Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on õigem: Kas kohaneda oma ajastu pahedega või alustada nende vastu võitlust?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harjunud, inimgrupid, likvideerimise, eluviisiga, toimetama, hetkeolukord, hullem, teekond, valima, saavutatakse, kuhugi, suitsetamist, hoolimatus, varastamine, toimingud, ükskõikselt, kodanikke, aktivistid, näidatud, vales, likvideerida, mõistlikuse, piiridesse, sealjuures, hoolib, ravivad, vähekindlustatud, perre, olude, sunnil, noores, teiseltTunda on tema väärikas üleolek kõigist teistest ja jääb mulje, et tema võimuses on kõik. Temas pole midagi pahatahtlikku nende jaoks, kes pole seda ise oma käitumisega esile kutsunud ja talle pole võõras ka halastus. Mefistofeles pole midagi nii suursugust, meeldejäävat ega isikupärast. Ta kehastab tüüpilist Kuradit, vastandit Jumalale, kes püüab inimesi kiusatusse viia ja neid usust Jumalasse taganema panna. Ta on just selline, nagu me oleme harjunud ette kujutama. Neile kahele võib vastandiks tuua kolmanda Kuradi- Jürka Tammsaare teosest "Põrgupõhja uus Vanapagan". Ta on väga inimlik kõigi oma püüdluste, tahtmiste ja nõrkustega. Ta tuleb maa peale, et elada inimesena, rügada tööd ning saada selle läbi õndsaks. Head tahet ja pealehakkamist on temas rohkem kui nii mõneski inimeses, kuid kahjuks on see just maapealsete asukate kurjus, mis ei lase tal soovitut saavutada
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
pärinevad tolleaegsest külaühiskonnast, kus peremehe -ja omandiõiguse pärast tõusid inimeste vahel teravad vastuolud. Silmapaistvaim teos on tragöödia "Libahunt" (1912). Ainestik on folkloorne, pärit rahvamütoloogiast. Libahundipärimust on kirjanik kasutanud omapäraselt: tragöödia tegelased usuvad sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises" karakterdraama "Kauka jumal", kus põhiprobleemiks rahakire hukutav mõju. Peategelane Mogri Märt on mammona ori rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tunded ja südametunnistuse.
vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult
Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeduva ülistamise nõude. Piibeleha ja Laura liin, mis sõlmib komöödiakeerukas konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest
sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? ebakindlaks ja
13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 15) 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.) 16) 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist, surmateemaline luule, mis ühendab vastuolusid näiva ja tegelikkuse, kehalise ja hingelise vahel. Suurimaid groteski kirjanikke eur-s pärast Rabelais'd). La
Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde
Oma ülesannet nägi ta ainult selles, et kergendada minu jaoks seda teed. Juba mõte ise sellest, et ma võin keelduda tema ettepanekust ja minna mööda täiesti muud teed, näis talle võimatuna. Tema silmis oli otsus, mille ta oli teinud, iseenesestmõistetav. Isa võimukas loomus, mis oli karastunud raskes olelusvõitluses kogu tema elu jooksul, ei lubanud tal tekkida mõttelgi sellest, et kogenematu poiss ise hakkab endale teed valima. Ja ta oleks pidanud end halvaks isaks, kui oleks lubanud, et tema autoriteet selles suhtes oleks kellegi poolt kahtluse alla seatud. Ja ometi juhtus nii, et asjad läksid hoopis teisiti. Esimest korda minu elus (olin siis alles kõigest 11-aastane) olin sattunud opositsionääri ossa. Mida karmimalt ja otsustavamalt isa oma plaani peale surus, seda kangekaelsemalt ja tõrksamalt veenis poeg teda vastupidises. Ma ei tahtnud saada riigiametnikuks.
seaduse eelnõu, mille esimene lugemine on ka juba olnud. Siiri Oviir ütleb oma ettekande sissejuhatuses, et soolisest ebavõrdsusest on saamas tõsine sotsiaalne probleem, mis takistab Eesti jõudmist teiste tsiviliseeritud riikide hulka. Kas siis sellepärast, et teistel on selline sedus peame ka meie selle vastu võtma?! See peaks siiski tulema konkreetselt meie riigi/ühiskonna enda soovist-vajadusest mitte Euroopa Liidu nõudmistest. Sellepärast nagu ka S.Oviir ütles: "Eesti ühiskond on harjunud paljude duskrimineerimise ilmingutega, neid peetakse normaalseteks ja paratamatuteks". Meile ollakse harjunud praeguse olukorraga, see on meie mõttemudel mida ühe seadusega üle öö ei muuda. Põhilised soolise ebavõrdsuse ilmingud: Paratamatult on nii, et naistel on rohkem soolise ebavõrdsuse ilminguid. Kõige tõsisem on see, et praegu on naiste palk ¼ võrra madalam kui meestel. Isegi sama töö eest ei saada võrdselt palka, ning naistel on ka raskem tööd saada, sest kui ta on noor
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
A: See tähendab? D: Hing, nagu sa teda kutsud, ei ole kehas, vähemalt mitte tervikuna. A: Kus ta siis asetseb? D: Kuskil üleval kõrgemal igaühest. A: Ja kuidas ta seal asub? D: Kohe seletan. Iga inimese kohal on miski, mis on sarnane kerale. See on läbi- paistev ja valkjas, selle sees on miniatuurne füüsilise vormi koopia. Kujuta seda ette kui kaksikut väiksemate mõõtmetega. See kera on seotud kehaga paksu keerutatud nööri abil, mille läbimõõt on umbes 15-20 cm need mõõdud saavutatakse täiskasvanuks saamisel. Väikelastel on see väga peenike, kuskil üks cm. Vastavalt sellele, kuidas inimene küpseb, see jämeneb. Kuid surma eel aina peeneneb, et kergendada kehast eemaldumist. A: Hästi. Aga kui inimene on noor ja sureb avarii ajal? D: See ei oma tähtsust. Nööri jämedus vastab täiskasvanud inimese nööri jämedusele. Avarii korral katkeb nöör järsult. See eemaldumine on valulik ja raske. A: Ja see on kõik? Me kõik oleme seotud keraga? D: Muidugi mitte
See on Jumala kutse. Teie poole pöördub teie olemus. Teie oletegi Jumal! Jumal on ühtsuse-, ohutuse- ja armastuseenergia. Iga inimene püüdleb tingimusteta armastuse ja Energia vastuvõtu poole, mida te nimetate Jumalaks. Tegelikult on see püüdlus täieliku mõistmise ja sellega oma jumaliku Mina poole. Jumalikkus on sisenemine tingimusteta armastusse. Ainus moodus seda leida, on minna läbi hirmu ja seda ümbritseva pimeduse. Ja seda saavutatakse pöördudes sissepoole, selle asemel, et pöörduda väljapoole. Teie teadvust kasutatakse kui varje laialiajavat valgust. Teadvus ongi valgus. Tal ei ole tarvis pimedusega võidelda, kuna juba tema juuresolek ajab pimeduse laiali. Imed juhtuvad siis, kui teadvus pöördub sissepoole. Kuid ego tegutseb täpselt vastupidises suunas. Ta kinnitab armastuse ja ohutuse vajadust, kuid soovib seda saavutada ilma kohtumata sisemise pimeduse ning hirmuga
nKuivne Kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus Csikszentmihalyi (1991, 1997) kirjeldab kaasatust kui protsessi, kus saavutatakse Career Craft ehk karjääri optimaalne voog. Kaasatud, vooga kaasa minevad inimesed leiutavad ja katsetavad olemise ja tegemise uusi viise, mitte ei sammu mööda hoolikalt paikapandud karjääri- meisterdamine teed.
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kirjanduse jms kujul o Anonüümne suurbritania filmisõber ,,Ma räägin endaga alati ameerika aksendiga ja tihti ka mõtlen". Temasse sisendus ameerikalik mõtlemine, aksent, mida ta õppis neist filmidest. o Tulid tagasi hirmud: ameerikal polnud mineviku, see maa oli sisuliselt kurjategijate loodud riik tühjale kohale. Suurbritania oli aga harjunud sellega, et riik on traditsioonidele üles ehitatud. Ameerikas olid hoopis teised väärtused, mis olid seotud kasumiga, tarbimisega jms kõik mis polnud ühine Suurbritaniale. · 30ndate aastate alguses, 30ndatel aastatel o Gallupite koostamine. Uuriti milline on suurbritania elanikkonna maitseeelistused. o Tunti huvi, mis meeleolud olid britannias olemas.
See oli Peeter I sünniaastal tema sünni tähistamiseks. Mängiti äärmiselt tõsist piibliainelist lavastust Estri raamatu ainetel. See oli religioosne draama. Selle lavastas Moskva luterliku kiriku pastor Gregory, kes oli kokku ajanud üsna suure rühma igasuguseid meistreid ja käsitöölisi, kes elasid Moskva välismaalaste rajoonis. Naiste osasid mängisid mehed. Etendus kestis kümme tundi järjest. Tsaari juuresolekul ei tohtinud keegi istuda. Vaimulikud olid sellega harjunud, aga ilmalikkudele oli see raske katsumus. Nende jaoks oli tegemist kultuurilise sokiga. See etendus toimus saksa keeles. Kõige olulisem takistus oli ikkagi see, et kuidas võis aru saada, et tavakodanikud muutusid piiblitegelasteks. See oli muidugi väga uudne. Kostüümid olid naturalistlikud. Etendus meeldis publikule ja tsaarile. Plaanitud oli veel mitu etendust. Pastorile tehti ettepanek õpetada ka vene soost näitlejaid. Järgmised etendused toimusid juba vene keeles. See
3. Oluline seadusloome juures on arvestada piirkonna kliimaga (sest vastavalt kliimale kujunevad välja erinevad inimtüübid, elulaad ja temperament kõiguvad koos kliimaga, mida külmem seda tugevamad ja elavamad inimesed, 8 soojemates aga loiumad, temperamentsemad => seadusi on rohkem tarvis soojematesse), rahva eluviisiga ja elanikkonna vibratsiooniga ja iibega. Montesquiau on siiski filosoofias idealist. See väljendub tema mõtetes rahva vaimust rahva vaim jaguneb: 1. Võrdsuse vaim demokraatia eeldab võrdsuse vaimu- 2. Ebavõrdsuse vaim monarhia eeldab seda vaimu. Montesquiau hoiatab, et riik saab areneda vaid siis, kui ebavõrdsuse vaim ja võrdsuse vaim on oma vahel proportsioonis. Liiga palju võrdsuse vaimu lämmatab demokraatia. Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................
aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine,
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
kontrollib oma soove ja ihasid, siis ta ei pruugi tahtagi juua ning ratsionaalne põhimõte valitseb teda). Samas on inimeses need madalamad tunded ja ihad ka liitlasteks, mis viiakse kooskõlla läbi muusika ja võimlemise. Näiteks muusika rahustab kirgi. Platon võrdleb õiglast riiki lambakarjase, lambakoera ja lammastega, kus karjasel peab olema koeral vaprust ja lammastel mõõdukust. Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu. Õiglane riik saavutatakse läbi vastava hariduse ja filosoof-valitseja. Õiglus Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel. Töölistel ei ole ei looduse poolt antud andeid sõdimiseks ega ka valitsemiseks, ega pole neil ka vastavat haridust, nende ülesanne on seega vaid kuuletuda! Oleks ebaõiglane lubada neil osaleda poliitikas. "Ei ole midagi paremat, kui see, kui inimesel on oma töö, mille tegemine on tal loomuses, see on parim nii talle ka teistele inimestele," ütleb Platon
modernistlikus ja postmodernistlikus ning globaliseerunud maailmas on tekkinud mitmeid huvitavaid kogukondlikke protsesse: subkultuurid, globaalsed virtuaalkogukonnad, 14 ökokülade liikumine, erialaliidud, rahvusvahelised huvigrupid (nt keskkonnakaitsjad, veganid, toortoitlased, loomakaitsjad jne). Paljud neist huvigruppidest ei oma enam seost otseselt füüsilise asukohaga. Seevastu ökokogukondade liikumist võib pidada liikumiseks, kus inimgrupid hoolimata suhtelistest väärtuslikest, maailmavaateliselt või kultuurilistest erinevustest tulevad siiski kokku sotsiaalselt ühtseks kogukonnaks ning elavad traditsioonilisele kogukondadele sarnaselt ka füüsiliselt teineteise lähedal - külakogukonnana. „Tänases õhtumaise kultuuri tegelikkuses peetakse väärtusi valdavalt suhtelisteks, nõrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mõju. Selle kõige
NÄIDE: “Mida sina sellest arvad?” “Mis tundeid see sinus tekitab?” “Mida sina eelistad?” “Mida sa selles situatsioonis tundsid?” “Mida sa pead kõige tähtsamaks?” Teatud juhtudel on vaja olukorra dramaatilisust vähendada, seda siiski täielikult kaotamata, et klient võiks situatsiooni vaagida nii oma tunnete kui mõistuse abil. NÄIDE: “Milline oleks sinu ettekujutust mööda kõige hullem olukord?” “Kas sa võiksid leppida olukorraga ka sellisel juhul, kui sa ei saa kõike, mida sa soovid?” “Mis oleks rahuldav alternatiiv?” Avatud ja suletud küsimused Küsimustega on võimalik kontrollida vestluse sisu ja suunda. Suletud küsimused on äärmiselt kontrollivad, kuid lahtised küsimused jätavad osa kontrollist kliendi enda kanda. Suletud küsimusele on tavaliselt võimalik anda vaid üks korrektne vastus. Avatud küsimuse puhul
-) Kaupmees turustaja/vahendaja tüüp, kelle jaoks on elu kapital, mida tuleb võimalikult tulusalt investeerida. Oma käitumuslikelt põhimõtetelt on ta täpselt see, keda soovitakse ehk paindlik ja kohanemisvõimeline. Orienteerunud ka tunnustuse ja positsiooni saavutamisele ühiskonnas ning enamjaolt teevad seda ausal teel, teisi ära kasutamata. -) Looja inimene, kes tunnetab oma mina olemises, mitte omamises. Tunnetab elu väärtust läbi erinevate protsesside ehk oluline on teekond, mitte resultaat. -) Armastaja inimene, kes suhtub nii endasse kui teistesse armastuse positsioonilt ning püüdleb eelkõige inimeste vaheliste ühenduste poole läbi viie erineva armastuse liigi. -) Massohist enese piitsutaja ehk inimene, kes on alaväärne ja jõuetu ning kes tunnetab oma sõltuvust välistest jõududest, teistest inimestest. Püüab iga hinna eest samastuda mingite väliste kohustustega, normidega. Oma enda huvidest on valmis loobua välise samastumise arvelt.
Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2. Spirituaalsed vaated kummitustele 9 3. VAIMUDEGA SUHTLEMINE 13 4. INTERVJUU 18 5. KÜSITLUSE ANALÜÜS 22 6. KUMMITUSED TÄNAPÄEVAL 29 6.1. Kummitused tänapäeva populaarkultuuris 30 7. KOKKUVÕTE