Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on minu jaoks koolivägivald". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vägivald, koolivägivald, kaamera, kiusamise, kiusab, muljet, kiusajad, direktor, nalja, mõnitad, varianti, joomas, ohvril, juhtumisi, jahimees, karistada, ükskõikne, toolide, laudade, ohvrid, karjub, loll, jagamaKoolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas.
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne
.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad..................................................
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju
MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Kellele: Teema: "Mis on minu jaoks koolivägivald" Kellelt: KÄITU NII NAGU SA TAHAD, ET TEISED SINUGA KÄITUKSID. Kahjuks me unustame tihti selle kuldse reegli. Kui inimesed seda reeglit endale rohkem meelde tuletaks , oleks koolis kindlasti märgatavalt vähem vägivalda. Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua.
kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks
See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada
Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis. Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha
halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine). 4) Kahjulik kellegi varale- asjal võib olla emotsionaalne väärtus. Ebakohase käitumise 4 ekslikku eesmärki: 1) Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt. Kas tahetakse saada õpetaja või õpilaste tähelepanu. Kõik tahavad, et neid märgataks õpetaja poolt. Seega võivadki mõne lolluse teha. Mittetahtlik. 2) Mõjuvõimu saavutamine- pahatahtlik. Tunneb, et õpetaja on teda ebaõiglaselt
istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad. - Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali! - Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud. 22 - Kuna õppisin koos vene rahvusest lastega, siis oli vahel naginat eri rahvuste vahel.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi: 1. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas; 3. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste
riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist,
Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne kui asi on üle igasuguste piirideta on läinud. Alati öeldakse, et kui keegi sulle koolis liiga teeb, siis tuleks leida mõni täiskasvanud inimene, keda usaldatakse ja talle sellest rääkida
Nii õpilaste kui õpetajate jaoks on esmatähtis klassis kontrolli hoidmine. Väärtushinnangute muutudes on samuti muutunud suhtumine mitmetesse distsipliini ja korra tagamise võtetesse. Korra tagamise võtteid saab katse-eksituse meetodil ise arendada, kuid neid võib ka õppida varasemate kogemuste põhjal (Watson 2003). Minu arvates on kõige sagedasemad probleemid koolis järgmised: kord klassis, ropendamine, narkootikumid, ,,pahad sõbrad", koolivägivald, vandalism, popitegijad, kaklused jne. Kord klassis aitab luua positiivset õpikeskkonda. Kõige parem on juba õppeaasta alguses koostada plaan, kuidas distsipliini tagada. Tuleks olla enne õpilasi klassis ning austada iga õpilast. Peab olema usaldusväärne ja järjekindel. Halba käitumist ei tohi jätta tähelepanuta. Ropendamise korra ei tohiks üle reageerida ega ärrituda. Paljud õpilased, kes koolis ropendavad ja vannuvad, ei oska oma tundeid teisiti väljendada.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemse
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Mainitakse ära, et õppekoormuse puhul tuleb arvestada õpilase jõuvarudega. Kuigi on mainitud, et kõiki õpilasi peaks kohtlema eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, siis see võib küll seaduse kohalt vastata tõele, aga ma ei usu, et tegelikkuses sellest alati koolis kinni peetakse. Punktis viis on esile toodud ka see, et õpilasi ei tohiks sildistata ja eneseusku ei vähendata, mis on jällegi tore mõte, aga praktikas kahjuks alati rakendamist ei leia. Ka kiusamise vältimist mainitakse seaduses. Esile tõstetud üksteise toetamist soodustava õhkkonna loomine. Mainitud on internetiühendustega arvutite, esitlustehnika, kooliraamatukogu kasutamise võimalus, individuaalsete vajadustega arvestav õppevara ning turvaline ruumide sisustus. § 7. I kooliastmes taotletavad pädevused Esimese kooliastme lõpus õpilane: 1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei
kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla:
annaabi.ee 
