Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on mõtlemine?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järeldamine, knowledge, struktureeritud, analoogia, eelduste, psühholoogia, skeemid, stsenaarium, üldplaan, känkimine, loova, süllogism, eitav, algoritm, arutlemine, kujundid, stsenaariumid, organiseerimine, eesmärgile, mentaalne, uurimismeetod, seovad, hierarhiline, köhler, uuriti, niikaua, kasutatava, alaeesmärk, etappi, süllogismid, jaatav· Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine (vesirooside ülesanne) · Mäkkeronimine (üritakse valida lahendused, mis viivad eesmärgile lähemale) · Tagasipöördumise vältimine (inimesed ei taha tagasipöörduda, isegi kui see on ainus viis lahendada ülesannet) · Lõpptulemus vahendid (ressursside hindamine: kuhu vaja jõuda ja milliste vahenditega) · Ülesande ümberstruktueerimine (mida tegelikult küsitakse) · Analoogia leidmine (sarnase olukorra otsimine) - Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat - Osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda - Lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine - Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad ,,naiivsed teooriad" maailmast. Loovmõtlemine: · Probleemidele uudsete lahenduste leidmine · Uunde + funktsionaalne
· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused.
• Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) • Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND – Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus, oled kuulnud seda. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste
- tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
teadmisi ümbritseva maailma kohta o Sümbolilised protsessid o Varjatus o Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustavad: o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused:
konstrueeritakse nii käesoleva hetke kui minevikusündmusi. · Räägitakse korduvalt! · Küsimuste esitamine ja jutustuse täiendamine täiskasvanute poolt · Siit areneb edasine episoodiline ja semantiline mälu Pikaajaline mälu: episoodiline mälu · Isiklikud kogemused · Areng koolieelses eas oluline · Sündmused; episoodid · ---- autobiograafiline mälu, enesetunnetus, semantiline mälu Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu ülesandeks on ÕO9 tööm�
Mõtlemine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada pildina, mis sarnaneb reaalse kassiga http://etc.usf.edu/
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Millist informatsiooni töötleb See on mõeldud fonoloogilise ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on komponent (visuo-spatial sketch- süsteem säilitamaks ja manipuleerimaks pad)? visuaalselt infot. Nagu fonoloogiline komponent, on ka see piiratud mahuga. Visuaal-ruumiline komponent salvestab
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
vaimne representatsioon sellest, mida ta kavatseb teha. Kokkuvõtteks võib sensomotoorse staadiumi kohta öelda, et esmane side imiku ja keskkonna vahel on elementaarne ning toimib kaasasündinud reflekside kaudu, selle arengustaadiumi lõpuks omandab laps oskused reaalsuse otseseks rnõjutamiseks ning suudab kujuteldava reaalsuse abil ka oma tegevusi planeerida. Mida kohanemisvõimelisemad on omandatud vaimsed skeemid, seda keerukamaid ülesandeid suudavad lapsed lahendada. Egotsentriline mõtlemine esineb, sest lapsed näevad maailma vaid iseenda positsioonilt. Lastel on raske distantseeruda konkreetsest vaatepunktist, nad ei suuda mõista, et eksisteerib ka teisi perspektiive. (nuku ja mäe näide) Jäävuse mõiste tähendab, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine kujus.
3. Õpitu ülekande ja üldistamise olulisus. Me ei suuda kunagi kõike ära õppida ning oskus kasutada varem omandatut veidi modifitseeritud oludes või viisil aitab meil paremini toime tulla kõige erinevamatel elujuhtudel. Valmis käitumisprotsesside ja reeglite ülekandmine erinevatele situatsioonidele aitab inimestel tohutult lihtsustada ümbritsevat maailma ja seetõttu on raske üle hinnata selle võime kujundamise tähtsust õpilastel. 4. Mudelid ja skeemid ülekannet ja üldistamist soodustava vahendina. Põhimõttelised skeemid ja mudelid aitavad õpitavas esile tuua kõige olulisema ning hõlbustavad nii põhiseoste nägemist. Õppimist soodustavad skeemid võivad olla nii graafilised kui ka sõnalised. Põhimõtteliste mudelite vahendusel õppimine toob kaasa mõningase detailse informatsiooni kao, kuid see-eest paraneb oluliselt asjast sisuline arusaamine. Mudelite kasutamisel õppetöös tuleb arvestada, et need
ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav bioloogiline teadmine. o Inagaki (1990) kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed o Siegal (1991) katse piimaklaasiga o Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogia põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele Konkreetsete operatsioonide staadium Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele – selle tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1
tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja käitumise üldiseid
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne........................................................
luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab
Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk)
aktiivse konstrueerimise, kus õpilased seostavad uue teadmise neil olemasoleva varasema ja isikupärase teadmisega. Õppemeetoditena eelistatakse diskussioone, avastuslikku ja uurimuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms. 3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
"The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment" Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements ,
"The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment" Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements ,
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõ
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees-tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesanne või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. Ülekanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aiadata õpilasel näha vajaliku identsust või sarnasust. Mudelid ülekannet soodustava vahendina. Õppimist soodustavad mudelid ja skeemid võiva olla nii graafilised kui sõnalised. Kui õpilasel on kujunenud oma mudel siis ei vaja ta õpetaja pakutud mudelit. Mudeleid tuleb tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamise roll ülekandel. Mõnikord liigne keskendumine vaid süvendab probleemi ühekülgset mõistmist. Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub
Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus · Erinevad meetodi ja tehnikad Vaatlusmeetodid · Kirjeldav vaatlus · Hindamisskaalad · Aja ja sündmuse fikseerimine · Kontrollnimistu (checklist) Vaatluse head ja vead + · paindlik meetod · saab läbi viia loomulikus keskkonnas · sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies)
annaabi.ee 
