutada kodanike kõik eluavaldused. st. kontrollile allutatakse ideoloogia, kultuur, ja ka isiklik elu. sellist kontrolli rakendatakse suvaliselt ja kodanikel puudub selle üle igasugun e põhiseaduslik kontroll. kuivõrd totalitaarset võimu ei ole keegi vabatahtlikult nõus tunnistama, siis rakendab riik selle saavutamiseks politseinike meetodi. politsei on totalitaarse võimu tähtsaim instrument. eriti julgeoleku organid. nt KGB. totalitaarsed võimud olid itaalias mussolini ajal, saksamaal hitleri ajal, nsv liidus kommunismi nime all. kommunistlik totalitarism politiseeris täielikult ka kodanike eraelu. ka usulised veendumused said poliitilise tähenduse. nt: põhja-korea, hiina, vietnam, kuuba. 4) diktatuur on selline võimukasutus, mille puhul valitseja ehk diktaator on piiramatu võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale
Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine - Sellisel juhul kirjeldab kõneleja objektiivselt teise käitumist ja seda kuidas see mõjutab kõneleja tundeid või elu ja miks teine peaks muutma oma käitumist. Kaitsev kehtestamine - Põhimõtteliselt on võimalik ennast verbaalselt kaitsta manipuleerimise, teise pideva närimise või tooruse eest kolmel erineval viisil. Esimene nendest on rikkis plaat mille puhul inimene lihtsalt kordab nii kaua kuni vaja oma kehtestavat väidet senikaua kuni teine sellest aru saab või selle omaks võtab. Tavaliselt tehakse seda siis kui teisel on raskusi teist arusaamisega. Teiseks ennast kaitsvaks viisiks on ähmastamine, kus inimene nagu aktsepteerib negatiivset kriitikat ilma et ta muudaks oma käitumist. Selleks leitakse kritiseerija jutus midagi, millega võib olla nõus
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida ük
avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid. Sellise jaotuse töötas Burawoy välja Ameerika Ühendriike silmas pidades, kuid ta leiab, et see sobib sama hästi globaalses kontekstis. Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. • Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi – Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia
iseennast. Vastupidi selle tarkusesõna praegusele kasutusele ei olnud see mõeldud selleks, et kiita heaks võimulolevate inimeste jõhkrust oma alamate suhtes ega julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge
ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad igapäevases elus mingitesse raskustesse, siis enamasti probleemid ei tulene sellest, et neil oleks vähe võimeid või teadmisi, vaid sellest, et neil on keeruline suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud. Kui skisoidsus on tugev, siis see võib muutuda sellisteks haiglasteks luuludeks (asotsiaalsed, kuritegelikud). Tugevalt skisoidne inimene ei suuda asetada ennast teise inimese olukorda ega tunnetada nende tundeid (külmad, kalgid). Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini selle
kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad? 2. Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus? 3. Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab? 4. Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis, Soomes, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis? 5. Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? 6. Ühendkuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? 7. Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? 8. Mis on kapitalism ja kes on kapitalist? 9. Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? 10. Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? 11. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 7
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla
Orjus on teise inimese tahe ning tihti ka vägivaldne sund enda heaks teist tööle panema. Inimesel ei ole endalgi oma elu üle võimu, ammugi ei saa teine siis seda ära võtta. Küll aga kui kaotab inimene oma süü läbi õiguse elule oma tegude eest, võib teine tema siit ilmast lahkumist pikendada teda enda kasuks tööle ärgitates. Sellist sundtöö- orjandusliiki Locke respekteerib. Samas möönab ta, et see pole muudkui sõjaseisundi edasikestmine. Kui aga ori arvab enda elu orjuse viletsusest suurema olevat, tõmbab ta endale sellega surma kaela. Seda ta tõenäoliselt ka soovib. Sõjaseisund kestab niikaua, kuni ühepoolselt ohvriks langenu lepingu lõpetamisele isandale soovi avaldab. 7. Mis õigustab eraomandit Locke järgi? Eraomandit õigustab Locke järgi siiski teistest eristumine jõukuse, enda toitmise ning ka müügiks tootmise vajalikkusega. Sellest, et ise ära elada end omandiga toita, on vähe
linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). Moraalinormid tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. Seadused reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. Tabud on sotsiaaltne arusaam sellest, mis on lubatud. Toit, nt peeniserestoran Pekingis, kus serveeritakse koera, lamba, eesli, lehma, hülge peeniseid ja munandeid kõrgklassile ainult taskukohane/samas on hiinlastele vastuvõetamatud enamus euroopalikke piimatooteid ja eriti vastik on hallitusjuust 39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide
kompromissid. 3. Konföderatsioonid Konföderatsioon on riikide liit. Assotsatsioon, kus riigid annavad osa võimust rahvusvahelisele keskvalitsusele, kuid säilitavad ise peamise võimu. Luuakse tavaliselt siis, kui saadakse aru, et teiste riikidega koos on mingi eesmärk kiiremini või paremini saavutatav. Enamjaolt luuakse kindluse või kasusaamise eesmärgil. Konföderatsioon sõltub liikmesriikide jätkuvast toetusest, muidu laguneb, nendest kolmest ebapüsivaim. Konföderatsiooni plussiks on koostöö kergendamine, miinuseks nõrkus ja ebastabiilsus. Konföderatsioonid on näiteks ÜRO, EL, NATO. 16 17 TÄIDESAATVA / SEADUSANDLIKU VÕIMU VORMID Poliitilise süsteemi kirjeldamiseks võib kasutada ka seadusandliku võimu (edaspidi SA) ja
24. Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? Modernsus saabub siis, kui ühiskonna muutusi peab hakkama põhjendama mõistuslikult ja argumenteeritult. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord. Paratamatu. 25. Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. Modernsus toetub väitele, et maaima muutumine on areng PAREMUSE POOLE. Trad. arvab aga, et igasugune muutus on juba taandareng. Modernsus arvab, et arengu taga on universaalses seadused. Traditsionaalsus ütleb aga, et normid sätestab igipõline kord. Modernsus ütleb, et maailma võib ja tuleb seletada MÕISTUSE ABIGA. Traditsionaalsus ütleb aga, et maailmakorra on paika pannud maaväline jõud. Modernsus arvab, et juhtmeroll peaks kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele. Nt. üksikisik Traditsionaalsus aga ütleb, et juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa.
oluline defineerida riiki läbi eelpool mainitud kolme tunnuse, kuid riigi tähendus siseriiklikult on palju spetsiifilisem – siin saab suveräänne riigivõim ise määratleda, milliseid institutsioone saab vaadelda riigi ja milliseid mitte (nt kas kohalikud omavalitsused on riik siseriiklikult, kuna neid on võimalik eristada, kuid rahvusvaheliselt on igal juhul tegemist riigiga). Riik omab õigusi ja kohustusi tervikuna, mitte tema üksikud asutused või organid. Samuti ei saa olla „vaidlusi“ erinevate kehaosade vahel, „üks tasku ei saa teisele võlgu olla“. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna peale kohustusi. Sealjuures on riigil õigusi neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks (nt politsei erivahendeid korraldusi eiranu suhtes, samuti on õigus lammutada ebaseaduslikult püstitatud ehitis jne)
ja langus. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad? 2. Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus? 3. Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab? 4. Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis, Prantsusmaal ja Ühendatud Kuningriigis? 5. Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? 6. Ühendatud Kuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? 7. Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? 8. Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud Eestis praegu kehtivat seadusandlust? Kuidas seda seaduste kogu nimetatakse? 9. Mis on kapitalism ja kes on kapitalist? 10. Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? 11. Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? 12
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA
on parandatav raviviga, mis tagab tingimusteta positiivse suhtumise, mille on saanud teised inimesed. See annab patsientidele vajaliku turvatund, mis lubab neil hakata ennast uurima ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama. Kuna need inimesed on heakskiidu otsimisel üsna vilunud, on tähtis, et selline teraapia oleks mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu hakkaks see käituma lihtsalt nii, nagu ta arvab terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult üldse oma ideid 14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks? Enesehinnangu seos vanemliku kasvatusstiiliga. Enesehinnangu arengule mõjub soodsalt hästi struktureeritud ja nõudmisi esitav keskkond, kuna siis on piirid kindlaks määratud ja eesmärgid, mida soovitakse saavutada on samuti teada. Kõrge enesehinnanguga lapsed on aktiivsed, ekspressiivsed ja näivad üldiselt edukad olevad
annaabi.ee 
