Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime 3 tõesti olla pika taibuga, kuid tänapäeva eestlased on üpris ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
ka korraldada kodus kahtlasi eksperimente, see sunnib meid olema sisemiselt tugevad, oma rahvast kasvatama poliitiliselt ja rahvuslikult teadlikuks, palju enam kui seda on vaja mõne suurrahva juures või vaiksemas olundis. On selge, et eestlus püsib vaid nii kaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes, tugevalt tema käes. See on aabitsatõde, see on meie rahvuslik aksioom, mille eest võitlesid vene ajal C. R. Jakobson ja Jaan Tõnisson, aksioom, millest tõmmati julged konsekventsid Vabadussõja järel radikaalse maareformi näol ning mis nagu mingi kategoorilise imperatiivina nõuab alatist tarka ja aktiivset agraarpolitikat, ühtlasi aga ka kasvatuspoliitikat. Tagasivõidetud maa ei tohi minna võõraste kätte ega tohi eestlane kunagi tüdida, võõrduda maast, lakata maad austamast. Selleks peab olema meie talu tugev ja terve — mitte niipalju põhjalikku
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
et eesti keel ja eestlased on marunummid ja hakkavad nende eluolu parandama ja eestilkeelseid värke kirjutama. Et kui eelärkamisaega ka sellesse rl-protsessi kaasata, siis kunagi 18. sajandist, kui valgustus ja romantism ja värgid tulevad. Üldiselt aga tundub, et siin on mõeldud teise faasi algust ehk ,,päris-ärkamisaega". Algas 1860. aastatel, sest siis läks rl nö massidesse (,,Perno Postimees", seltsitegevus, jms). Nimed: Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt. Sündmused: ,,Pärno Postimehe" loomine, I ülp, Aleksandrikooli komitee loomine, EKmS loomine, ,,Sakala", Jannsen vs Hurt ja Jakobson, Hurt vs Jakobson, esimene näidend ,,Saaremaa onupoeg", esimene algupärane näidend ,,Säärane mulk". ,,Kalevipoja" ilmumine. Teosed: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Hurda ,,Pildid isamaa sündinud asjust", Jakobsoni kooliõpikud, Koidula asjad, ,,Kalevipoeg", Kr ,,Eestirahva Ennemuistsed jutud", Pärna ,,Oma tuba, oma luba", Suburgi ,,Liina",
(Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Emajõe kaevamise, Toomemäe rajamise, Vanemuise laulude jm kaudu saab tartu kõige olulise ja kauni sümboliks
tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Tallinn) Rootsile. 1561.a. (28.nov.) Alistus ülejäänud Vana-Liivimaa Poolale - Vana-Liivimaad ei olnud enam. (keskaja lõpp Eestis) 1570-77 Liivimaal oma riik - Liivimaa kuningriik (Venemaast sõltuv vasallriik, pealinnaga
D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega, andes nii idealiseeritud pildi eestlaste ürgsest asumisest. Emajõe kaevamise, Toomemäe rajamise, Vanemuise laulude jm
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna po
K tahtis kirjutada Kalevipoja rahvalaulukeeles, küll aga ei tundnud ta seda keelt. Ütleb esteedina, et on palju labaseid sõnu ja ütlusi. Eriti kalevipoja võitluste stseenides kasutatud palju nottima, kandadele tuld andma jt - labased Labasust sisaldab ka liiga palju magamis, söömise ja norskamise kujutamine. Maistetu on Linda epiteet Libeneitsi. Kalevipojal eelkõige kultuurilooline tähtsus. Kui esteetilise objektina, ei oma ta nii suurt väärtust. 9. Ärkamisaeg. Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt Aja- ja kultuurilooline taust. Põhjalik murrang eesttlaste kultuurilises ja sotsiaalses arengus algas 1860. Aastatel. Päris- ja teoorjuse lõlik kaotamine, talupoegliku maaomandi tekkimine ning haridusvõimaluste avardumine kujundasid sellel perioodil välja vajaliku aluse kiiremaks arenguks. Selle protsesse algul sajandi esimesel poolel oli väga suur estofiilide osa. Ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, lauemalt kultuuri uurinud ning seda kõrgelt väärtustanud
sigu, lambaid, veiseid ja kitsi. Tõenäoliselt tundsid nad ka mõningaid kultuurtaimi. Neilt on eesti keelde tulnud näiteks sellised sõnad nagu "kirves", "hernes", "seeme", "vagu", "härg" jt. Leidude põhjal on kindel, et venekirveste kultuuri esindajad kuulusid europiidsesse rassi (kammkeraamika inimesed mongoliidsesse). Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat
Sissejuhatuses on jumala karistuse motiiv – Liivi sõda jm hädad on Liivimaa elanike pattude palk. Russow räägib loodusest, kohalikest, kommetest. Tema loodud kuvandist selgub, et Liivimaal on palju loodusande ja Saksa seisuste kord valitseb tugevasti (allutaja-alluja vahel suur lõhe). Russow tähtsustab haridust, vajadust õpetada õpetajaid, et luterlus jõuaks rahvani. Russow suhtus Moskva poliitikasse halvasti, sest nad olid teisest usust. Venelased pole õiged kristlased, sest neid on palju ja suhtumine naabritesse on agressiivne. Russow nimetab kroonikas linnade nimesid: Riia, Tallinn, Tartu, Paide. Kui sündmused toimuvad maal, nimetatakse seda Liivimaa provintsiks. Siit saab alguse linnarahva narratiiv – linnakultuuri ilmingud, sest alati on eestlased olnud maarahvas. Autori enesehoiak avaldub aadlike laimamises, protestantlikes ideedes ning 1. ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Brocmanni pulmalaulu näol on tegu üsna labase eksemplariga. Esimeses salmis mainitakse ära jumala roll, teises kiidetakse peigmeest, kolmandas räägitakse pruudist veidi (rohkem juttu küll tema isast, kes on varakas), neljas salm viitab laste sigitamisele. 6. Käsu Hansu luuletuse ,,Oh! Ma vaene Tardo liin" teemad, poeetika ja sõnum Käsu Hans esindab talupoja/maaelu positsiooni. Ta oli esimene eesti rahvusest luuletaja. Teemad: Tartu linna kiitmine, venelased (koledad, hirmsad eepiliselt kujutatud vaenlased), Venalsed vallutavad Tartu. Linna järellugu (varemed, küüditamine jne). Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele
Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17 tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid-Kaukaasia rahvas. Karaiimid-ühte pidi on juudid. Jne, jne,
o Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal võtab seega kõik taevasse o Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad hinged jällepõrgusse o Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette o Naabriks Kaval Ants o Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane o Ants õpetab Vanapaganat, et peab valetama, et tuli Venemaalt, passi ostis juudilt o Antsu julmus suureneb ja kasutab Vanapaganat ära. Muudab Antsu orjaks ja tema pere, laseb maja enda maale ehitada, pidi võtma laenu ja valetas, mida rahaga teeb o Vanapagan tahab saada ikkagi õndsaks ja teeb tule Päästis Tammsaare-tõlgendati kui töölisrahva mässu Siiski sarnaneb muinasjutuga-kordus Tammsaare suudab ka üle prahi kirjutada Nimetatud ,,Tõde ja õigus" kuuendaks osaks
Peale selle õppis ta puid raiuma, palke parvetama, kala püüdma, seeni, marju ja murulauku kuivatama, uudismaad harima, leiba küpsetama ja ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause, mis on poegadele antud õpetusest ehk kõige väärtuslikum: "Il faut savoir faire flech e de tout bois" ehk "Igast puust peab oskama teha noole'' Lennart Meri on meenutanud, et nende esimene peatuspaik oli Malmõz, kus elasid venelased, tatarlased ja marid. Aliee, Lennart ja Hindrek Meri uueks koduks sai barakk. Ebainimlik viletsus üllatas ja kohutas. Kuidas tulijad hakkama saavad, kui kohalikelgi puudusid kõige algelisemad elamistingimused? Pere ei olnud Malmõlis kuigi kaua. Peagi koliti lähedal asuvasse metsatööstuskeskusesse, kus sai paremat palka. Toitu oli vähe ja see maksis kõrget hinda. Meri perekond vahetas kodunt kaasa võetud esemeid turul toidu vastu. Perekonna
loodud ,,Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele. Rahvusliku liikumise kandepind laienes, esile kerkis noori andekaid tegelasi. Eeskätt tuleb siin nimetada Carl Robert Jacobsoni, eelärkamisaja tegelase A. Jakobsoni poega. C. R. Jacobobson õppis Cimze seminaris Valgas, töötas sseejärel isa järglasena kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus sattus peagi konflikti kohalike mõisnike ja kirikuõpetajaga. Jakobson siirdus 9 koduõpetajaks Venemaale. Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase. Teataval määral rootslaste osakaal rahvastikust vähenes, kuna toimub assimileerumine. Kõik rannarootsi piirkonnad ei olnud ainult rootsikeelsed ning toimub eestistumine (v.a saartel, kus olid terved rootslaste kogukonnad). Juurde tuleb venelasi. Peamiselt venelased asuvad Peipsi äärde, ka linnarahvastikus hakkab venelaste osakaal kasvama. Linnades elas sel ajal inimesi ainult 5%, tegemist oli agraarühiskonnaga, Lätis oli sel ajal linnarahvastikku juba 12%. Sajandi alguses oli asustustihedus umbes 4 inimest ruutkilomeetrile. 18. sajandi lõpuks elab 11 inimest ruutkilomeetril. 18. sajandil tekkis järk-järguline rahvastiku ülejääk, mis viib sisekolonisatsioonini. Võetakse kasutusele alasid, kus enne elatud ei oldud. Eriti terav oli probleem
Eesti NSV esindajad saadeti Saksamaale, Suurbritanniasse, USA-sse ja Kanadasse, NSV Liidu välisesindustesse: E.-L. Toomarust oli NSV Liidu Londoni saatkonna 2. sekretär, põlevkivi asjatundja Georgi Ozerov tegutses ÜRO juures. Ametlikult kehtis enamikus lääneriikides meie suhtes mittetunnustamispoliitika, mille kohaselt Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ja vägivaldset inkorporeerimist NSVL poolt ei tunnustatud. Eesti saatkonnad töötasid edasi, Eesti passi tunnistati riigipiiridel. J. Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Tõepärase informatsiooni saamine välismaailmast osutus tõeliselt raskeks. Peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad. Osaliselt hakkad saateid edastama ka eesti keeles. Esimene eesti keelne raadijaam oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas Ameerika Ühendriikide ametlikku informatsiooni.
Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks
t. XXXIX, 4). Kõige pealt vaatleme seepärast, kuidas oli järgneval ajal tegelikult lugu ristiusuliste valitsuskorra tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased, niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda. Viimased olid nõus ja rahu levis üle maa. ,,Ja eestlased tulid välja oma kantsidest (de castris suis), ehitasid jälle üles oma mahapõletatud külad ja oma kirikud... Ja kui nad põhjalikumalt ristiusku tundma õppisid, tunnustasid nad Jeesust Kristust, Jumala poega. Ja iga rahvas hingas
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid
o Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid. o Saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. o IX saj esimesel poolel püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendatud Eestimaa langenud viikingitele. o VII-IX saj paiku hakkasid meie aladele saabuma esimesed idaslaavalsed. o Suhted Vana-Vene riigiga. Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori. o Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid
tugevusest ja tagakiusatud juutide võimalustest peitu pugeda. Umbes aastal 1942 viis tööjõupuudus muutuseni Saksamaa poliitikas: sõjatööstuse tarvis oli vaja lisatööjõudu. Kui aastatel 1941–42 nälgis enamus umbes 3,3 miljonist nõukogude sõjavangist vangilaagrites surnuks, siis järgnevatel aastatel deporteeriti ligikaudu 7,5 miljonit inimest (põhiliselt poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab. Esimeseks suuremaks vallutuseks siinsel alal on 1704 juulis Tartu hõivamine ja augustis Narva hõivamine. Need on kaks olulist pidepunkti. Samasse aega jääb ka Ivangorodi langemine. Toonase arusaama järgi oli territoorium vallutatud ainult siis, kuid tähtsaimad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
