Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on eetika?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetikaalalinorm, normatiiv, eetikakeskus, kõlblus, südametunnistus, eetikas, eetosalinormid, karistus, maie, tuulik, arutle, komme, põhimõisted, aineks, laadi, sanktsioonid, laitus, teoreetilise, heakskiit, religioon, määratletud, ärieetika, deon, meta, rakendus, vooruseetika, lüüaksealireeglid, pojman, argo, eetikaveebühiseid väärtusi hoides Moraalne iseloom  et käituda eetiliselt, Koost. Margit Sutrop, Triin Pisuke püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 elada ja töötada kogukonnas. Pädevusiseloom (performance character)  et viia ellu oma moraali- www.character.org põhimõtted ning edeneda koolis ja© 2004
30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 3
" ilmtingimata moraalselt õige otsuse). - Kuid mõned inimesed näivad olevat südametunnistuseta. Kas ka see on õige, Sartre'i õpilane ei määranud, mis on mida ütleb nt terroristi südametunnistus? õige, kuid pidi siiski midagi otsustama. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 2
seaduseks, näidates seega, et seadusepärane need seadused, mis on vajalikud tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; inimese õitsenguks. ühtlasi tõendavad seda ka nende Loomuseadused on universaalsed ja südametunnistus ja nende mõtted, mis muutumatud ja neid tuleb kasutada, järgemööda kas süüdistavad või vabandavad kui hindame ühiskonda ja positiivseid neid." A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com© 2004 By Default!
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti  ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast,
kohustused loogiliselt sõltuvad Jumala käskudest. Jumal tagab moraaliseaduse objektiivsuse. Inimene peab olema moraalne, et mitte kurvastada Jumalat ja vältida sanktsioone. Ateistid ja agnostikud seda ei usu, sest kui inimene leiab, et Jumalat pole olemas, siis need seisukohad teda ei veena. Piibelliku eetika järgi on moraalselt õige see, mida Jumal käsib, sest ta teab, mis on õige ja hea. Aquino Thomas ütles: Inimloomuse seadus  Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel. Ainus võimalus, kuidas Jumal end ilmutada saab, on mingi mõjutuse või käsuna meie endi sees; käsuna, mis püüab meid panna käituma mingil kindlal viisil. Religioon on eetika alus: Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon täiendab eetikat.
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus  arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus  uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused:
· Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud. · Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis- ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus. Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioone ebamoraalse teo eest on kahte sorti  sisemised ja välimised. · Sisemise juhul tunneb inimene süametunnistuse piinu ja rahutust. · Välimise puhul tabab teda teiste inimeste hukkamõist  väljaheitmine gruppidest, reputatsiooni või töö kaotus. Eetika keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus paneb inimesi tegusema. Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades
tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2] Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid kõlblusetu tegevuse eest saab jagada kaheks – sisemised ja välimised. Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib kaasneda isegi töö kaotamine või sõprusringkonnast välja heitmine. Kui indiviid saab aru, et on valesti käitunud, hakkab tal nn süda valutama ehk tunneb südametunnistuse piinu või on sisemiselt rahutu. Eetika peamine mõte on väärtused
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis.
juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus – kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus – Usuline ilmutus, Jumala
juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus  kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus  Usuline ilmutus, Jumala
N: kui ma tahan moraalselt käituda siis ma ei või Nelele ütelda, et mul on suva ta tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift, mind väga huvitavad need laulud?? 3. Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika? Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi, vangla, füüsilise karistuse näol. Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele. 4. Miks on moraali vaja
Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil. Moraal-etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel. 8. Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus Âkiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele. Esitatud väga läbimõeldult ja täpselt.Sanktsioonideks seadusandluse poolt kehtestatud karistused ja põhjendatakse seda loodusseisundi ärahoidmisega.Religioossed normid on kehtivad kõigile kindla usu pooldajatele ning normid varieeruvad religiooniti. Nad on esitatud üldiselt lihtsas keeles.Sanktsiooniks südametunnistus ja hirm selle ees, mis
Mis on eetika? Kr. ethos  komme, tava, harjumus Lad. moralis  komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseÂeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma  reegel, ettekirjutus
moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos  komme, harjumus; thos  iseloomuomadus Moraal: lad. Mores  kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest e
laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand  uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand  uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand  uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline
käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest  tarkus,teadmine, mõistlikkus;
käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest  tarkus,teadmine, mõistlikkus;
järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi. Aristotellik teleoloogia tegeleb rohkem nende omaduste kindlaksmääramisega, mis on iseloomulikud elule, mis saavutab sobiva eesmärgi. Need omadused on voorused, mis koos teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks. Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise 3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2)
Ehkki igapäevaselt ei tule meil langetada tõsiseid moraaliotsustusi ning eetiliste valikute tegemiseks piisab loomulikust intuitsioonist, tuleb elus ette olukordi, kus peame oma tegude eest vastutama ning põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika erineb seadustest, religioonist ja etiketist. See erinevus kerkib esile õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele. Moraali puhul määratleb õige ja väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid ebamoraalse teo eest on kaht sorti  sisemised ning välimised. Esimesel juhul tunneb inimene südametunnistuse piinu ning sisemist rahutust, teisel juhul tabab ebamoraalse teo tegijat teiste inimeste hukkamõist  ta võidakse välja heita ühiskondlikest gruppidest ning ta võib kaotada reputatsiooni või isegi töö. Eetika kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema
metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja Âotsustuste õigustamist. Ãœheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida.
Ühendriikides 1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. · Nende otseselt või kaudselt inimeste heaolu puudutavate eetiliste probleemide uurimiseks kasutatakse moraalifilosoofia printsiipe. · Tegemist on valdkonnaga, mis seob ühelt poolt bioloogia teadmised ja rakendused ning teiselt poolt inimeste väärtussüsteemid (TÜ Eetikakeskus, www.eetika.ee/bioeetika) Bioeetika põhidilemmad tänapäeval · Millised on inimõiguste piirid? · Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule  kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja g
) Utilitarismi tugevused • annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale (tee seda, mis toob kaasa kõige suurema kasu!) • on sisuline, tuleb aidata kaasa heaolu suurenemisele ja leevendada kannatusi • me ju eelistame neid tegusid, mis toovad kaasa suurema heaolu • negatiivse vastutuse idee (Nielsen) – me ei vastuta mitte ainult oma tegude tagajärgede eest, vaid ka oma mittetegude tagajärgede eest • hea iseloom ja südametunnistus on vajalikud, isegi siis, kui satume vastuollu mõnede näilist kasu toovate tegudega (ikkagi siin tegutseme oma hea südametunnistuse järgi) Utilitarismi kriitika • teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid praktikasse rakendades tekib mitmeid raskusi 1. Õnne on raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnne 2. Kes suudaks ette näha mingi teo kõiki olulisi tagajärgi pikemas või lühemas ajalises mõistes? 3
Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu
kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika  teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.)  elulaad, karakter Eetika  käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga  eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted
ehk häid oskusi oma elu jooksul arendama. Moraalne on jumalale allumine. Kristlik eetika Kristlik eetika sünnib antiikmaailmas, kus keskkonnaks oli erinevaid mõtteviise. Kristlus on üks suuremaid inimestevahelisi kokkuleppeid ehk eetilisi põhimõtteid. Kristlus on mõjutanud kõiki. Ka Eestit, mis kuulub Lääne protestantlikkusse ruumi. Näiteks 10 käsku selle kohta, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev
rohkem teadvustama enda käitumist  see aitab asjadest paremini aru saada. Inimene asub ebakindlal positsioonil enda elu otsustamisel. Inimene peab elama heas usus. Ma ei saa olla miski ega luua endast head olemust. Elame inimestega eikellegimaal. Meie eksistentsi annab meile meie keha, eksistents ise on juhuslik. Kui keha pole, siis eksisteerimine tähenduseta. Kui inimene usub objektiivsetesse tõdedesse, siis ta on ülbuse positsioonil. Tõeline kõlblus peab olema spontaanne  teed kellelegi pai, aga ei plaani seda ette, ei tee sellest showd. Moraalsus tähendab seda, et inimene valib endale teatud laadi maailma ja elab selles maailmas. Mitte et inimene püüaks hoida oma sisemist mina rikkumatuses. Oleme pidevas muutumises, ma ei saa kunagi valmis. Kui tuleb surm  finito. Ebaõigluse vastu sõdis. Oli antifasist. Teise maailmasõna ajal saksa vangilaagris. Kommunismi pooldaja (Prantsuse sadamatööliste streigi ajal eriti)
annaabi.ee 
